Põrandaküte mõjub hästi allergikuile

Artikkel

- Uudised
- 3. detsember 2014 kell 8:24
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põrandaküte mõjub hästi allergikuile
Põrandaküte paigaldatakse kogu ruumi ulatuses.Foto: Uponor Eesti
Radiaatoriteta põrandaküttesoojus on ühtlane ja mugav ning soojuspumba korral soodne, kuid tekitab küsimusi, näiteks kus magab koer või kus kuivatada talvel riideid.
Vesipõrandaküte on sobilik peaaegu kõikidesse köetavatesse ruumidesse ning lisaks küttele saab vesipõrandakütet kasutada ka jahutussüsteemina. “Väljaehitamine nõuab sellisel juhul täiendavat isoleerimistööd ja hooneautomaatikat,” märgib Uponor Eesti OÜ tehniline tugi Jüri Püss ja lisab, et hooneautomaatika ülesandeks on jälgida kastepunkti teket ning seda vältida, kirjutab 8. detsembril ilmuv Äripäeva ajakiri Oma Maja.
Vesipõrandakütet on Püssi sõnul võimalik ühendada erinevate soojusallikatega, elektrikütte puhul sõltutakse aga ainult elektrienergia tarnijast. “Erinevate soojusallikatega soojusenergia tootmine on kordi odavam kui elektriga küttes, näiteks soojuspumba kütte kasutegurist tulenevalt on vesipõrandaküttega kütmine viis korda soodsam,” toob ta näite.
Püss selgitab, et elektripõrandaküte sobib ainult kohtadesse, kus veesüsteemi väljaehitamine ei ole otstarbekas, näiteks hooajati kasutatav suvila või mõni üksik ruum suuremast hoonest, kuhu põrandakütet soovitakse, näiteks koridor. Elektriline põrandaküte võib tema sõnul olla vesipõrandakütte dubleerijaks, kui mingil põhjusel oleme sunnitud põhikütteallika välja lülitama.
Põrandakütte plussid
Soojus jaotub ruumis ühtlasemalt.
Tolmu vähem, kuna ei teki õhuvoolude liikumist.
Nähtavale ei jää küttekehi.
Hooldusvaba.
Sobib uute kütteviisidega, nt soojuspumbad, alternatiivenergiad (päike ja tuul).
Põrandakütte miinused
Suhteliselt keeruline paigaldus.
Ei sobi puitpõranda puhul.
Raske leida koerale kohta magamiseks.
Ei reageeri kiirelt temperatuuri muutustele.
Suurte akende korral jääb nõrgaks.
Hooldusvaba soojuslahendus
Ensto Ensek ASi turundusjuhi Andres Meresmaa sõnul on põrandaküttel mitmeid plusse – näiteks ühtlane soojuse jaotumine ruumis, ei teki tolmu liikumist, sest ruumi temperatuur on ühtlasem, sobib näiteks tundlikele allergikutele, küttekehi ei jää nähtavale, sobib erinevat tüüpi põrandatele, õige valiku ja paigalduse korral töötab tõrgeteta aastakümneid, samuti on ta hooldusvaba. “Miinusena tooksin välja asjaolu, et teda on keerulisem paigaldada kui näiteks elektriradiaatoreid,” ütleb Meresmaa. “Samuti ei reageeri ta väga kiiresti temperatuuri muutustele – näiteks kui päike hakkab aknast sisse paistma ja omakorda ruumi kütma.”
Seda, et vesipõrandakütet võiks kuidagi tervislikumaks kütteviisiks pidada kui teisi küttelahendusi, Meresmaa ei usu. “Elektrilise küttekaabli puhul on keegi võib-olla kuulnud lugusid mingist kahjulikust magnetväljast või kiirgusest,” arvab ta, märkides, et tegelikult ei ole näiteks Ensto põrandaküttekaabli magnetväli suurem kui Maa looduslik magnetväli – seega mingit ohtu ei ole.
Põrandakattematerjal peab olema hea soojusjuht
Põrandakütte paigalduseks on Püssi sõnul erinevaid süsteeme ja võimalusi ning betoonitöid või muid seesuguseid valamistöid ei pea alati ette võtma. Vesipõrandakütte süsteemi kõrgus algab u 25 millimeetrist. “Elektriküttel on siin küll eelis, kuid see on ka üks väheseid eeliseid,” tõdeb ta. “Elektrikütte puhul puudub risk veelekke tekkimiseks, kuid küttesüsteemi puhul ei ole veelekked üldjuhul suured võrreldes veevarustusega.”
Vesisoojuskandjaga küttesüsteemi lekke suurus on Püssi sõnul suurusjärguna sama suur, kui palju on küttesüsteemi paisupaagi maht. “Ei poolda siinkohal küttesüsteemi automaatset täidet, sest automaatse küttesüsteemi täitemehhanismi puhul jääb leke tihtipeale pikaks ajaks märkamata,” rõhutab ta.
Meresmaa kinnitab, et põrandakütet saab paigaldada eri tüüpi ja erineva kattematerjaliga põrandatesse. “Mida halvemini põrandamaterjal soojust juhib, seda väiksema efektiivsusega põrandaküte on,” selgitab ta. “Näiteks korkpõrandate alla pole seda suurt mõtet panna.” Meresmaa tõdeb, et puit on samuti halva soojusjuhtivusega. Väga hea lahendus on tema sõnul põrandaküte niisketesse ruumidesse, samuti kõik keraamiliste plaatidega jms põrandatega ruumid, nagu esikud, köögid jne.
25 € ruutmeetri kohta on keskmiselt vesipõrandakütte paigalduse hind koos materjalidega.
