Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "PRIA-kõlblike" firmade vabrikud

    PRIA kontrolliosakonna juhataja Kristi Sell ütleb, et pettuste taga on üha enam suured ärivõrgustikud.Foto: Jassu Hertsmann

    Eurotoetuste väljameelitamisest pettuse abil on saanud Eestis omaette tööstus, kus skeeme punuvad silmatorkavalt suurte summadega mängivad professionaalid. Nende püüdmiseks lõi PRIA omaette üksuse.

    Petturid tunnevad hästi taotlustingimusi ja oskavad nendega manipuleerida. PRIA on õppinud ära tundma valeandmete käekirja: firma vastab ideaalselt taotlejale kehtestatud nõuetele, kogu majandustegevusega teenitud tulu pärineb õigest põllumajandusvaldkonnast ja juhatuses on noored tegusad inimesed, kes tahavad maale ka teisi tegusaid noori elu jätkama meelitada. Liiga laitmatu, et selle oleks koostanud n-ö harilik talunik või põllupidaja. Veatute paberite kahtlustamine on igati õigustatud, sest just selliseid toodavadki isehakanud liigkasuvõtjad, kes iseendile või korraliku tasu eest ausatele põllumeestele pahelisi projekte vorbivad.
    Eelmisel aastal rakendas PRIA oma kontrolliosakonnas tööle kolm erikontrolli spetsialisti, kes vaatavad üksipulgi läbi tavapärases toetusetaotlejate kontrollis pettusekahtlustega silma jäänud juhtumid. PRIA kontrolliosakonna juhataja Kristi Selli sõnul on erikontroll Euroopas üsna uus meetod: Eestis alustas sellega PRIA, näiteks Rumeenias toimib erikontroll ka üleriigilistes struktuurifondides, millest teiste valdkondade toetusi jagatakse.

    Investeeringutoetused ahvatlevad petma

    PRIA on maksnud viimasel ajal aastas välja pisut üle 300 miljoni euro toetusi, sellest 60-70 miljonit läheb investeeringutoetusteks, 230-240 miljonit otsetoetustena. 

    Otsetoetused on seotud pindala või loomade pidamisega, investeeringutoetused on millegi ehitamiseks, teadusprojekti läbi viimiseks või koolituse korraldamiseks, sarnaselt teiste euroraha vahendavate asutustega (KIK, EAS, Archimedes jt).

    Kõige rohkem pettusi esineb PRIAs investeeringutoetuste taotlemisel, pettustega seonduvad probleemid on sarnased kogu Euroopas.

