Kuidas kõneleda juhile omase karismaatilisusega?

Analüüsides helikõrgust, sagedust ja tämbrit on California ja Los Angelese Ülikooli (UCLA) teadlased avastanud, et karismaatilised kõnelejad kasutavad oma häält suure publiku ergutamiseks, mõjutamiseks ja selle üle domineerimiseks. Nad on leidnud, et mitmed edukad poliitikud nii Itaalias, Prantsusmaal kui ka näiteks Brasiilias jagavad ühiseid vokaalseid omadusi, mis mõjutavad vaatamata räägitavale jutule tugevalt nende ümber olevaid inimesi.

Eraldi tehti ka analüüs, mis keskendus tuntud ärijuhtidele. Tugevaid karsimaatilisi omadusi leiti näiteks Apple'i praeguse tegevjuhi Tim Cooki ja ka kunagise tegevjuhi Steve Jobsi kõnedest.

Kõneekspertide jaoks on hääl instrumendiks, mis võimaldab erakordselt veenvalt mõjuda. Hääl on kujunenud evolutsioonis ja kultuuris tähtsaks lüliks, mis aitab suhelda sõnadest kõrgemal. Mõned inimesed on usaldust ja veenvust süstivate karismaatiliste omadustega sündinud, kuid teadlased on veendunud, et vähemalt osa nendest aukustilistest elementidest on õpetatavad.

„Teil on võime kujundada oma häält viisil, mis paneb inimesi sind juhina tajuma,“ ütles UCLA aukustikateadlane Rosario Signorello, kes viis läbi karisma eksperimente. „See kehtib nii poliitikute kui ka ettevõtete tegevjuhtide puhul. Samuti kõigi puhul, kes tahavad olla juhi staatuses.“

Tõsi, juhtimine ei sõltu ainult häälest. Näiteks leidis uurimus, et kõik edukad ärimehed ei näita avalikus kõnelemises karismaatilisi omadusi.

Poliitikas ja äris on aga avalik esinemine eriti mõjukas. Näiteks valijad kipuvad eelistama kandidaate, kellel on madalam hääl, selgub mitmetest uuringutest. On ka leitud, et madalama häälega tegevjuhid juhivad suuremaid ettevõtteid, teenivad rohkem raha ning peavad töö juures kauem vastu kui kõrgema häälega kolleegid.

„Kaasasündinud hääles peavad olema mingid tunnused,“ ütles Duke'i Ülikooli majandus professor William Mayew, kes on leidnud, et hääle helikõrgus mõjutab töö väljavaateid, ettevõtte juhtimist ning finantsaruandluse usaldusväärsust. „Sa ei saa lihtsalt emotsiooni, aga ka informatsiooni inimese kohta, kellega sul tegemist on.“

Need mitteverbaalsed signaalid võivad aeg-ajalt inimese kohta oodatust rohkem teavet anda. Analüüsides suurte ettevõtete tegevjuhtide kõnesid majandustulemuste teatamise ajal ning kõrvutades neid investeerimisanalüüsiga, leidis Mayew mitmetest kõnedest tahtmatuid häälega antud signaale, mis viitavad eksitavate finantsandmete esitamisele.

Uued uuringud karisma kohta tulenevad jõupingutustest mõistmaks seoseid vokaalse akustika ja tajumispsühholoogia vahel.  „Meie hääl paljastab teistele meie olemuse,“ ütles UCLA kõnefüsioloog Bruce Gerratt. „Osa sellest on tahtlik, osa on alateadlik. Mõned on ka bioloogilised.“

Oma eksperimentides analüüsis Signorello erinevate juhtide kõnesid, kelle hulgas oli ka näiteks Prantsusmaa president Francois Hollande ja endine Brasiilia president Luiz Inacio Lula Da Silva. Samuti analüüsis ta kahe Itaalia poliitiku ning Prantsusmaa endise presidendi Nicolas Sarkozy kõnesid.

Isoleerimaks akustilisi omadusi kõnelevate sõnade tähendustest, kasutas Signorello kõnesüntesaatorit. Selleks, et mõista akustiliste omadusi mõjusid, palusid teadlased 107 naisvabatahtlikul ja 26 meesvabatahtlikul hinnata kõnelejate karismat erinevaid omadussõnu kasutades. Et olla kindel ainult vokaalsete omaduste hindamises, siis itaaliakeelseid kõnesid hindasid 48 inimest, kes itaalia keelt ise ei osanud. Prantsusekeelsete kõnedega tehti samuti.

Tuleb välja, et üldiselt peetakse madalal helikõrgusel rääkivaid inimesi dominantseteks ja suurteks. Kõrgel helikõrgusel rääkivaid inimesi hinnati aga väikesteks ja allaheitlikuteks. Signorello sõnul kasutasid poliitilised juhid tavaliselt mõlemaid äärmuseid.

„Kolmes keeles on näha sarnaseid jooni,“ ütles uurija. „Minu uuringud näitavad, et igat tüüpi karismaatilised juhid igas kultuuris venitavad oma häält avaliku kõnet pidades kahe äärmuse vahel. Nad kasutavad kõige madalamaid ja kõige kõrgemaid toone, mis on kommunikatsiooni üks tähtsamaid omadusi.“

Rääkides aga teiste kõrgete poliitikutega, muutsid nad oma kõnestiili täielikult. "Nad kasutasid äärmusi teiste poliitikutega rääkides palju vähem ning hoidsid helikõrguse väga madalal. Mittepoliitilistel teemadel rääkides vähenes tooni muutmine veelgi."

Ühes eksperimendis leidis Signorello, et Prantsusmaa presidendi Francois Hollande'i helikõrgust muutes muutusid ka hinnangud tema isikuomadustele.

Ambitsioonikad juhid peaksid selle omale kirja panema, ütles Signorello. „Hääl on vahend, mida saab ka treenida,“ ütles uurija. „Näitlejad ja lauljad treenivad oma häält, et jõuda kõige kõrgemate ja madalamate sagedusteni. Juhtpositsioonil olevad inimesed peaksid sama tegema.“

Senimaani on Signorello uurinud vaid meeste häälekõrgusi. Tema sõnul ei pruugi naiste ja meeste vaheliste erinevuste tõttu uuringutulemused naistele kehtida. Teadlane on aga koguma hakanud materjale ka naisjuhtide kohta.

„Ehk on naiste karismaatiline hääl täiesti teistsugune ja omapärane,“ ütles Signorello.