Eurotoetuste laristamisele piir ette

05. detsember 2014, 00:01
Euroraha arutu raiskamise mentaliteet vohab Kersti Kaljulaiu kinnitusel kõikjal Euroopas.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141205/NEWS/141209824/AR/0/AR-141209824.jpg

Euroraha eest tehtud kaheldava väärtusega või vale ja võltsimise abil ühisrahaga kinni makstud projekte leidub terves Euroopas ja laristamise peatamiseks lülitatakse sisse üha karmimaid meetmeid.

Möödunud aastal kasutati Euroopas valesti 7 miljardit euroliidu raha, mis tuli tagasi maksta. Seda summat tuleks vähendada enam kui poole võrra, oma osa on selles ka Eestis ebaõnnestunud projektidel ja pettusega saadud toetustel.

"Kuigi Brüssel ei nõua, et raha oleks kasutatud otstarbekalt, loodan ma, et aastal 2018 ei loe me ajalehest, et Eesti on Euroopa Liidu raha kasutamisel edukas sellepärast, et on juba perioodi keskel ära kulutanud 60% rahast. Aastaks 2020 võiks olla meie euroabi sõltuvus nullilähedane ja järgmisel eelarveperioodil võiksime panustada eelkõige teadusraha kättesaamisele ning üleeuroopalistes võrgustikes osalemisele," sõnas Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid mõni nädal tagasi Tallinnas kontrollikoja tänavust auditit tutvustades.

 

2013. aastal maksti Euroopas välja 148,5 miljardit eurot toetusraha, mis tähendab, et iga Euroopa Liidu kodanik sai sellest 290 eurot. See summa on 2% liikmesriikide kogu avaliku sektori kulust. 7 miljardit sellest kulutati aga valesti ehk küsiti tagasi. Veamäär euroraha kasutamisel oli 4,7%, mida on Kaljulaiu sõnul selgelt liiga palju.

"Normaalne oleks veamäär ligi 2%. Tekib küsimus, kas praegune euroraha rakenduskord aitab või segab ühiskonnale vajalike tulemuste saavutamist," ütles Kaljulaid.

Toetust vaid valitutele

Euroopa Kontrollikoja, kelle peaülesandeks on kontrollida EL-i liikmesriikide toetusraha kasutuse üle arvet pidava Euroopa Komisjoni tööd, värske auditi peasõnum on, et Euroopa ühisrahast toetatavaid valdkondi tuleks koomale tõmmata. Sõelale jääksid teadus, põllumajandus ja struktuuripoliitika, mille tugevus seisneb nende üle-euroopalises ühtsuses.

Kaljulaid märkis, et ELi eelarve on 1% selle SKTst, kuid kulukohtade arv Euroopa Liidus läheneb tavalise riigieelarve omadele.

"Seega oleks mõistlikum suunata raha kontsentreeritult kitsastele eesmärkidele, mitte panustada väikestele sisepoliitikatele. Meie rahandusministeerium on sõnastanud, et Euroopa Liidu vahendid on ühekordne võimendus Eestis oluliste eesmärkide saavutamiseks," lisas ta.

Eesti maksis tagasi 15 miljonit

Audit andis kinnitust suhtumisest, et kogu Euroopas on euroraha kasutamisel tähelepanu raha igal juhul ära kasutamisel - kulutada esmajärjekorras nii, et tagasi ei küsitaks ja alles siis vaadata, mis selle eest üldse saadi.

Kui Euroopa toetatud projekt pole valminud tingimustekohaselt või selgub, et taotleja on võltsinud raha jagavalt ametilt toetuse kätte saamiseks dokumente, küsib rahajagaja selle tagasi - Eestis põllumajandustoetused PRIA, teadus- ja haridustoetused Archimedes, keskkonnainvesteeringud KIK või ettevõtlustoetused EAS.

Kui programm, millest raha jagatakse, on juba lõpusirgel ja valesti kasutajalt tagasi küsitud raha ei jõua enam korralikele projektidele ümber suunata, tuleb see Euroopa Liitu tagasi maksta. Viimast aga püütakse võimalusel alati vältida, et raha jääks ikkagi riiki sisse.

Rahandusministeeriumi kinnitusel pidi Eesti maksma eelmisel ELi rahastusperioodil aastate 2007-2013 eest tagasi 15,3 miljonit struktuurifondide rahast, mis on osakaaluna pisut üle 0,5% Eestile antud toetustest.

 

Kontroll karmistub

Ka teadusse ja kõrgharidusse toetusi vahendav SA Archimedes on küsinud tagasi ligi 0,5% toetustest. Perioodil 2007-2013 oli Archimedesel euroraha jagada 413 miljonit, millest 300 miljonit on välja makstud. See on kulunud ligi 700-le projektile. Rikkumisi tuvastati sellest 116.

Archimedese kommunikatsioonijuhi Eero Loonurme sõnul on taotlejad rikkunud peamiselt hankereegleid ning tuvastatud on ka tšekke, mis tegelikult hüvitamisele ei kuulu. 16 rikkumist tuvastati enne raha välja maksmist, ülejäänu puhul tehti tagasinõue protsentuaalselt välja makstud summast.

Rahastatud projekte kontrollitakse Loonurme kinnitusel kõige rohkem nende lõppjärgus, seega tuvastatakse ka rikkumisi kõige enam just siis. Loonurme kinnitusel on kontroll läinud põhjalikumaks ja rangemaks.

Üha enam väljaõpet kontrolliks saavad ka PRIA töötajad nii ehituse, äriühingute raamatupidamise kui juriidika vallast, süveneb koostöö teiste asutustega nagu maksuamet ja politsei. Näiteks põllumassiivide registri pidamiseks teeb PRIA üha sagedamini ortofotosid ehk tellib maa-ametilt lendab lennukilt tehtud pildid põldude seisukorrast.


KIK rahastas lõppenud perioodil 393 projekti 725 miljoni euroga, tuvastades 60 rikkumist ligi 4 miljoni euro ulatuses, mis teeb rikkumiste protsendiks samuti pisut üle 0,5. Enim tagasinõudeid tegi KIK jäätmekäitluse valdkonnas. Tagasi nõutud toetustest on KIK-ile tagastatud aga alla 10%. EAS omakorda maksis eelmisel perioodil toetustena välja ligi 773 miljonit eurot, millest nõudis tagasi pea 10 miljonit ehk ligi 1,3%.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. December 2014, 07:05
Otsi:

Ava täpsem otsing