Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Aafrika ärisafari

11. detsember 2014, 18:30
TTÜ doktorandi Nkwusi Godswill Chimezie sõnul ei saa loopida Aafrika kohta negatiivseid üldistusi, sest 54 riiki on omavahel väga erinevad.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141211/NEWS/141219917/AR/0/AR-141219917.jpg

Maailma noorimale ja kiiremini kasvavale turule sisenemiseks tasub eestlastel võtta eeskuju Rootsi Aafrika investeeringutest.

Aafrika riigid ootavad läänest tarku investeeringuid infrastruktuuri ja IT-sektorisse, mitte lennukite kaupa sõltuvust tekitavat humanitaarabi.

Kui TTÜ materjaliteaduse doktorant Nkwusi Godswill Chimezie suvel kodus Nigeerias käis, sai ta oma sõpradelt üle maailma sõnumiterahe küsimusega, kas ta on ikka elus. Tema meelest on rumal, et Aafrikale lüüakse ühe vitsaga, rääkis ta täna Tallinnas Aafrika majandusfoorumil.

Nagu pole olemas üldist Aafrika lippu või sööki, pole ka ühtset Aafrika majandust ega demograafiat. Kõik 54 riiki on omavahel väga erinevad, mõnes käib kodusõda, mõnes aga õitsevad majandus ja innovatsioon, välisinvestoreid otsitakse tikutulega taga.

Aafrikas elab 1,1 miljardit inimest, mis on 15% Maa rahvastikust. Pool elanikkonnast on alla 20aastased ning jõudsalt kasvab keskklassi osakaal. Chimezie sõnul vajaks Aafrika üksinda energiasektorisse igal aastal 100 miljardit dollarit, infrastruktuuri aeglane areng on just see, mis elukvaliteedi kasvu suuresti tagasi hoiab.

Chimezie tõi välja, et Sahara-taguse Aafrika elanikkond on üha haritum, seal elab maailma noorim rahvastik, kokku 390 miljonit 15–35aastast inimest – igati ahvatlev sihtgrupp investeeringuteks. Eesti saaks tema hinnangul panustada Aafrikas enim e-riigi teenuste arendamisse.

Foorumil viibinud Nigeeria tudengite sõnul tunnetavad aafriklased eurooplastest enim rootslaste ja hollandlaste kohalolekut. Holland on Aafrikas alati ajalooliselt kohal olnud, kuid näiteks nii rootslased kui sakslased on rajanud palju hotelle ja muid turismiasutusi, kus saavad tööd ka kohalikud inimesed.

Eestlaste uks Aafrikasse – Rwanda

Nii 20 aastat Keenias elanud ja seal praegu Eesti aukonsuli ametit pidav Kadri Humal-Ayal kui Soome ja Ungari päritolu juba 16 aastat Lõuna-Aafrika Vabariigis (LAV) elav ettevõtja Tamas Nador arvavad, et kui eestlane tahab Aafrikas äri ajama hakata, tasuks tal alustada Rwandast.

„Seal on väiksem turg, kus Eesti tingimustega harjunud ettevõtjal on lihtsam hakkama saada. Keenia 44 miljoni elanikuga turul on hoopis teised mastaabid, lisaks peaks sukelduma sealsesse korruptsiooni,“ ütles Humal-Ayal.

Nadori sõnul kutsub Rwanda end Aafrika Šveitsiks – riigi fookus on innovatsioonil ja majanduskasvul, kuid poliitiliselt pole see veel kahjuks demokraatlik riik. Ta lisas, et ka Zimbabwe on hea koht alustamiseks, sest infrastruktuur on seal ülejäänud Aafrikaga võrreldes hea ning see on kontinendi ainus riik, kus inimesed ei hiline, tähtaegadest peetakse kinni.

Aafrika suurim turg on praegu LAV, kuid samas on see Nadori kinnitusel ka Aafrika igavaim. Humal-Ayal lisas, et Ida-Aafrika riigid üheskoos hakkavad juba majanduspiirkonnana LAVist mööda minema. Ta tõi näiteks, et sarnaselt Euroopa Liidule on Aafrikas olemas East African Community ja Comesa (Common Market for Eastern and Southern Africa), kus on samuti vaba kaubandus.

