Poliitperekond tegi külma arve

10. detsember 2014, 20:30
Toomas Tauts
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141210/NEWS/141219975/AR/0/Toomas-Tauts.jpg

Mõjukas poliitikutest ettevõtjate perekond Kristina ja Toomas Tauts on segatud afääri, kus suur hulk narkomaanide raviks mõeldud raha kadus, selgus ETV saatest „Pealtnägija“.

Kristina ja Toomas Tauts olid aastaid IRLi üks mõjukam paar. Nende biograafia on muljetavaldav kombinatsioon poliitikast, ärist ja ühiskondlikest projektidest, vahendas "Pealtnägija". Praegu 42aastane Toomas Tauts oli Res Publica asutajaliige koos nn äraostmatutega, erakonna juhtpoliitik ja fraktsiooni esimees Tallinna linnavolikogus, kus 2004. aastal õnnestus ajutiselt linnapea kohalt kangutada isegi Edgar Savisaar ise. Aktiivsest poliitikast tagasi tõmbununa ajab Tauts juba aastaid kinnisvara- ja jäätmeäri, kus tema kompanjonideks on nii poliittaustaga inimesed kui suurettevõtjad.

40aastane Kristina Tauts tuli avalikkuse ette aidsiennetajana, töötas mitmes tervishoiuasutuses juhtival kohal, kuulus selle kõrval aastaid Isamaa ja Res Publica Liidu volikogusse ning oli Kristiine piirkonna esimees.

Pealtnägija eest peitu

Märk jätkuvast positsioonist erakonna hierarhias oli see, kui majandusminister Juhan Parts nimetas veel kolm aastat tagasi Toomas Tautsi Eesti Energia nõukogusse ja Kristina Tautsi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse nõukogusse.

Täna on perekond Tauts segatud afääri, kus väidetavalt peteti välja uimastisõltlaste raviks mõeldud euroraha ehk rikastuti niigi haavatavate inimeste arvelt. Suurema kärata on lugu läbinud juba tsiviilkohtu ning taastusraviraha kadumise asja uurib kelmuse paragrahvi alusel ka keskkriminaalpolitsei. Niigi üllatava loo puänt on, et kui Pealtnägija juhtumist teada sai, asusid varem tippametites olnud abikaasad end lihtsalt peitma.

Pealtnägija käsutuses olevatest kohtupaberitest selgub, et Tautsid eitavad pettust, aga mingit kommentaari telesaate tegijad ligi kahe nädala jooksul neilt ei saanud. Kui kõik muud vahendid olid ammendatud ja Pealtnägija ajakirjanik Mihkel Kärmas helistas lõpuks võõralt numbrilt, siis katkestas Toomas Tauts lihtsalt kõne.

Paberil oli kõik ilus

Et asjast aru saada, tuleb minna tagasi 2010. aasta juulisse, kui Tervise Arengu Instituut (TAI) korraldas järjekordse hanke. „Me otsisime partnerit selleks, et hakata osutama ööpäevaringset rehabilitatsiooniteenust inimestele, kellel on sõltuvus narkootilistest ainetest,“ rääkis TAI nakkushaiguste ja narkomaania osakonna juhataja Aljona Kurbatova.

2000ndate alguses oli Kristina Tauts Nelli Kalikova kõrval üks aktiivsemaid narkovõõrutus- ja aidsiennetusaktiviste ja töötas kuni 2004. aastani TAI arenduskeskuse juhina. Seega polnud üllatus, kui talle kuuluv osaühing Comenius osutus nüüd TAI hankel edukaks.

Et tegu oli eurorahaga, konkreetselt Euroopa Sotsiaalfondi vahenditega, pandi teenuse sisu 2010. aasta oktoobris sõlmitud lepingusse kirja väga detailselt. Lihtsalt öeldes käis jutt keskusest, kus eksnarkomaanidele õpetatakse normaalset elu, alates isiklikust hügieenist, lõpetades tööintervjuul käitumisega, rääkimata uimastitest hoidumisest. Lepingu järgi pidid tiimis olema kõrgharidusega psühhiaater, psühholoog ja sotsiaaltöötaja. Kokku 30 voodiga asutus pidi tegutsema Ida-Tallinna haigla Järve hooldushaigla ühes tiivas.

Kurbatova sõnul algas teenuse osutamine jaanuaris 2011 ning kuni aprillini 2011 oli kõik näiliselt korras. 2011 aprillis peatas Comenius teenuse osutamise ning lubas sellega taas jätkata sügisel.

Jaanuarist aprillini 2011 esitas Comenius aruandeid, nagu käiks töö eksnarkomaanidega täie hooga. TAI maksis selle alusel üle 57 000 euro, aga keegi koha peal kontrollimas ei käinud. Esimest korda mindigi Järvele alles augusti lõpus, et veenduda, kuidas keskus taas tegevust alustas. Siis tabas ðokk.

Järgmine vale vajub

"Kui meie töötajad pöördusid sellesse haiglahoonesse, mille ruumides teenus pidi olema, siis ei leitud märget selle kohta ega selle asutuse registratuuris ei teatud, et selles hoones sellist teenust osutatakse," rääkis Kurbatova. Tõsiseid rikkumisi oli teisigi ja kokkuvõttes pidas TAI neid nii tõsiseks, et ütles lepingu pikemata üles.