Mööbel jalgadele
“Põrandakonstruktsioon peab tagama küttekaabli jaoks terves ulatuses ühesugused tingimused,” ütleb Meresmaa. “Kaabel ei tohi jääda erinevatesse keskkondadesse – et osa kaablit on betoonis ja osa õhu käes.” Ta lisab ka, et põrandale, kus on küttekaabel, ei tohiks paigutada maani ulatuvat püsimööblit, nagu kapid vms.
“Terve põranda ulatuses peaks olema tagatud ühtlased tingimused soojuse eraldumiseks ruumi,” rõhutab ta. “Küttekaabel tuleb paigaldada tootja poolt etteantud juhiste järgi – kaabli loogete paigaldusvahe peab jääma etteantud piiridesse, kaabli paigaldussügavus peab olema etteantud piirides jne.”
Väga oluline on Meresmaa sõnul juba põranda ehitamisel ja küttekaabli paigaldamisel mõelda ka juhtimisseadme ehk termostaadi peale. Selle andur tuleb paigaldada kaitsetorusse põrandasse küttekaabli loogete vahele.
Meresmaa sõnul sõltub paigaldustöö ja materjalide maksumus otseselt ruumi suurusest. Püssi hinnangul on vesipõrandakütte maksumus u 25 eurot ruutmeetri kohta ning see sisaldab paigaldust ja materjale. “Hind sõltub suuresti kasutaja ootustest ning ehitise omadustest,” kinnitab Püss. “Samasse suurusjärku jääb ka sulatussüsteemide ruutmeetri hind, lisandub antifriis.”
Kasutuskoht ka õues
“Ka külmumisohtlikes kohtades võib kasutada vesipõrandakütet,” kinnitab Püss. “Süsteemi tuleb lisada antifriis ning oluline on tähele panna, et torustiksüsteemis poleks tihendeid, mida antifriis hävitab.”
Vesipõrandaküttega on Püssi sõnul hea kütta ka välialasid sulatuse eesmärgil. “Kõnniteid, estakaade, erinevaid platse elektriküttega sulatada ning jäävabana hoida on üsna kulukas,” teab ta. “Süsteemina oleks nutikas kasutada näiteks õhksoojuspumpa ning vesipõrandakütet antifriisiga.” Püss lisab, et kuna sulatus ja jäätõrje toimub just 0 kraadi ümbruses, on õhksoojuspump selliste kraadide juures väga hea töötama.
Kommentaar: põrandaküte on subjektiivne valik
Üllar Hinno, 1Partner Ehituse tegevjuht
Küttesüsteemi peaks vaatama tervikuna hoone osana ehk esmased suuremad küsimused on: kui soojapidav hoone projekteeritakse ja millega hoonet köetakse?
Tehniliselt annavad maa- või õhkvesipumbad välja madalamat temperatuuri, mis sobib paremini põrandaküttele. Ehk kui maa- või õhkvesipumbaga süsteem lahendada radiaatoritega, lähevad radiaatorid suuremaks (mida madalam soojuskandja temperatuur, seda suurem pind peab olema, et nõutavat küttevõimsust ruumi anda).
Radiaator paneb õhu liikuma, põrandaküte kiirgab
Üldiselt või levinumalt antakse radiaatoritesse peale 70kraadist ja põrandaküttesse 35kraadist vett. Teoorias: mida vähem tuleb üles kütta ja hoida, seda kuluefektiivsem ja kauem vastupidav peaks süsteem olema.
Radiaatorküte töötab konventsioonina ja põrandaküte kiirgusega ehk radiaatoritel pannakse õhk ruumis liikuma, aga põrandaküte kiirgab. Kui arhitektuurselt on aknad põrandani, siis radiaatorid nende ees ei pruugi kõigile meeldida. Oluline on ka põrandakonstruktsioon ja viimistluskate, laudpõranda all ei ole põrandaküte samuti ideaalne lahendus.
Tehniliselt vaadatakse veel optimaalseid lahendusi, kui pikad tuleksid magistraalid, kuidas süsteemi reguleeritakse, ka radiaatorkütet saab teha kõige lihtsamalt soodsamalt püstikutega või samamoodi nagu põrandakütteid kollektorlahendusega jne. Kas arendaja julgeb jätta torude ühenduskolmikud põrandate alla – osa torumüüjate poolt on see ka lubatud, aga hea ehitaja või arendaja enamasti nii ei tee.
Rahaliselt on olnud kõige soodsam püstikutega radiaatoritega süsteem, järgneb kollektoritega radiaatorküte ja siis põrandaküte, arvestades siis esialgse investeerimiskulu. Ekspluateerimiskulu sõltub paljudest asjaoludest, aga eelkõige sellest, kas maja on ehitatud projektis ettenähtud soojapidavusega ning kas küttesüsteem on reguleeritud-optimeeritud.
Koer ei saa magada
Mõni peab põrandakütet eksklusiivseks, kuna suurem osa meist tuleb radiaatoriküttega majadest. Sealt aga mäletame kõik, et radiaatoril oli kaks asendit – talvel külm ja suvel tulikuum. See, et tänapäeval on radiaatoriküte väga hästi reguleeritav, ei ole paljudele argument, emotsioon on niivõrd tugevalt sees. Kui ei ole radiaatoreid seinal, on toas rohkem ruumi ning vähem koristamist.
Põrandaküttel on omad miinused. Suurte akende ees jääb see nõrgaks ja on hulk inimesi, kes kaebavad, et näiteks jalad higistavad või koer ei saa magada. On tekkinud probleeme, et kui kogu korter on põrandaküttega, siis pole kohta, kuhu talvel riideid kuivama panna – laotatakse kõik põrandale laiali.
On inimesi, kes soovivad, et voodi all ei oleks põrandakütet või magamistoad oleks lahendatud ikkagi radiaatoritega.
Autor: Ketlin Rauk, kaasautor
Hetkel kuum