Kodukindlustust vali sama põhjalikult kui kodulaenu

Artikkel

- Uudised
- Triin Adamson, kaasautor
- 7. detsember 2014 kell 11:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kodukindlustust vali sama põhjalikult kui kodulaenu
Heily Aavik agentuurist La Eqwador kinnitab, et on teinud kõik oma kodule mõeldes – üldkindlustuse, kindlustuse tulekahju, loodusjõudude, torulekete, vandalismi vastu ning eraldi kindlustuse kodusele varale.Foto: Meeli Küttim, Äripäev
Kui kodu soetamiseks küsib enamik inimesi laenupakkumisi mitmest pangast, siis kodu kindlustamisel sünnib otsus sageli möödaminnes esimese pakkumise põhjal.
Kindlustus on aga samasugune finantsteenus nagu laen, mille nüanssidele tasub tähelepanu pöörata, kirjutab 8. detsembri Äripäev kinnisvara rubriigis.
Kindlustada saab nii maja, suvekodu, korterit, kõrvalhoonet kui ka ehitusjärgus maja. “Kindlasti tuleks mõelda ka oma kodus oleva vara kindlustamisele ja seda mitte ainult kodus, vaid ka suvekodus,” sõnas If Kindlustuse kommunikatsioonijuht Rain Porss. Koduse vara kindlustus sisaldab ka kaasas oleva vara kaitset nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Näiteks on kindlustusjuhtumiks see, kui telefon kukub maha ja läheb katki, kui sülearvutile peaks kohvi peale minema või kui poest tulles on jalgratas varastatud.
Erinevaid lisavõimalusi
Porsi sõnul on võimalik teha ka lisakindlustus, mille puhul saab juurde valida üüritulu kaotuse kaitse, mis aitab juhul, kui kindlustusjuhtumi tõttu katkeb välja üüritud korteris üürileping. Samuti tasub mõelda vastutuskindlustuse peale, mis kaitseb teistele tekitatud kahjude eest, lisas Porss. Näiteks kui enda korteris on veeuputus ning sellega rikutakse ka alumiste korterite sisustus, hüvitab kodukindlustus küll enda korteri kahjud, kuid naabritele tekitatud kahju tuleb vastutuskindlustuseta korteriomanikul endal kanda. “Paraku jäetakse enamasti just vastutuskindlustuse kaitse võtmata, samas kui sellega võivad kõige suuremad kulud kaasneda,” märkis Konsap.
Kindlustusseltsid pakuvad üsna sarnaseid kindlustuslahendusi. “Siiski soovivad seltsid teistest erineda ning sellest tulenevalt on kindlustuslahendustele lisatud nii-öelda boonuseid või eeliseid,” lausus Porss. Näiteks on kodukindlustuse puhul üheks boonuseks tasuta koduabi, mis aitab tekkinud probleemide korral ööpäev läbi. “Kuid kindlustusseltsi kõige olulisemat poolt saab inimene tunda alles siis, kui tõesti peaks juhtuma õnnetus ning klient vajab abi – siis on inimese jaoks kõige olulisem kahjukäsitluse kvaliteet, kiirus ning abivalmidus,” selgitab Porss.

Kodukindlustuse sõlmimise meelespea:
Nii nagu kodulaenu andjat valides, tasub ka kindlustust valides võtta pakkumised erinevatest kindlustusseltsidest.
Sobivaimat pakkumist valides pööra tähelepanu lepingutingimustele, kaetud riskidele, omavastutuse suurusele, välistustele ja lisatingimustele.
Küsi küsimusi ja aruta kõik tingimused nõustajaga läbi, et vältida kahjujuhtumi korral ootamatuid üllatusi.
Lisaks pakutav vastutuskindlustus säästab suurtest kulutustest, mis kaasnevad teistele tekitatud kahjudega.
Tutvu pakkumisega kaasnevate tasuta lisaboonustega ning mõtle, kas vajad neid.
Kodukindlustusleping sõlmitakse üheks aastaks, sed saab pikendada aasta kaupa.
Allikas: ERGO Insurance SE
Tingimustega ei vaevuta tutvuma
Kodukindlustuse sõlmimisel on levinum viga see, et ei tutvuta tingimustega ning tihti saab kindlustuse valikul olulisemaks teguriks hind. Porss soovitab kõigepealt endale selgeks teha, milleks kindlustust on vaja. “Kindlustuse mõte seisneb ikkagi selles, et need riskid, mida ise ei suudeta kanda, antakse kindlustuse hoolde,” lausus Porss.
