Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ettevõtja igatseb sotsiaalmaksu lage

03. detsember 2014, 00:01
AS Helmes juht Jaan Pillesaar toetab sotsiaalmaksu lae kehtestamist.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141203/NEWS/141209919/AR/0/AR-141209919.jpg

Teenusmajanduse koda pole jätnud jonni, pakkudes taas, et paika peaks panema sotsiaalmaksu lae. Muudatus aitaks Eestisse meelitada oma ala tippe.

Koda esitab lähiajal parlamendierakondadele oma ettepanekud ettevõtluskeskkonna parandamiseks, millest tähtsaimaks nimetavad nad ise sotsiaalmaksu ülempiiri loomist. Selle võiks siduda kolme keskmise palgaga, mis peaks tegema Eesti kõrgepalgalistele spetsialistidele ahvatlemaks. Selle aasta kolmandas kvartalis oli keskmine brutokuupalk Eestis 977 eurot. 

Maksu ülempiir kehtib juba Lätis, kus see on 3866 eurot kuus. Lõunanaabritel on teenusmajanduse koja juhatuse liikme ja ettevõtja Jaan Pillesaare hinnangul seega selge eelis tippude riiki meelitamisel. “Võib-olla näib ebaõiglane, miks kõrgepalgalistelt vähem raha küsida, aga nemad toovad majandusse kõige rohkem raha ka tagasi,” lausus Pillesaar.

Koja juhatuse esimees Kaido Kaljulaid ütles, et kõigist koja ettepanekutest ongi tähtsaim sotsiaalmaksu oma, mille on nad ka varem esitanud. “See puudutab meie liikmeid kõige rohkem,” ütles Kaljulaid, kes nentis, et praegu on Eestis suurim mure tööjõumaksude kõrge tase. “Demagoogiliselt üritatakse seda eitada, aga tegelikult on fakt, et nii on.”

Ka vandeadvokaat Allar Jõks advokaadibüroost Sorainen kiidab sotsiaalmaksumuudatuse mõtet. Pillesaar lisas, et sotsiaalmaksu tuleks langetada, aga kuna seda ei tehta, siis vähemalt võiks kinnitada maksu lae.

Majandusteadlane Viktor Trasberg nimetab lae kehtestamist tuuletallamiseks, mille kohta on Pillesaarel ettevõtjana oma arvamus. “Teadlased on teoreetikud -- nad ei loo firmasid,” ütles ta ja lisas, et paljudes valdkondades on spetsialistide puudus. “Mul on mitmed firmad ja näen, kuidas inimesed meie maksukliima järgi otsustavad. Tooksime rahumeeli oma firmasse Helmes (IT-ettevõte – toim.) välismaalt inimesi juurde, aga neil ei ole mõtet siia tulla, sest nad saaksid kõrgema maksukoormuse tõttu vähem palka.”

Viis kolme asemel

Majandusteadlane Heido Vitsur on teenusmajanduse koja ettepanekuga aga päri. Küll ütles Vitsur, et maksulae võiks siduda viie keskmise palgaga. “Kolmekordne keskmine palk ei ole majandusele suureks piduriks. Kui räägime väärt spetsialistidest, keda meil vaja on, siis neil on palgad sellest jupp maad kõrgemad,” põhjendas Vitsur, lisades, et sotsiaalmaksu ülempiir aitab Eestisse tuua firmajuhte ja kõrge tasemega spetsialiste. “Kõige suurem puudus on rahvusvahelistest müügijuhtidest.”

„Miks kuuleme üha sagedamini uudistest, kuidas üks või teine ettevõte oma siinse üksuse sulgeb ja viib selle Leetu või Lätti? See ongi vastus küsimusele, mida kõrged tööjõukulud kaasa toovad ja miks neid on vaja oluliselt alandada,“ märkis teenindusmajanduse koja tegevjuht Evelyn Sepp.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe, sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljevi hinnangul on sotsiaalmaksu lage raske paika panna. “Kui poliitiline soov aga on, siis võiks seda kaaluda pensioniosale, kuid ravikindlustusele kindlasti mitte, muidu kaoks solidaarne ravikindlustussüsteem,” sõnas Vassiljev. “Mujal rakendatakse lage nii, et ravikindlustust ostetakse erasektorist, aga meil ei paku seda veel keegi.”

