Kui karmiks minna maksuvõla sissenõudmisel?

07. detsember 2014, 09:15
Rahandusminister Maris Lauri.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141207/NEWS/141209766/AR/0/AR-141209766.jpg

Tänu Hollandi karmidele meetmetele maksuvõlgade sissenõudmisel on riigil laekumata käibemaksu maht pea kolm korda väiksem kui Eestis. Siinsed maksuasjatundjad aga Madalmaade eeskuju järgima ei kibele.

Holland on maksuvõlglaste ja –pettuste vähendamiseks võtnud kasutusele karmid meetmed. Näiteks ei lase Hollandi politsei tee ääres peatatud maksuvõlglasel enne edasi sõita, kui võlg on tasutud. Samuti võib maksuameti küsimustele vastamata jätmine kaasa tuua aastase vanglakaristuse.  Sellised meetmed on Hollandis olnud vägagi tulemuslikud – kui keskmiselt jääb Euroopa Liidu riikidel kogumata 16% käibemaksust, siis Hollandis jääb kogumata 5%. Eestis on Euroopa Komisjoni hinnangul laekumata jäänud käibemaks 14%.

Rahandusminister Maris Lauri ütles, et meetmed, mis on Hollandi edukad, ei pruugi automaatselt ka Eestile sobida. „Pole võimalik ega ka õige lihtsalt asju ühest riigist teise üle tõsta,“ märkis ta. Sellegipoolest tasub ministri sõnul teiste riikide kogemusi uurida ja analüüsida.

Lauri ütles, et Hollandi ühiskond on ausa majanduskeskkonna eest valmis suuremat vastutust võtma. Eestis aga poleks tema arvates isikuvabadust piiravad meetmed mõeldavad. „Oleme karistuspoliitiliselt valinud leebema tee, kus inimese isikuvabadusi piiratakse vaid äärmisel juhul,“ ütles Lauri. Selle asemel jäetakse maksuvõlglasele Eestis võimalus teenida võla tasumiseks ausalt tulu, samuti ei tee Lauri sõnul riik lisakulutusi maksuvõlglase kinnipidamiseks.

Karistused õiglasemaks

Lauri lisas, et maksuvõlglaste arvu on vaja vähendada ja olemasolevaid õiglaselt karistada. Tema sõnul motiveerib makse maksma teadmine, et vastasel juhul ootab karistus. Riigi teha on see, et karistus oleks tasakaalus kuriteo raskusega – et makspettuseid toime panna poleks kasumlik.

Lauri märkis, et sarnaselt Hollandiga on ka Eestis lisaks klassikalisele vara arestimisele võimalus äriühingu juht, mõningal juhul ka varjatud tegelik juht vastutusele võtta ja neilt tekitatud maksuvõlg sisse nõuda. Selleks on Lauri sõnul tõhus meede eelarest, mida saab kohaldada enne maksuotsuse vormistamist nii kinnisvarale kui ka muule varale. Paraku on Eesti kohtutäituritel väiksemad õigused kui Hollandi omadel, mistõttu koormavad nende toimingud ettevõtjat küll vähem, ent on sellevõrra ka väiksema tulemuslikkusega. Lauri ei pea õigeks Eestis isiku põhiõigusi riivavate võla sissenõudmise meetmete kasutuselevõtmist kohaseks.

„Kahtlematult võiksid nii töötajad kui ka ettevõtjad maksupetturitesse suhtuda kui kelmidesse, kes varastavad meie tagant,“ ütles Lauri, lisades, et maksupetturluse vähendamine võimaldaks makse alandada ja riigil rohkem kulutada.

Lauri sõnul on viimastel aastatel on lisandunud mitmeid täiendavaid võimalusi maksupetturitega võitlemiseks, näiteks kriminaaltulu konfiskeerimise võimalus, töötamise registreerimine, käibemaksudeklaratsiooni lisa juurutamine ja  rahvusvaheline infovahetus FATCA. „Kindlasti töötame selles suunas, et neid meetmeid tuleks pidevalt juurde,“ ütles ta.

On ka pehmemaid samme

Ehitusettevõtte Nordneti tegevjuht Madis Laansalu Hollandi meetmeid eeskujuks ei võtaks. „Need on politseiriigi tunnused,“ märkis ta. Laansalu sõnul oleks Eestil maksupetturluse vähendamiseks astuda ka lihtsamaid ja väiksemaid, ent tulemuslikke samme. Näiteks peaks tema arvates keelustama riigihangetel osalemise ettevõtjatel, kes on varem maksupettusega tegelenud. Ehitussektoris on Laansalu sõnul selliseid ettevõtteid küllaga. „See on koht, kus riik saaks vähendada ebaausat konkurentsi,“ ütles ta.

Laansalu ütles, et samuti aitaks maksupetturlust ja -võlgasid vähendada see, kui korduvalt vahele jäänud ettevõtjatelt äritegevuse õigus ära võtta. „ Pätt teeb pättusi niikuinii. Nad leiavad selleks alati mõne lahenduse,“ märkis ta. Kui aga kelmusega tegelevatel isikutelt äritegevuse õigus ära võtta, jääb Laansalu sõnul lõpuks ka tankiste ja variisikuid üha vähemaks.

Laansalu lisas, et viimastel aastatel on maksuameti töö tase tõusnud ning läinud täpsemaks ja analüütilisemaks. Tema sõnul teeb käibemaksudeklaratsiooni lisa seadus pilti maksumaastikul kindlasti selgemaks. „Ettevõtja, kes on makse ausalt maksnud on kindlasti õnnelik, sest nii jääb ebaausaid konkurente vähemaks. Pettusi avastatakse kiiremini,“ ütles Laansalu.

Reformierakondlasest Riigikogu liige ja endine maksuameti peadirektor Aivar Sõerd märkis, et enne seaduste karmistamist tuleb kõigepealt aru saada, millised on maksuvõlgade sissenõudmise kitsaskohad. Üheks Eesti nõrkuseks on Sõerdi sõnul kriminaalmenetluses tuvastatud kahju sisse- või väljanõudmise süüdimõistetud isikutelt suurtes maksupettuste juhtumites. Ta tõi näiteks Oleg Belokrõlovi kaasuse, kus riik sai 30 miljoni suurusest tekitatud kahjust kätte vaid veerandi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2014, 17:38
Otsi:

Ava täpsem otsing