“Käib pidev võitlus, et raha kätte saada“

14. detsember 2014, 16:30
Maru Ehituse juhatuse liige Peeter Nõlvak
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141214/NEWS/141219928/AR/0/Peeter-Nõlvak.jpg

Välispartnerite hilinenud või sootuks tasumata arved panevad Eesti ettevõtteid karmimat kontrolli rakendama või koostööpartneritest sootuks loobuma.

„Käib pidev võitlus, et raha kätte saada,“ ütles Maru Ehituse juhatuse liige Peeter Nõlvak. Ettevõttel on viimase aasta jooksul tulnud rinda pista iga kuu vähemalt ühe juhtumiga, kus arveid ei tasuta õigeaegselt ära.

Eestis on ligi 12 000 ettevõtet, kes omavad kliente ka välismaal. Tõsi, lõviosal on vaid 1-2 klienti. Krediidiinfo AS asedirektori Alar Jägeri sõnul on laekumata arvete taga tavaliselt kaks põhjust: kas kultuuriline erinevus või pettus. „Maksetavad on välisriikides väga erinevad ja näiteks Itaalias pole 4-kuuline hilinemine mingi probleem,“ ütles ta. Teistel juhtudel on aga tegu nõrkade välisettevõtetega, kellelt on väga raske raha kätte saada. Krediidihaldusettevõtte Intrum Justitia juhi Ivar Tammemäe sõnul on enim probleeme Soome, Rootsi, Läti ja Leedu partneritega.

Tegutseda tuleb kohe

Maru Ehitusel läheb eksporti umbes 20-25% kogu käibest ehk umbes kaheksa miljonit eurot aastas. Sellest umbes 40% on hilinenud maksed. „Mitte just ületamatult suur probleem, kuid ebamugav siiski,“ ütles Nõlvak.

Välispartnerite hilinenud maksed tekitavad ettevõtetele probleeme. „Kui ühel suurel objektil jääb kuuarve saamata, siis ongi rahavooline probleem – kui ise ei saa raha, ei saa ka välja maksta,“ ütles Nõlvak. Selle vältimiseks tuleb tema sõnul aga koheselt reageerida. Nii on ka Maru Ehitusel senimaani õnnestunud vältida olukordi, kus välispartnerilt jääb raha täiesti saamata. „Ei tohi lasta teemal hapuks minna – kohe tuleb tegutseda,“ ütles Nõlvak. Maru Ehitus on selleks kasutanud näiteks nii inkassofirmade teenuseid  kui ka käimasolevad tööd seisma pannud.

Arvete hilinemise peamiseks põhjuseks on kultuurilised erinevused. „Küsimus polegi selles, et partnerid ei taha maksta. Nad ütlevad, et loomulikult maksame – mis te muretsete!“ rääkis Nõlvak. Kui aga arve hilineb neli kuud, nagu on tavaks näiteks itaallastel, pole ettevõtjate arvates tegu enam normaalse ärisuhtlusega. Nii mõnelgi korral on Maru Ehitus sellise maksepoliitika tõttu partneritega edasisest koostööst loobunud.

Eesti ehitusettevõtted on Nõlvaku sõnul piisavalt karastunud, et osata välisturgudel tegutsedes selliseid riske hinnata. „Elu on nii palju õpetanud, kehvad kogemused on jäänud varasematesse aastatesse,“ ütles ta.

Ülepiiriline kohtutee kulukas ja kallis

Kui tasumata arveid muudmoodi kätte ei saa, tuleb minna kohtusse. Välismaalt kohtu kaudu tasumise nõudmine on aga ajamahukas ja kallis. Näiteks kulus ehitusfirmal Matekil mõned aastad tagasi Rootsi kohtus hagemisest raha kätte saamiseni kokku ligi viis aastat. Mateki tegevdirektor Sven Mats ütles, et selliste juhtumite vältimiseks kasutavad nad nüüd välismüügilepingute maksete tuvastamiseks eranditult pangagarantiisid või ettemakseid.