Ei jõustu üle öö

Kui langetatakse otsus määrata sotsiaalmaksu lagi, siis peaks selle käikuminemisele aega andma, usub Vassiljev, sest seda vajab erasektori kindlustuse loomine. Ilmselt tuleks teenus sisse osta mõnest teisest riigist, näiteks Saksamaalt või Rootsist – kohalikule tegijale oleks siinne turg liiga väike.

Eile kohtus teenusmajanduse kojaga IRLi fraktsioon. Erakonda kuuluv rahanduskomisjoni aseesimees Sven Sester tõdes, et mõte sotsiaalmaksu lae kehtestamisest parteile meeldib. “See on väga mõistlik. Ma ei välista, et see meie valimisprogrammi läheb.”

“Nii ülempiiri kehtestamine kui sotsiaalmaksu määra langetamine vähendavad sotsiaalmaksukoormust. Meil on programmis üldine sotsiaalmaksu vähendamine,” lisas rahanduskomisjoni liige, reformierakondlane Aivar Sõerd, täpsustades, et maks langeks 33 protsendilt 31le. “Väiksem maksukoormus tähendab suuremat palka töötajatele ja väiksemat tööjõukulu tööandjale.“

Kusjuures varem oli Reformierakonna ja IRLi koalitsioonileppes sotsiaalmaksu lae loomise lubadus kirjas, aga ettevõtja Jaan Pillesaare sõnul kardeti klassiviha reaktsiooni, mis tõmbaski idee realiseerumisele pidurit.
Sesteri, Sõerdi ja Vassiljeviga samasse komisjoni ning opositsiooni kuuluv keskerakondlane Kadri Simson suhtub koja ideesse kahtlevalt.

“Rahandusministeerium on teinud mingi analüüsi, mis ütleb, et see ei oleks uute töökohtade loomiseks otstarbekas,” kommenteeris ta. “Tööjõumakse peaks alandama kõigile tööandjatele ning see ei saa juhtuda nii, et lihtsalt viiakse pensioni- või haigekassast raha välja.”

Maksuvabastus ajutise elamisloaga inimestele

Teenusmajanduse koda soovitab ajutise elamisloaga inimesed sotsiaalmaksust vabastada.

Koja tegevjuht Evelyn Sepp ütles, et Eestisse tööle tulnul oleks kaks valikut: ta kas liituks siinse sotsiaalsüsteemiga, kui plaanib Eestis pikemalt töötada, või sõlmib eraravikindlustuse.

“Kõige olulisem on, et suudaksime motiveerida Eesti ettevõtjaid meile ülimalt vajalikke tipp-spetsialiste Eestisse tooma,“ selgitas Sepp, miks nad sellise ettepaneku tegid. Riik saaks tema sõnul siis kasu ka seepärast, et sotsiaalmaksuvabastuse puhul makstakse ajutise elamisloaga tipptegija palgatulult kogu tulumaks Eestis.

Kuna haigekassa on pidevas puudujäägis, siis vajavad keskerakondlase Kadri Simsoni sõnul igasugused maksuleevendused selgitust, mille arvelt haigekassa kulutusi ei jätka. “See võib tuua kaasa, et jätkub Eesti arstide ja õdede lahkumine.”

Siin vaidleb majandusteadlane Heido Vitsur Simsonile vastu, leides, et pensioni katteks on ebaeetiline võtta maksu inimestelt, kes ei hakka seda siit saama. Pealegi on tähtis teha kergemaks ajutiste spetsialistide Eestisse toomine.

“Meie majandus kannatab, sest tööjõu liikuvus on väike. Väljavool on vaba, aga sissevool väike. Ka ei ole Eesti koht, kuhu tahetaks tulla. Siia tulijatel on niigi raske võõras keele- ja kultuurikeskkonnas ning kui nende palkamine on veel ka kallis, siis on neid võimatu siia saada,” põhjendas Vitsur. “Samal ajal on meil igasugust oskustööjõudu vaja. Mingeid ohte siin ei ole.”

Vassiljevi meelest paneb välistööjõule soodustuste tegemine kehvemasse seisu kohalikud. “See pole päris see, mida pikemas perspektiivis tahame. Siiatulijad peaksid meie ühiskonnale üldisemat kasu tooma, et see muudatus aktuaalne oleks,” arvab ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. December 2014, 07:07
Otsi:

Ava täpsem otsing