Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Sirje Rank
- 8. detsember 2014 kell 17:58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Kreeka abiprogramm saab lisaaega
Protestijad Kreeka parlamendi ees, mis võttis 2015. aastaks vastu peaaegu defitsiidita eelarve.Foto: Scanpix/ReutersTäna Brüsselis kohtunud euroala rahandusministrid otsustasid Kreekale anda kaks kuud lisaaega euroala riikidelt saadud abipaketi lõpetamiseks, mille järel on tõenäoline, et Kreeka taotleb alalisest päästemehhanismist ESM igaks juhuks n.ö julgestuslaenu.
Eurogrupi juhi Jeroen Dijsselbloemi sõnul on ilmne, et abiprogrammi täitmist kontrolliv Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi esindajatest koosnev troika ei jõua aasta lõpuks viimase ülevaatusega ühele poole. Vaieldakse, sest Kreeka on vastu täiendavatele kokkuhoiumeetmetele, mida troika vajalikuks peab. Nii lükkub esialgu edasi ka Kreeka abipaketi viimase laenuosa väljamakse, mis on 1,8 miljardit eurot.Homme saavad ELi rahandusministrid troikalt ülevaate läbirääkimiste seisust. Ühtlasi esitab Kreeka valitsus Dijsselbloemi sõnul homme taotluse julgestuslaenu saamiseks pärast abiprogrammi lõppu.Kreeka peaminister Antonis Samaras eelistaks troika vihatud diktaadi alt täiesti vabaneda, kuid turud on teist meelt. Kui need plaanid sügise hakul välja käidi, tõusid Kreeka võlakirjade tootlused järsult. Nii on eurogrupp Dijsselbloemi sõnul valmis kaaluma Kreekale uut abimeedet, mille tingimused selguvad praegu kehtiva abiprogrammi lõppedes. Eestile sellest julgestuslaenust mingeid lisakohustusi ei tekiks, kommenteeris rahandusminister Maris Lauri.Kreeka on saanud eurogrupilt ja IMFilt alates 2010. aastast välisabi 240 mld eurot. Abi tingimused on nõudnud Kreekalt karmi kokkuhoidu ja kärpeid ning süvendanud kuus aastat väldanud majanduslangust.Positiivsema poole pealt võttis Kreeka parlament äsja vastu eelarve, mis esimest korda mitmete aastakümnete jooksul defitsiiti peaaegu ei planeeri. Tulevaks aastaks visandatakse 2,9% suurust SKP kasvu. Enne intressimakseid on eelarve ülejääk 3% SKPst. Avaliku sektori võlakoorem alaneb tänavuselt 177,7%-lt tuleval aastal 171,4%-le SKPst.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Milrem sai lepingu Jaapani kaitseväega
Robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics võitis hiljuti lepingu mehitamata maismaasõidukite tarneks Jaapani kaitseväele.
Robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics võitis hiljuti lepingu mehitamata maismaasõidukite tarneks Jaapani kaitseväele.
Tallinna linnapeaks tüürib Jevgeni Ossinovski Lisatud koalitsioonileping
Laupäeva õhtul otsustas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus, et esitab Tallinna linnapeakandidaadiks Jevgeni Ossinovski.
Laupäeva õhtul otsustas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatus, et esitab Tallinna linnapeakandidaadiks Jevgeni Ossinovski.