    "Pooleteise aasta põhjal võib öelda, et üha enam tegeleme ärivõrgustikega. Kui hakkame pettusekahtlust süvendatult uurima, avastame omavahel seotud taotlejate ringi ja ka petturnõustajaid, kes esitlevad end konsulentide ehk põllumajandusnõunikena, pakkumaks talunikele abi projektide n-ö PRIA-kõlbulikeks kirjutamisel. Sageli luuakse ärivõrgustiku osana näiteks MTÜ, mis vastab täpselt selle meetme nõuetele, kust soovitakse toetust saada," selgitas Sell.
    Patuseid projekte 4,5 miljoni eest
    Praegu erikontrolli töös olevad 9 juhtumit hõlmavad 73 toetusetaotlust ja 4,5 miljoni eurot toetusraha. "On näiteks juba nii välja makstud toetustega juhtumeid kui ka kahtlasena tundunud väljamaksedokumente. Uus ja tõusev trend on see, et nii, kui raha on välja makstud ja jõuame hakata mõtlema toetuse tagasi küsimisele, on firma juba tankistidele maha müüdud. Pahalane on raha kätte saanud, ütleb, et rääkige firma uue omanikuga. Mõne päevaga müüakse see firma jälle näiteks rumeenlastele või Kaimanisaartele maha," märkis Sell.
    "Rikkumiste puhul jätab PRIA toetuse määramata või nõuab makstud summad tagasi. Kui me oma menetluse käigus näeme, et ei suuda piisavalt tõendeid koguda, aga on suur tahtliku pettuse kahtlus, siis teeme prokuratuuri avalduse, et algatada kriminaaluurimine. Eelmisel aastal oli meil seitse kriminaalasja, tänavu tuleb neid kolm-neli, kuid nende finantsmõju ja seotud isikute ring on eelmisest aastast suurem," rääkis ta.
    Noored naised ja puudega töölised
    Üsna levinud võte on PRIA nõuniku Rando Undruse sõnul tegusate noorte inimeste maaettevõtjatena näitamine. "Vahepeal arvati, et kui firma juhatuses on teatud vanuses naisterahvas, siis see firma saab toetusetaotluste seas suurema punktisaagi. See aitab mõne taotleja meelest veenda nende soovis, et noored püsiks maal," selgitas Undrus.
    "Kuna tahtjaid on rohkem kui euroraha, tuleb panna taotlejad pingeritta. Järjestuste tegemise tingimused on meetmemäärustes hindamiskriteeriumitena avalikult kirjas. See on jälle ahvatluskoht näidata end tegelikkusest paremana. Maksimumpunkte püütakse saada kas või igaks juhuks, kuigi äriplaan sobiks niisamagi. Enim vaidlustusi ongi meil hindepunktide üle. See on subjektiivsete hinnangute kogum, mis peaks andma kokku objektiivse tulemuse. Inimeste õiglustunne saab sellest sageli riivatud," ütles ta.
    Vahel minnakse PRIA-le meeldida püüdmisega Selli sõnul nii kaugele, et võetakse puuetega inimeste kojast tõendeid, et ettevõtja loob puuetega inimestele töökohti, et teenida lisapunkte. See, kas puudega inimesed sinna ka tegelikult tööle jäävad, selgub alles pärast.
    Esimene samm: lambanahk maha
    Iga rikkumine ei pruugi olla pettus, aga iga pettus on rikkumine - selline on PRIA kontrolliosakonna tööpõhimõte. Mitmed rikkumised on Undruse kinnitusel lubamatu ja lubatu piiril kõndimine. Näiteks kavalusega enda toetusõiguslikuna näitamine, kvalifitseerumata tegelikult sobilikuks kandidaadiks. "See on esimene koht, kus meie ülesanne on võtta see lambanahk maha ja toetus jääb määramata. Tagasimaksetes need aga ei kajastu, sest väljamakset ei toimugi," sõnas ta.
    Teine pettuseahvatlus peitub selles, kui toetus on ette nähtud mõne kindla sihtgrupi esindajatele, näiteks alustavale põllumajandusettevõtjale või maaelu mitmekesistamiseks. Undrus toob näite, et kui väike juuksuritöökoda maa-asulas ei tule hästi toime, saab ta taotleda toetust, et võtta mõni tegevusala juurde. Taotlejale võivad olla aga kitsendavad tingimused, näiteks vanus või minimaalne tegutsemisaeg.
    "Kui toetuse sihtgruppi mitte kuuluja soovib rajada maale vajaliku asja, aga tema ise toetust ei saaks ja tema eest võtab vale isik omale n-ö lambanaha selga ja õige asi tehaksegi valmis ning PRIA läheb pärast toetust tagasi küsima, siis kogukond ei saa aru, milles asi. Toetuse reeglite järgi on aga toetatud vale isikut. Võib-olla on kohapeal olemas võimekas firma, kes võiks selle objekti ise valmis ehitada, kasutamata meie kõigi raha," ütles ta."Euroraha puhul on toetussummast 25% alati Eesti maksumaksjate raha. Kui keegi seda valesti kasutab, on see samaväärne maksupettusega - kahju kannatab meie kõigi rahakott. Kui ta seda raha tagasi ka ei maksa, peab Eesti veel Euroopa Liidule tema pettuse kinni maksma," selgitas Undrus.
    Härrad Tallinnast pakuvad abi
    "Mõni talunik ütleb, et on juba kolm aastat oma toetusest napilt ilma jäänud. Siis tulid tema juurde Tallinna härrasmehed, kes ütlesid, et maksa meile natuke, me garanteerime sulle toetuse," rääkis ta. Talumehe selgituseni jõuab PRIA siis, kui on asunud taotleja tausta süvitsi uurima. Tundmatute "Tallinna härradega" tegeleb raskematel juhtudel edasi juba politsei.
    "Mõni talunik on jälle öelnud, et tema juurde tulevad nõustajad, kes pakuvad välja, mille jaoks ta toetust saada võiks ning kuidas see kätte saada. Inimene ise pole mõelnudki toetuse küsimisele. Isehakanud nõustajad teevad ilmselt aktiivset klienditööd," selgitas Undrus. Tegelikult on olemas täiesti toimiv riiklik nõustamissüsteem, kus töötavad litsentseeritud konsulendid, kellelt taotlemisel nõu küsida.
