Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seisev majandus on hea tulemus

TTÜ majandusteadlane Rainer Kattel.Foto: Raul Mee

Kui järgmisel aastal püsib majandus samal tasemel, mis tänavu, on tegu hea tulemusega, ütles TTÜ majandusteadlane Rainer Kattel.

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi kasvab järgmisel aastal majandus vaid pisut rohkem, kui sel aastal – kui tänavu oli SKP kasv 1,9, siis järgmisel aastal 2,1%. Jõukohane kasvutempo on Eesti Panga teatel 3–4%. Jõukohase kasvutempo saavutab majandus Eesti Panga hinnangul 2016. aastaks.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlane Rainer Kattel ütles, et kui järgmisel aastal kasvab Eesti majandus 2%, on tegu päris hea tulemusega. Tema sõnul määrab Eesti käekäigu Euroopa jätkuv majanduslik nõrkus ja Ukraina kriisiga seonduv ebakindlus. Samuti mõjutavad Katteli sõnul Eesti majandust negatiivselt sanktsioonid, mis piiravad Eesti ettevõtete eksporti Venemaale. „Kui järgmisel aastal oleme samas seisus, mis täna, on meil päris hästi läinud,“ ütles ta.

Kattel lisas, et Eesti majanduskasvu hoiab jõukohasest 3–4%st kaks korda madalamana ka üha süvenev tööjõupuudus. „Vaadates tänast olukorda tööturul, väljarännet ja rahvastiku vananemist, ei saa küll mingeid paranemismärke täna ennustada,“ ütles Kattel. Tema sõnul pigem tänased trendid süvenevad, kui leevenduvad.

Ebastabiilse väliskeskkonna tõttu pole Katteli sõnul oodata, et järgmisel aastaks suureneks ka seni madalseisus püsinud investeerimisaktiivsus. „Pole ju põhjust investeerida. Aktiivsus kasvaks siis, kui oleks kuhugi müüa,“ ütles ta. Tema sõnul on aga Euroopa hiiliv ja veniv majanduskriis Eesti jaoks äärmiselt tõsine probleem.

Eesti Panga majandusprognoos
Euroala inflatsioon oli sel aastal 0,5%, aeglustudes oodatust rohkem.
Aeglase inflatsiooni tõttu püsivad intressimäärad jätkuvalt madalal.
Vene rubla on odavnenud aasta algusest saati euro suhtes umbes 40%, mis on vähendanud Eesti ekspordi hinnapõhist konkurentsivõimet Venemaal. Sanktsioonid pole aga seni Eestit märgatavalt mõjutanud.
Ebakindlus Eesti ümbritseva majanduskeskkonna kasvu suhtes on suurenenud.
Ekspordivõimalusi piirab eelolevatel aastatel eelkõige Soome ja Venemaa vähene nõudlus.
USA dollari kallinemine euro suhtes on pidurdanud mootorikütuse odavnemist.
Investeeringute osakaal majanduskasvus suureneb. 2014. aastal on ettevõtete investeeringud olnud madalseisus, mis on osaliselt tingitud ebakindlusest nõudluse kasvu suhtes.
Laenuintressimäärad jäävad madalaks ja laenukasv kiireneb, kuid majapidamiste ja ettevõtete laenukoormuse alanemine jätkub.
Järgmisel aastal rakenduvad maksumuudatused ning suurenevad lapsetoetused ja pensionid, mille tulemusel süveneb valitsemissektori eelarve puudujääk. Eelarve jääb ka struktuursesse defitsiiti.
Allikas: Eesti Pank

Kommentaar: Karm, kuid realistlik prognoosHeido Vitsur, LHV majandusanalüütik

Eesti Panga prognoos on karmilt realistlik. Rahandusministeerium tegi oma suvise ja optimistlikuma prognoosi järgi eelarve, kuid tegelikult on reaalne olukord hoopis teine kui see, mis nüüd rahandusministeeriumil paberi peale kirja sai. Eelarve täitmisel tuleks arvestada aga just Eesti Panga värsket prognoosi.

Eesti majandus on avatud ja väike majandus ning eurotsooni kuuludes ei saa me isegi kaaluda kiireid majandust turgutavaid meetmeid, mida kasutavad näiteks Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Probleem on selles, et meil pole konstruktiivset ideed, kuidas toota palju midagi sellist, mida oleks võimalik ka müüa. Tuleb hakata tootma ja müüma mingit toodet või teenust – kui me ei hakka tootma, ei aita majandusel kasvada ka ükski teine nipp, näiteks maksudega optimeerimine.

Euroopa Komisjoni esimees Jean-Claude Juncker tegi eile teatavaks 315 miljardi euro suuruse investeerimisplaani, mille eesmärk on elavdada Euroopa Liidu majandust ja panna see kasvama. Tegu on piisavalt suure summaga, millega tõesti annaks midagi korda saata. Investeeringud annavad tööd töötlevale tööstusele ja kui projekt on piisavalt jõuline, võib see ka majandust turgutada. Investeeringud peavad olema aga kenasti suunatud, vastasel juhul tekitavad nad pigem kulu kui tulu.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.