Import kohutab

Aafriklased ei taha, et nendega juhtuks nagu hiinlastega: lääne suurfirmad kolivad oma tootmise nende õuele, aga rahvas ise vireleb vaesuses. Humal-Ayal ütles, et aafriklased tunnevad, et kui USA firmad leiavad nende riikidest naftat, peaksid selle vilju saama esimesena maitsta just kohalikud.

„Tansaanias on kulda ja teemante, lisaks on Keenias ja Ugandas leitud naftat. Alles uuringute faasis tunnevad kohalikud juba, et nemad jäävad sellest ilma,“ märkis ta.

Paljud aafriklased ei taha kuulda midagi importkaupadest, sest need on teada-tuntud kallid, ütles Humal-Ayal. „Läänest tulevad kaubad on kallid, sest nende transport on kallis peamiselt Aafrika kehvade teede tõttu. Seega tuleks koos oma toodete eksportimisega panustada ka infrastruktuuri arendamisse,“ ütles ta.

„Välisabi andmise Aafrikas võiks ära lõpetada. Need 50 miljardit dollarit humanitaarabi igal aastal annavad kohalikele valitsustele lihtsalt võimaluse mitte oma tööd teha. Lisaks loob eikellegi raha korruptsiooni,“ ütles Nador. Temaga nõustusid üksmeelselt kõik eile Tallinnas foorumil viibinud aafriklased.

Korruptsioon on vaate küsimus

Rääkides äri ajamisest Aafrikas, ei saa üle ega ümber korruptsioonist, mis on Humal-Ayali sõnul igapäevaelu nii tavaline osa, et sellele ei mõeldagi eraldi.

„Rwanda püüab seda vähendada, kuid Keenias ja Nigeerias lokkab korruptsioon. Kui tahad minna Aafrikasse äri tegema, mõtle, kas sinu ärieetika peab kindlasti 100% puhas olema,“ sõnas ta.

Nador soovitas vaadata korruptsiooni kingituste andmisena, sest nende abil on võimalik leida õigeid ja häid inimesi, kellega äri ajada. Majandusfoorumil viibinud aafriklased kinnitasid samuti, et korruptsioon on ärielu tavaline osa, mida tasub vaadata kui jootraha andmist – mida suurem jootraha, seda parem teenindus.

Eelarvamuste ohver jääb pidama Tallinnas

Nador juhib LAVis firmat, mis nõustab Põhjamaade ettevõtteid Aafrikasse sisenemisel. Tema klientide seas on näiteks Nokia, Hästens, Kiasma ja Solar Films.

„Kõik Aafrika äririskid on seljatatavad, nende kogemise valulikkus sõltub tehtud kodutöö hulgast. Aafrikasse minemiseks ei pea hakkama uuesti ratast leiutama. Alustage guugeldamist siinsamas Tallinnas ja minge siis kohale, suhelge kohalikega, näidake neile, kes te olete. Need, kes seostavad kogu Aafrikat vaid Ebola viiruse ja aidsiga, ei jõuagi siit Tallinnast kaugemale. Mulle meeldib ütlemine, et Venemaa on nagu Aafrika, ainult ohtlikum,“ sõnas Nador.

Nadori sõnul on Aafrikas äriga alustades oluline leida omale kohalik advokaat, kes tunneks sealset õigusruumi ja inimesi, kellega tasub suhelda.

„Loe kohalikke uudiseid, tea, mis seal toimub. African Business Magazine'i saab kaheks kuuks tasuta isegi Euroopasse tellida. Kohale jõudes tasub see eeltöö enam kui ära. Soomlastele ei meeldi väga võõraid inimesi aidata, sellepärast me guugeldame oma muresid. Aafriklased on aga päriselt abivalmid, nendega ühise keele leidmiseks tuleb näidata enda tõsiseltvõetavust,“ lisas ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. December 2014, 18:10
Otsi:

Ava täpsem otsing