Bill Gross: kogu see muinasjutt lõpeb halvasti

Pimco asutaja ja hetkel Janus Capitalis portfellihaldurina töötav Gross kirjutab, et nii Föderaalreserv, Jaapani Keskpank kui ka Euroopa Keskpank on kasutanud rahapoliitikat selleks, et valitsused võtaks rohkem laenu. Seda lootuses, et laenuvõtmine soodustab globaalset majanduskasvu. Kõik see on aga Grossi sõnul toimunud valedel alustel.

Ah, poliitikud. Viimased viis aastat on toimunud üks suur lasteaed ja segadus. Keskpankuritel on aga kõigil olnud ühine põhieesmärk: lahendada võlakriis uue võlaga. Kas seda on võimalik teha? Paar aastat tagasi ma kirjutasin, et see on võimalik, aga teatud kõrvalnähtudega: 1) Esialgne olukord ei peaks olema koormav. 2) Nii monetaarne- kui ka fiskaalpoliitika peavad olema koordineeritud ja soodustama strukturaalset kasvu. 3) Erainvestorid peavad jätkuvalt osalema kapitaliturgude paroodias, mida sellised poliitikad on tekitanud.

Nii nagu USA-s, on ka mujal maailmas vähe tähelepanu pööratud avaliku sektori investeeringutele ning infrastruktuuri ehitusele. Kõik on kogu aeg lähtunud rahapoliitikast, kusjuures enamus selle positiivsetest efektidest avaldub just turgudel, mitte reaalses majanduses. Praegu loodud võlg ei edenda reaalset majanduskasvu ja ei lahenda võlakriisi – seda kasutatakse ettevõtete poolt aktsiate tagasiostmiseks ning ebavõrdsuse esiletoomiseks keskklassi ja rikaste vahel.

Kuidas nad saavad nii teha? Kuidas on poliitikategijatel lubatud üldse nii palju võlga võtta, suutmata oma süsteemi vastavalt võla suurenemisele reguleerida? Kuidas nad võivad arvata, et rahatrükk ja uued võlad tekitavad rikkust, mitte veelgi suuremat ja suuremat võlakoormat? See on olnud üks suur lasteaia muinasjutt. Ja enam kui tõenäoliselt ei lõpe see muinasjutt hästi.