Norra naftatööstus on sattunud raskustesse

Euroopa on suuresti stagnatsioonis, kuid Norra jaoks on päästerõngaks olnud just suured investeeringud naftasektorisse. Nüüd on aga tekkimas märgid, et maailma üks rikkamatest nafta-majandustest hakkab märkimisväärselt aeglustuma.

Norra statistikaamet ütles neljapäeval, et naftaettevõtted vähendavad järgmisel aastal investeeringuid 14 protsendi võrra. Eeldatavasti vähendab see ka majanduskasvu – järgmiseks aastaks prognoositakse Norra majanduskasvuks vaid 1 protsent. Selle aasta prognoos ulatub 2,6 protsendini. Tagashoidlik prognoos avaldati vaid paar päeva pärast seda, mil naftasektori juhtiv ametiühing ähvardas parempoolse valitsuse poliitikate vastu streikima hakata. Muret tekitavad nii sektori aeglustuv aktiivsus ning töökohtade vähenemine.

Naftaettevõtete tegevus iseloomustab praegust olukorda hästi – näiteks 67 protsendi ulatuses riigi omandis olev Statoil AS on suurprojektid edasi lükanud ning plaanib kulusid kärpima hakata lausa 1,3 miljardi dollari võrra aastas. Eelmisel nädalal teatas Oslo aktsiaturul noteeritud Seadrill dividendide tühistamisest, mis saatis ettevõtte aktsia vabalangusesse.

„Meil hakkab tõsine mure tekkima,“ ütles eelmisel nädalal streigiga ähvardanud ametiühingu SAFE juht Hilde-Marit Rysst. Nende ootus on, et olukorda sekkuks aktiivsemalt ka valitsus. Samuti ütles Rysst, et ametiühingu ähvardus iseloomustab kasvavat pahameelt edasilükatud projektide, venivate tellimuste ja vallandamiste üle.

Sellel aastal on töökoha kaotanud kokku 10 000 naftatööstuse töötajat, selgub DNB analüütikute hinnangutest. See on rohkem kui 10 protsenti terve sektori töötajatest.

„Võib tõesti öelda, et me oleme tuleviku pärast mures,“ ütles ametiühingu SAFE esindaja Arild Jenssen. Ta lisas, et rohkem kui 300 tema kolleegi kaotavad enne järgmist suve oma töö.

Statoil keeldus ametiühingute ähvardusi kommenteerimast, kuid ütles, et naftaturu volatiilsus on esile tõstnud ka naftatööstuse probleemid. Statoil jätkab enda sõnul kulude vähendamiseks agressiivsete meetmete kasutamist.

„Statoil ei saa ohverdada konkurentsivõimet ja kasumlikkust, et vältida vajalikku korrigeerimist,“ ütles Statoili pressiesindaja Jannik Lindbæk. „Me peame jätkama ettevõtte ümberstruktueerimist.“

Norra nafta- ja energiaminister Tord Lien ütles, et valitsus saab naftatööstuse töötajate murest aru. Ta nentis, et valitsuse üks tähtsamaid panuseid on siiski stabiilse raamistiku loomine investeeringuteks ning uute puurimislubade andmine.

Naftasektori raskused võivad kaasa aidata aga ka tarbimise vähenemisele. Seda tänu madalamale palgakasvule, teatas Norra statistikaamet.

Samas on Norra isegi majanduse aeglustumise või languse puhul võrreldes teiste Euroopa riikidega heal positsioonil. Norra sisemajanduse koguprodukt ühe elaniku kohta on 5miljonilise rahvaarvu juures Euroopa Liidu keskmisest 91 protsenti kõrgemal.

„Me arvame, et vaatamata suurtele raskustele on Norra majanduskasv järgmisel aastal suurem kui euroalas,“ ütles Norra statistikaameti teadur Torbjørn Eika.

Kuigi naftasektor on raskustes, siis ülejäänud majandusel võib isegi hästi minema hakata. Eksportivad ettevõtted saavad Norra krooni kursi odavnemisest kasu – näiteks dollari vastu on kroon odavnenud viimase 6 kuu jooksul lausa 18 protsenti. See võiks suurendada näiteks alumiiniumitootja Norsk Hydro AS ja väetisefirma Yara International ASA konkurentsivõimet.

Kui langus peaks tulema aga sügavam ja pikaajalisem, siis on riigil võimalus võtta raha ka 870 miljardi dollarilise mahuga naftafondist. See on piisav summa katmaks kogu valitsussektori kulud tervelt viieks aastaks.