Mats rääkis, et kuna puujamasektoris võivad teatud projektid ja nendega seotud maksed olla üsnagi suured, siis võivad halvimal juhul laekumata maksed viia ettevõtte maksejõuetuseni. „Välisriigis on võla vaidlustamine ja selle nõudmine äärmiselt kulukas ja keeruline, seega ei soovita ilma garantiide või krediidikindlustuseta kindlasti krediidimüüki teha,“ ütles Mats. Tema sõnul on vaidlused ehitusäris üsna tavapärased ja viimase 5-10% lepingulise summa kättesaamine võib ilma garantiita üsna keerukas olla.

Näiteks on AS M.Wooli nõukogu esimees Meelis Vetevool Äripäevale öelnud, et koostööpartnerite ebapädeva maksepoliitika tõttu on ta ettevaatlikkuse tõttu ära öelnud mitmeid suuri lepinguid nii, et süda tilgub verd.

Kümneid tuhandeid eurosid kahju

Krediidiinfo AS asedirektori Alar Jägeri sõnul on suurematel krediteerijatel, keda on tema hinnangul Eestis väga vähe, reeglina ostetud krediidikindlustuskaitse.

Ka AS KredEx Krediidikindlustuse juhatuse esimees Meelis Tambla ütles, et eksportivatele ettevõtetele on välispartnerite tasumata arved oluline risk. „Sageli tuleb laekumata arved lihtsalt kahjudesse kanda,“ ütles Tambla, lisades, et paratamatult ei saa kõik ettevõtted edukalt tegutseda ainult ettemaksu tingimustel.

Eelmisel aastal maksis KredEx kolmele enda kliendile nelja erineva krediidikahju juhtumi eest hüvitisi üle 200 000 euro. Selle aasta kolme kvartaliga on KredEx välja maksnud umbes 170 000 eurot. Suurim neist, Leedu ettevõttega seotud juhtum läks maksma 105 000 eurot. Keskmiselt lähevad kahjuhüvitised maksma 70 000 eurot.

Tambla lisas, et mõnikord venitavad välispartnerid arvete tasumisega lihtsalt sellepärast, et arvatakse, et eksportija on väiksem ettevõte, kelle jaoks võib osutuda kulukaks välismaalt arvete sissenõudmine. Peale meeldetuletuste saatmise Tambla sõnul maksedistsipliin paraneb.

Pooleldi paratamatus

Krediidihaldusettevõtte Intrum Justitia juht Ivar Tammemäe sõnul on laekumata ja hilinevate arvete probleem suur. „Rusikareegel on, et teatud osa arvetest jääbki tasumata,“ ütles Tammemäe. Enim murekohti kipub tema sõnul olema ehitussektoris ja valdkondades, kus osutatakse allhanget. Seetõttu on Eesti ettevõtetel jätkuvalt enim vaidlusi just Soome ja Rootsi, samuti Läti ja Leedu partneritega. Tammemäe sõnul on see igati loogiline, sest need riigid on ühtlasi ka Eesti peamised ekspordipartnerid.

Üle Euroopa kasvab laekumata arvete hulk sõltuvalt sektorist 5-10% aastas. Intrum Justitia uuringu järgi kaotavad Eesti ettevõtted viimastel aastatel välisturgudel umbes 445 miljonit eurot aastas. Tammemäe sõnul sisaldab see summa nii eraisikute, ettevõtete kui ka välispartnerite maksmata arveid. Hilinenud maksete pärast ei saa uusi töötajaid palgata 24% Eesti ettevõtetest ja 11% on koguni sunnitud koondama.

Tammemäe sõnul on tegu kohati paratamatu probleemiga – nii kaua, kuni krediiti müüakse, säilivad ka riskid. Leevendust toob aga kindlasti see, kui ükskõik mis olukordades oma äripartnerite järgi rohkem kontrollida – teha taustauuringuid ja pidevat monitooringut. Kui ettevõtetes toimuvad suuremad muudatused, tuleks neist Tammemäe sõnul koheselt ka partnereid teavitada ja vajadusel küsida lisagarantiisid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. December 2014, 16:12
Otsi:

Ava täpsem otsing