    Fotograafiakursus telefoni teel
    Undrus toob kurioosse näite juhtumist, kui korralikult esitatud ning põhjendatud taotluse alusel toetati fotograafiakursuse korraldamist maapiirkonnas.
    "Kui hiljem dokumente nõuti, polnud neid üldse. Öeldi, et kursus toimus telefoni teel. Selliste juhtumite puhul võis taotlejal olla projekti kirjutamise hetkel küll hea kavatsus, aga elu muutus ja rahast ei tahetud ka enam loobuda," sõnas ta.
    Konjak muutus veeks
    Toetuse abil korraldatud ürituse kohta toodi PRIAsse kuludokumente, kus muu hulgas oli sees alkohol. Alkohol pole abikõlbulik ja seega ei kuulu hüvitamisele. Järgmisel päeval toodi sama kuludokument uuesti, ainult et konjakist oli arvel saanud Värska vesi. Arve kogusumma aga polnud muutunud.
    "See on üks suur probleem, et taotlejad ei teadvusta, kui tõsine on selline dokumentidega manipuleerimine. Teadlikult valeandmete esitamine võib kaasa tuua väljaarvamise toetuse saajate nimekirjast kaheks aastaks, rääkimata sellest toetusest ilmajäämisest ja saadud toetuse tagasimaksmisest," märkis Undrus.
    Saaremaa vald pettis sadamaehitusel
    Lääne-Saaremaal asuva Lümanda vallavalitsus taotles 2011. ja 2012. aastal Euroopa Kalandusfondist toetust Atla sadama rekonstrueerimiseks. Kolme etapi jaoks taotles vald eraldi summasid ja PRIA need ka määras, kokku üle 446 000 euro.
    Kui osa summast oli välja makstud, tellis PRIA ekspertiisi, millest selgus, et ehitushindadega on üle paisutatud ning taotluses toodud ehitustööde mahtudes on tegelikkusega võrreldes suured käärid. PRIA nõudis Lümandalt tagasi ligi 40 000 eurot ja vähendas järgmiste etappide toetussummat. Tagasinõude peale esitas vald vaide, kuid kaotas tänavu kevadel esimese astme kohtus ja kaebas edasi.
    Lisaks oli Atla sadama juhtum pretsedent, kus PRIA rakendas rahalisi sanktsioone riigihangete reeglite rikkumise tõttu. PRIA auditi järgi oli OÜ Monoliit valimine esimese etapi ehitajaks kokku lepitud ja vallavalitsuse korraldatud hange näiline. Mõlema etapi puhul oli tagasinõue 25% väljamakstud toetusest, kokku umbes 77 000 eurot, mis on kogu Lümanda valla tänavusest eelarvest veerand.
    Juba teist aastat vältava kriminaalmenetluse käigus esitati kevadel Lümanda vallavanemale Jaanika Tiitsonile ka kelmusekahtlus, eeluurimine kestab veel. Tiitsoni sõnul on olnud uurimises pikka aega vaikus, kuid pärast kaotust esimese astme kohtus loodab vald tagasinõuded teises astmes siiski vaidlustada.
    "Me ei tunne jätkuvalt, et oleksime valesti käitunud. Need nõuded on kaalutlemata, mõtleme enda ekspertiisi tellimisele," ütles Tiitson. PRIA-le raha tagasi maksmiseks on vald tänavu kahel korral laenu võtnud.
    Eesti Eine küsis raha olemasoleva keskköögi ehitamiseks
    Haiglatele ja koolidele-lasteaedadele toitu valmistav Eesti Eine taotles PRIAst nelja aasta eest investeeringutoetust uue hoone ehitamiseks. Kulukirjade alusel maksis PRIA aasta hiljem välja toetuse 272 000 eurot ehk üle 4 miljoni krooni.
    Hiljem aga selgus, et hoone oli Eesti Einel varem valmis ehitatud, selle üleandmist-vastuvõtmist tõendavad dokumendid koostati samuti juba enne PRIA-le taotluse esitamist. Taotlus tehti majakarbi ehitamiseks, tegelikult kasutas ettevõte PRIA raha hoopis siseviimistluse tegemiseks. PRIA nõudis toetust täies mahus tagasi. Eesti Eine vaidlustas selle, kuid tänavu mais lõppenud kohtumenetlusega jäi tagasinõue jõusse.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Ivo Suursoo: Eesti vajab uut ühist fookust
Avaliku- ja erasektori järgneva kümnendi ühine eesmärk olgu ambitsioonika, konkurentsivõimelise ja koostööle orienteeritud majanduse käivitamine, kirjutab Ivo Suursoo arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Avaliku- ja erasektori järgneva kümnendi ühine eesmärk olgu ambitsioonika, konkurentsivõimelise ja koostööle orienteeritud majanduse käivitamine, kirjutab Ivo Suursoo arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
SASi aktsionäride koosolekust sai täielik kaos
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Kui enne eilset lennufirma SAS aktsionäride üldkoosolekut Rootsis oli küsimus, kui vihased on ettevõtte aktsionärid, kelle vara hävitatakse täielikult, kui ettevõtte ümberkorraldamine läheb edukalt, siis see mure kadus peagi.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Laanet läbis huvide konflikti koolituse, mistõttu ministeerium üürilepingut ei kontrollinud
Justiitsminister Laanet kinnitas, et läbis ametisse astudes huvide konflikti käsitleva koolituse, mistõttu ei näinud justiitsministeerium vajadust üürilepingut täiendavalt üle kontrollida.
Justiitsminister Laanet kinnitas, et läbis ametisse astudes huvide konflikti käsitleva koolituse, mistõttu ei näinud justiitsministeerium vajadust üürilepingut täiendavalt üle kontrollida.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.