Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Äripäeva joogitest: Pullid mullid

04. detsember 2014, 16:31
Äripäeva viiendal joogitestil prooviti vahuveini. Võitjaks osutus Calmel & Joseph Blanquette de Limoux.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141204/NEWS/141209826/AR/0/AR-141209826.jpg

Äripäeva viiendal joogitestil, mille fookuses olid vahuveinid, paistsid proovitud joogid silma ettearvamatusega – isegi ekspertide jaoks oli paras mõistatusmäng, kust veinid pärit on.

Vahuveinide maailm on palju rikkam kui pelgalt Proseccod või Sovetskojed. Äripäeva joogitestil prooviti sel korral 14 klassikalisel ehk šampanjameetodil valmistatud vahuveini. Tihedas konkurentsis valisid eksperdid ja veinisõbrad parimaks Calmel & Joseph Blanquette de Limoux.

Jahe kliima mõjub hästi

Dunker Estonia OÜ müügidirektor Kristjan Ots märkis, et veini maitses oli tunda rohelise õuna mekki. “See oli vein, mis pani mõtlema. Kust võiks see pärit olla: Saksamaa? Austria?,” arutles ta. Veel leiti maitses leivarösti ja pakuti, et jook võib pärit olla ehk hoopis Hispaaniast. Suur oli üllatus, kui selgus, et tegelikult on selle sünnikohaks Edela-Prantsusmaal asuv Limoux.

Kerkis küsimus, kuidas nii värske vein on pärit nii soojast kliimast. Selgus, et tegu on Languedoci piirkonna kõige jahedama alaga. Sealsed viinamarjaistandused asuvad mägedes ja jäävad Vahemerest umbes 25 kilomeetri kaugusel. Sealkandis pole väga palju päikest, mistõttu on näiteks Chardonnay viinamarjadel aega korralikult välja küpseda. Liiga palavas ei tule neist midagi head, aga jahedas küpsevad pikalt ning saavad vajalikud mineraalid kätte. Tulemus: värske ja väga hea vein.

Hispaania? Ei, ikka Itaalia

Esikoha omanikust veel enam kiitust sai punktiarvestuses teiseks jäänud Francois Ier Brut, Castello di Querceto. Selle väärtust kinnitab ka fakt, et testi lõpus sai see nii publiku lemmiku kui ka ekspertide põnevaima veini tiitli.

Sommeljee Marko Mägi ei hoidnud sõnu tagasi: “Vein oli suurepärane! Ta oli värske, ent samas ka kompleksne.”. Kiita sai ka veinimeister oma head töö eest. Üks kriitilisem noot tuli siiski publiku hulgast: “Vein oli hästi korralik, aga tunda oli suhkru üleküllus. Võinuks kuivem olla.”

Pakuti, et tegu võib olla Cavaga ehk see on pärit Hispaaniast Katalooniast. Kandiga siiski eksiti – Castello di Querceto toodab oma veine Itaalia Toskaana kuulsas veinipiirkonnas Chianti. Kohaga eksimine eksperte ei heidutanud, pigem oldi meeldivalt üllatanud, et satuti hea vahuveini peale, millega varem sina peal poldud. “Pull mull,” lõõpis Marko Mägi.

Kvaliteet ennekõike

Toitudest sobib see näiteks kalaroogade kõrvale, kuid ka erinevate juustudega. Selle veini hind küündis täpselt joogitesti laeni, makstes 20 eurot. Hiljem publikuga vesteldes põhjendati selle parimaks valimise puhul sedagi, et parem maksta juba veini eest kõrgemat hinda, kui osta mõni odav vein, mis pole meeldejääv, vaid lihtsalt kerge peomeeleolu tekitaja.

Kolmanda kohaga pärjati veini Sieur D'Arques 1ere Bulle Blanquette de Limoux.

Tasub teada

- Vahuveiniks peetakse veine, mis sisaldavad suurel määral süsihappegaasi.

- Veini saadakse CO2 naturaalse kääritamise või lihtsalt selle lisamise tulemusena. Kääritamisega saab lisada veinile mulle kas teistkordsel pudelkääritusel ehk nn klassikalisel (šampanja-) meetodil või toimub teistkordne kääritamine mullide lisamiseks juba suurtes terasvaatides (Charmat´ meetod).

- Esimest peetakse reeglina kõige kvaliteetsemaks – pudelis kääritatud ning pikka aega pärmisettel laagerdunud veinis tekkinud süsihappegaas on kõigi elegantsema välimusega (väiksem ja tihedam mull) ning jääb klaasi nauditavalt kihisema tundideks. - Seevastu Charmat´ meetodil valmib vahuvein küll kiiremini, maitseb tihti värskemalt, kuid süsihappegaas võib avamisejärgselt veinist kaduda juba mõne minutiga.

- Esimene vahuvein on dokumenteeritud aastal 1531, Limoux regioonis Langedoc´i
aladel Prantsusmaal. Champagne piirkonnas hiljem edukalt tegutsenud kuulsa
Benediktiinide kloostri munga Dom Pérignon sünnini oli siis jäänud veel üle
100 aasta.

- Äripäeva joogitestil degusteeriti vaid klassikalisel ehk šampanjameetodil
valmistatud vahuveine. Eesti turul väga populaarsed Charmat´ meetodil valmistatud vahuveinid (näiteks Prosecco, Asti jms) seekordsest degustatsioonist osa ei võtnud. Maitsmisel olid enamjaolt valged veinid, suvisemat tooni andsid maitsmise lõpuosas kolm Rose-veini.

Allikas: Urmas Linnamägi, Veinipööning

LOE VEEBIST

Seekordse testi fookuses olid vahuveinid. Lisainfot ning antud testi parimaid veine saab osta Privileegi keskkonnast: www.privileeg.ee.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. December 2014, 16:31
Otsi:

Ava täpsem otsing