Comenius Kristina Tautsi isikus püüdis TAI esindajatele selgitada, et nad ei ole päriselt petnud, vaid on osutanud teenust ühes eramajas Tallinnas aadressil Tüve 49. Tõestuseks tõi Kristina Tauts üürilepingu. Kuid ka see vale varises ruttu kokku.

„Küsitlesime naabreid ning saime teada, et naabrite sõnul ei ole selles hoones kolm aastat mingit tegevust toimunud,“ lausus TAI jurist Gerli Hummel.

„Tuli välja, et selles majas tegelikult ei ole juba aastaid mingit tegevust toimunud ja tegelikult see maja ei oleks olnud sobiv juba ka sel põhjusel, et seal ei tohi majutustegevust pakkuda,“ lisas Kurbatova.

Esmapilgul silmatorkamatu maja Lillekülas kuulub avalikkuses tundmatule firmale Dominus Arendus. Kui registrites kaevata, joonistub välja ärivõrgustik, kus saavad kokku tuntud suurettevõtjad ja poliitika taustaga ärimehed. Läbi keerulise ahela on Tüve 49 omanikud ühelt poolt transpordiärimees Toivo Kuldkepp ja teiselt apteegiärimees Tarmo Laanetu, sama erakonnaga seotud turismiärinaine Cinzia Siig, Res Publica kunagine peasekretär Tõnis Kons ning rea lõpus ka Toomas Tauts. Sama seltskond on figureerinud mitmes poliitilis-ärilises skeemis.

Autovedajad vankri ette

Tüve 49 suurim investor on tegelikult Toivo Kuldkepp – ta on ka ainus, kes nõustus asjast Pealtnägijale pikemalt rääkima. On vähe teada fakt, et Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon ehk ERAA, mida Kuldkepp juhib, on veofirmade esindamise kõrval ka suur kinnisvarainvestor, kellele kuulub 600 hektarit erinevaid kinnistuid üle Eesti. Üks sellest portfellist on ka maja aadressil Tüve 49.

Kuldkepi sõnul oli Tüve tänaval tegu puhtalt äriga, kuhu ta paigutas üle 10 miljoni krooni, mistõttu on kinnistul tema kasuks ka hüpoteek. Algul kavandati krundile kuni 20 korteriga elamu, kuid asi toppas naabrite vastuseisu tõttu. Hoone joonistati väiksemaks, viie korteriga ridaelamuks, kuid selleks ajaks oli buum läbi, turg jahtunud ja projekt külmutati.

Kuldkepp ütles Pealtnägijale, et Toomas Tautsiga tuli tal tühjalt seisev hoone jutuks ja koos leiti, et selle võiks rehabilitatsioonikeskuseks anda. Kuldkepp lisas, et ta ei soovinud sellelt midagi teenida. „Ma ütlesin, et peaasi, et ta kasutusel oleks ja kui saab kedagi ravitseda, mis veel võib paremat olla, kui inimestele midagi head teha,“ lausus ta.

Nii sündiski üürileping, mis esitati Tervise Arengu Instituudile. Paraku mingit tegevust, mille eest riik maksis, Tüve tänaval ei toimunud. Eriti pikantseks teeb asja, et Kristina Tauts oli samal ajal EASi nõukogu liige ja Toomas Tauts Eesti Energia nõukogu liige.

Maksis - järelikult oli teenusega nõus

2012. aasta alguses andis TAI asja paralleelselt tsiviilkohtusse, kus küsiti kogu raha tagasi, ja politseisse, et uuritaks võimalikku kelmust. Pisut vähem kui kahe aastaga käidi läbi kõik kolm kohtuastet. Kristina Tauts vaidles igal sammul vastu ega tunnistanud ühtegi rikkumist. Ta rõhus, et asukoha vahetus ei ole pettus ja kuna TAI maksis küsimusi esitamata arved ära, võttis ta teenuse tegelikult vastu.

Kohus tuvastas, et Comenius ei tegutsenud kindlasti Järve haiglas ega ka Tüve tänava majas, küll aga ei saanud välistada, et töö toimus ühes Järve haigla territooriumil asuvas teises hoones. Seetõttu määrati, et proua Tautsi firma peab TAI küsitud 57 000 eurost tagasi maksma alla poole, täpsemini 23 000 eurot. Selle maksis Comenius ka ära.

TAI ametnikud kahtlustavad ekskolleegi, et tegelikult ei teinud tema firma üldse narkomaanide taastusravi. „Meil on kahtlus, aga me ei saa seda tõestada ja nagu ma mainisin, see oligi põhjus, miks me politseisse pöördusime,“ ütles Kurbatova.

Prokuratuur kinnitas Pealtnägijale, et keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo menetleb asja kelmuse paragrahvi alusel, uurimine on lõppfaasis ja kahtlustatavana on kavas üle kuulata üks isik. 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. December 2014, 18:18
Otsi:

Ava täpsem otsing