Kindlustuse sõlmimisel tuleb täpselt selgeks teha, milliste riskide puhul aitab valitud kindlustuskaitse, kui suur on kindlustussumma ning omavastutus ja kas juurdeehitused on ikka lepingus kirjas. Kõige soodsama kindlustusmaksega leping ei pruugi alati vastata ootustele ja kõige halvem stsenaarium on, kui õnnetuse juhtudes selgub, et sellise õnnetuse põhjus ei olnudki valitud kindlustuslahendusega kaitse all. “Paraku näitab praktika, et kodukindlustuse sõlmimisse suhtutakse pealiskaudselt ja tihti pole inimesel aimugi, kus ja mis tingimustel tema leping on sõlmitud,” lisas Konsap. “Kuid ka kodukindlustust tuleks valida sama suure tähelepanelikkusega kui kodu, kuna see tähendab turvatunde tagamist, et kahju korral muret vähem oleks,” rääkis ta.
Konsap rõhutas, et kodukindlustuslepingut sõlmides tuleks hea ülevaate saamiseks pakkumisi võtta kindlasti mitmest seltsist. “Kuna iga kindlustusselts määrab oma lepingutingimused ise ja arvutab tingimustele vastava maksumuse, on ka pakkumiste hinnad erinevad,” selgitab Konsap. Pakkumiste võrdlemisel on aasta- ja kuumakse suuruse kõrval vähemalt sama oluline ka pakutav kindlustuskaitse, mis võib seltsiti paljuski erineda.
Kahju tekkimisest teavitamiseks on mitmeid viise. If Kindlustuse puhul on kõige mugavam kahjust teatada kodulehe kaudu, kust saadetakse kahju registreerimise kohta vastu e-kiri või SMS ning kahjukäsitleja võtab juba ise edasi ühendust. Seejärel selgitatakse koos välja kahju suurus ning lepitakse kokku remondi tegemine. “Kui kahju asjaolud on selged ja kahju suurus teada, hüvitame kahju kohe,” lisas Porss.

Talvel kahjujuhtumeid rohkem
Margus Saulep, Eesti Korteriühistute Liidu jurist
Korteriomanik ei tohiks mõelda ainult sellele, et enda korteris olevat vara kindlustada, vaid ka sellele, et saada kaitset olukordades, kus ta ise kahjujuhtumi eest vastutab.
Näiteks võib omaniku vastutsest rääkida juhul, kui korteris puruneb pesumasina või kraanikausi äravoolutoru ja selle tagajärjel tekivad teise korteriomaniku varale veekahjustused.
Viidatud kahjujuhtumite puhul oleks omanikule toeks vastutuskindlustuse olemasolu. Korterelamutes on kahjujuhtumite osakaal kahtlemata suurem talveperioodil.
Igal aastal tuleb ette pöördumisi mures korteriomanikelt, kellelt nõutakse maja katuselt langenud jää- või lumekamaka tekitatud kahju hüvitamist.
Peaasjalikult pöörduvadki juristi poole need isikud, kel puudub kindlustuskaitse. Kohtumistel tüüpiliselt kahetsetakse kindlustuskaitse puudumist ja väljendatakse soovi esimesel võimalusel kindlustusleping sõlmida. Kodukindlustust puudutavates nüanssides pole minu poole siiski pöördutud.
Ilmselgelt suhtleb omanik tekkivate küsimuste korral otse kindlustusseltsiga.Sobiva kindlustuskaitse leidmiseks soovitan konsulteerida kindlustusseltsi spetsialistidega.
Advokaatide abi läheb harva vaja
Advokaadibüroo Sorainen kindlustusõiguse töörühma juhi Reimo Hammerbergi sõnul on kodukindlustus üks levinumaid kindlustusliike eelkõige just seetõttu, et kodulaenuga kaasneb ka kohustus kodu kindlustada. Arvestades kodukindlustuspoliiside väga suurt hulka, on sellega seotud vaidlusi suhteliselt vähe. “Advokaadibüroosse jõuavad siiski vaid äärmuslikumad kodukindlustusega seonduvad vaidlused, kus vaidlusalune hüvitise summa on suur,” lisas Hammerberg.
Kodukindlustuse makse sõltub paljudest näitajatest – kodu suurusest, ehitusmaterjalist, kindlustussummast, omavastutuse suurusest, paketist ja kas valitakse juurde lisakaitseid. Kodukindlustust on võimalik sõlmida kuni üheks aastaks.
Suurem omavastutus tähendab soodsamat hinda
Üks asjaolu, millest makse suurus üksjagu sõltub, on omavastutuse summa. “Mida suurema summaga inimene ise kahju korral vastutuse võtab, seda väiksemaks läheb ka kindlustusmakse,” selgitas Konsap. Näiteks 60 ruutmeetri suuruse korteri kindlustamine maksab koguriski kindlustusega 50 eurot aastas. Konsapi sõnul tähendab väiksem makse üldjuhul ka väiksemat kindlustuskaitset. “Kindlustus on valdkond, kus ütlus “vähem on rohkem” tavaliselt ei kehti,” lisas Konsap.
