Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

5 nippi, kuidas hoolitseda toataime eest

Aknalauataimi peaks aeg-ajalt keerama, et nad valguse poole n-ö välja ei veniks.Foto: Julia-Maria Linna

Mida toataimede eest hoolitsedes silmas pidada, selgitavad aednikud Jaana Vaino ning Annela Nõmmik.

Toataime valikul on tähtis taime sobivus omanikuga ja ruumi stiiliga, asetus sobivatesse valgus- ja temperatuuritingimustesse, suhteline vastupidavus ning aeglane kasv, vaadeldavus ja terve välimus. Praktilisest küljest on hea, kui taim ei jää ruumis liikumisel ette ja tema ümbert on mugav ümbrust koristada, kirjutab 8. detsembril ilmuv Äripäeva ajakiri Oma Maja.

Valgus

Talvekuudel võiks toataimed paigutada võimalikult akende lähedale. Annela Nõmmik soovitab enne talve aknad puhtaks pesta, et võimalikult palju valgust taimedeni jõuaks. Soovitatav on puhastada lehed tolmust, sest lehtedel olev tolmukiht suurendab veelgi valguse puudujääki. Aknalaual on taime jaoks küll hea koht, kuid tasub jälgida, et taimede lehed ei puutuks kokku külma klaasiga.

“Tavaliselt vajavad taimed 500–3000 luksi tugevust valgustatust,” selgitab Nõmmik. Talvel akna lähedal on see aga ligikaudu 500 luksi. Väga hästi sobivad taimedele LED-fütolambid, sest need ei kuumene ega tekita taimedele põletusi. Taimede kasvu soodustab kõige paremini valgus, milles on enam-vähem võrdselt sinise-violetse (390–485 nm) ja oranži-punase (590–760 nm) lainepikkusega kiirgust. “Tavaline hõõglamp on aga üsna kasutu,” tõdeb Nõmmela.

Kuidas valida taime ruumi stiili järgi?
Klassikalisse stiili (tume raamatukapp, kummut ja luksuslikud nahkdiivanid) sobivad suured pehme joonega monsterad ja kummi-viigipuud, lüüra-viigipuud, palmid. Väiksematest flamingolilled, orhideed, lehtliiliad, nefroleebid, kliivia, vahalill, jõulutäht, ratsuritäht. Neid taimi sobitatakse madalale lauale või kummutile, mitte aknalaudadele.
Modernse stiili (lakooniline kandiline mööbel, moodsad kõrgläikelised materjalid, lahtised avarad pinnad) juurde sobivad selge kontuuriga suured taimed, nagu tääkliiliad, noliina, palmlehik. Väiksematest havisabad, samuti rühmadena aaloed, peperoomiad, bromeeliad, sarvsõnajalg, helmes-ristirohi, laternlill. Ka need taimed sobivad pigem kapikestele-riiulitele, mitte aknalaudadele.
Maalähedasse stiili (lihtne pastelne mööbel, looduslik materjal, väiksemustrilised tekstiilid ja heledad seinad) sobivad rühmades asetsevad ja voogavad taimed. Pigem kasutatakse väiksemaid taimi erinevates kohtades. Sobivad on tups-rohtliilia, tsissus, tradeskantsia, aspar, vahalill, nõelköis, helmekaktus, varjukannike, alpikann, pelargoon, fuktsia. Taimed asetatakse mitmesse rühma: aknalaudadele, kapiservadele ja riiuliäärtele. Toapuuks sobib akna lähedale rooshibisk.
Allikas: Jaana Vaino

Temperatuur

Taime valgusnõudlikus sõltub kindlasti toas olevast temperatuurist. Mida soojem on tuba, seda enam taim hingab ja vajab rohkem valgust toidu tootmiseks. Nõmmiku sõnul võib akende lähedale tõstetud taimedega tekkida probleem radiaatorist eralduva soojusega, mis kuivatab õhku ja pottides olevat mulda. Selle leevendamiseks ja õhuniiskuse suurendamiseks võib radiaatorile asetada märja froteerätiku või valada kausikesse vett ning asetada selle taimede lähedale. On olemas ka spetsiaalsed ruumide niisutajad ja toa purskkaevud. Kui toas on põrandaküte, siis ei tohi taime otse põrandale asetada.

Kastmine

Talvisel kastmisel soovitab Nõmmik järgida sellist reeglit, et pigem olgu taim pisut kuivem kui liiga märg. Küttekeha lähedal olevaid taimi tuleks aga kindlasti tihedamalt kasta. Kastmisvajadust on kõige kindlam määrata sõrmega mulda katsudes. Kasta võib ainult toasooja veega.

Kaktusi ja teisi sukulente soovitab Vaino hoida kõige sügavamatel talvekuudel kuivas ja valges, kuid ikkagi kontrolli all, nii umbes kord kuus neile vett andes.

Toitained

“Poest saadud taimed kasvavad tavaliselt turbamullas, mis ei sisalda piisavalt kauaks toitaineid. Sellisel juhul peab väetist kodus niikaua juurde andma, kui saate taime istutada talle sobivasse kasvupinnasesse,” räägib Nõmmik. Kui mullas on piisavalt toitaineid, on taim ilus roheline ja lopsakas. Toitainete puudusel muutub taim heledamaks ja lehed langevad.

Ümberistutamine

Õige ümberistutusaeg on kevadel intensiivse kasvuperioodi alguses, kuid sellega ei tasu oodata, kui taim mõnel muul ajal on mulla ära kasutanud, pott on purunenud või uus toataim on soetatud sügistalvisel perioodil.

Äsja ostetud taime võiks ettevaatlikult potist välja tõmmata ja juuri vaadata. “Sügisel ja talvel ostetud taimel ärge mullapalli mingil juhul lõhkuge,” hoiatab Vaino. “Püüdke juuri võimalikult vähe traumeerida. Terved juured peaksid olema ühtlaselt harunenud poti ulatuses ja olema enamasti heledad.” Kui juured on hakanud allosas keerduma, tuleb need lahti harutada ja lühemaks lõigata. Kui juured on mädanenud, tuleks need osad eemaldada terava noaga.