Vaidluste puhul soovitab Hammerberg kõigepealt nõu pidada kindlustusmaakleriga, kelle kaudu leping sõlmiti ja kes oskaks nõu anda, kuidas kahjujuhtumi puhul käituda. Nõu tuleks küsida kohe pärast õnnetusjuhtumi toimumist, mitte alles siis, kui kindlustusselts on keeldunud hüvitise maksmisest. “Oluline on õigete toimingute tegemine juba kahjujuhtumi menetlemisel, et tagada positiivne hüvitise maksmise otsus,” selgitas Hammerberg.
Annab kindlustunde
Heily Aavik, Agentuur La Ecwador tegevjuht
Ühelt poolt on muidugi kinnisvaralaenu olemasolu puhul kohustus kodu kindlustada, kuid teiselt poolt annab kindlustus kindlustunde, et kui tõesti midagi juhtub, siis oled teinud omalt poolt kõige hullema stsenaariumi vältimiseks kõik, mis endal võimalik.
Olen teinud elamu üldkindlustuse, kindlustuse tulekahju, loodusjõudude, torulekete, vandalismi vastu ning eraldi kindlustuse kodusele varale. Kindlustusjuhtumeid on ikka ette tulnud. Alles sellel aastal lekkis üks põrandakütte jaotustoru näiteks.
On ära tasunud
Heiki Kranich, Eesti Loto juhatuse esimees
Nagu paljudel, on ka minu kodu soetatud pangalaenuga ning kindlustamine on panga nõue. Kindlustatud on nii maja kui ka auto. Viimane ikka seetõttu, et liising seda nõuab.
Kindlustusjuhtumeid on olnud. Näiteks oli juhtum, kus rohkem kui 70 aastat vana majja sissetulev veetoru ilmselt pikaajalise liiklusest tekitatud vibratsiooni tõttu purunes. Taastamise kulud kattis kindlustus ning seetõttu saan väita, et vähemalt minu puhul on kindlustamine ennast ära tasunud.
Kodu ei tasu ala- ega ülekindlustada
Advokaadibüroo Sorainen kindlustusõiguse töörühma juhi Reimo Hammerbergi sõnul peaks esmajoones vaatama, milliste riskide vastu on asjakohane kodu kindlustada. Kui kindlustatav kodu on korter kolmandal korrusel või eramu sisemaal, siis ei ole tõenäoline, et võiks tekkida loodusliku üleujutusega seotud kahju. Samuti peaks vaatama, mis on kindlustatava eseme kindlustatav väärtus.
Kui tegemist on betoonist eramuga, mis osteti 200 000 euro eest, ei pruugi hoone kahjustuste taastamiseks olev kulu olla 200 000 eurot, vaid oluliselt väiksem. Esiteks sisaldas maja ostuhind ka maa väärtust ning teiseks ei pruugi betoonmaja hävida täielikult isegi tulekahjus. “Nii nagu ei ole asjakohane kodu üle kindlustada, ei tohi seda ka alakindlustada,” lisas Hammerberg.
Ka peaks vaatama, et elamu ehitusmaterjal on lepingus õigesti kajastatud. Kui tegemist on kivimajaga, on hoonel sageli siiski puidust vahelaed või katusekonstruktsioon. Selline informatsioon tuleks kindlasti välja tuua, kuigi see suurendab riske ja võib mingis osas suurendada ka kindlustusmakseid.
Tüütu kohustus
Hammerbergi sõnul on kurb, et kodu kindlustamises nähakse sageli vaid kohustust, mida tuleb täita, kuna kodu ostu finantseerinud pank seda nõuab. Samas on tegemist väga olulise riskide maandamise tehinguga, mille tähtsust tajub klient alles kahjujuhtumi toimumisel. “Seega tuleks kindlustusseltsi valikul lähtuda mitte ainult väikseimast kindlustusmaksest, vaid uurida ka seltsi senise kahjukäsitluse praktika kohta,” lisas ta.
Standardtingimused ei pruugi sobida. ERGO kindlustusdirektor Andres Konsap rõhutas, et enne lepingu sõlmimist tuleb hoolikalt tutvuda pakutavate tingimustega.
Lepingute standardtingimustes võib olla punkte, mis konkreetse kahjujuhtumi korral võivad osutuda kas kasutuks või mittepiisavaks. Näiteks võib kindlustatav maja asuda kõrgel künkal, ning seetõttu puudub ka vajadus kindlustada kodu üleujutuse riski vastu.Samas võib iga kindlustusselts määratleda loodusõnnetusi erinevalt ning alles kahjujuhtumi korral avastatakse, et loodusõnnetusena hüvitatakse küll tormikahjud, kuid mitte näiteks rahe põhjustatud kahju.
Hammerbergi sõnul on väga oluline tutvuda ka välistustega ehk millistel juhtumitel selts kahju ei hüvita ning milline vara ei ole kindlustusega kaetud.
Hetkel kuum