Tubli noore metsa hooldaja teeb suure osa töid ise

16. detsember 2014, 09:00
Aasta parim noore metsa hooldaja Arvo Kruup
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141216/NEWS/141219857/AR/0/Arvo-Kruup.jpg

Tänavu parimaks noore metsa eest hooldajaks valitud Arvo Kruup alustas kraavide puhastamisest ja tänaseks on võsasest kaasikust ilus mets saanud.

Kohtun sel aastal Eesti Erametsaliidu poolt tubli noore metsa hooldaja tiitli pälvinud Raplamaa mehe Arvo Kruubiga (78) lumisel hommikupoolikul tema kodu juures Märjamaal, et veidi jutt ajada, aga kindlasti ka talle tiitli toonud kaasik üle vaadata, kirjutab Äripäeva 18. detsembri kuukiri Metsandus. 

Arvo mets oli vana talukoht, mille juurde kuulus oma 50 hektarit maad, millest nii 10 hektari ringis on põldu. Mets on jaotatud kahte ossa – seitse hektarit kodu juures ning teine, suurem osa kaugemal. Arvo sõnul sai temast metsaomanik nagu paljudest teistestki eestlastest siis, kui maid tagastama hakati. “Ega mul selle metsaga alguses mingit plaani polnudki, aga sugulased ütlesid, et võta ikka välja, mine tea, mis tuleb. Saab vähemalt küttepuid teha.”

Mehekõrguse kasevõsa omanikuks saamise järel ei osanud ta sellega alguses midagi peale hakata. Õdede, vendade ja sugulaste abil said kraavipiirded tehtud ja veidi puidki neile, kel vaja. “Pärast vaatasin, et päris ilus mets teine, kui teda natuke harvendada.” Nüüdseks on ta juba oma 10 aastat metsaga tööd teinud.

Arvo oli kõige vanem, kes Parima metsamajandaja konkursile sel aastal esitati ning mets võib olla üks põhjus, miks tal väärikale eale vaatamata kobe tervis on. “Eks ma tervise pärast käin seal ka. Olen oma kirvega tööd teinud, suurema saega töötamine mind ei huvitagi,” rääkis ta ja lisas, et suurematel töödel on ta kasutanud ka Vardi Erametsaseltsi abi.

Puud tiitli pälvinud noorendikul on oma 30aastased, mis tähendab, et teist nii palju oleks neil vaja veel kasvada, enne kui väärtuslik puit mõnes vineeritööstuse tooraineks saab. Iga päev kirvega metsas. Arvo ise ütleb, et ega talle endale see tubli noore metsa hooldaja tiitel nii oluline olegi, aga teistele on tast kasu küll. “Ta on ju teistele näiteks, et mets võib ilusaks ka saada, kui teda hooldada,” ütles ta.

Valgustusraie tegemiseks võttis riigilt toetust

Toetus oli mõeldud 17 hektari peale ja raie pidi saama tehtud toetuse kätte saamisest kahe aasta jooksul. Valgustusraie peamine eesmärk on tagada, et mets liiga tihedaks ei läheks, sest liig tihedast metsast korralikku puud ei saa. “Meie tegime kahe aasta asemel ühe aastaga ära. Alustasin ise, käisin iga päev kirvega metsas raiumas, pärast aitas Taavi Ehrpais osa ära teha.”

Toetus metsaomaniku sõnul väga suur ei ole, aga parem ikka kui ilma toetuseta. Autoga käies saab vähemalt bensiiniraha tasa, lisas ta. Ja autoga sõidab ta siiani. Ka minu sõidutab Märjamaalt mõnekümne kilomeetri kaugusele metsa oma autoga.

Küsin Arvolt, mis metsatööde tegemisel aastakümnetega muutunud on? “Kõvasti on muutunud. Nüüd pole seal ju midagi teha – harvester tuleb metsa, teeb kõik töö ära, ise võid samal ajal kodus olla. Vanasti tuli ikka kahemehe­saega metsa minna ja nii talv otsa. Aga tehti ka. Olen isegi käinud talvel niimoodi kahemehe­saega puid tegemas.”

Võtab teistelt snitti. Arvo kaasiku kõrval oleme kohtumise kokku leppinud ka Vardi Erametsa­seltsi juhatuse liikme Taavi Ehrpaisiga, kes meid saabudes juba metsaserval ootab. “Arvo on meie erametsaseltsi liige olnud juba kümme aastat,” sõnas juhatuse liige ja lisas, et konkursile panid ta just seetõttu, et on suure osa metsa­hooldustöid ise teinud.

“Väga paljud metsaseltsis olijad soovivad saada n-ö võtmed kätte varianti – et raiuge mul metsa ära, istutage uus peale, hooldage noorendikud ja tehke kultuurid rohust puhtaks. Arvo on aga see mees, kes on ise tihnikutest ilusad noorendikud kujundanud.” Ka on tubli noore metsa hooldaja metsaseltsi juhatuse liikme sõnul õpihimuline ning käib alati metsaseltsi õppepäeval kohal. “Vaatab, mis ma oma metsas teen ja võtab sealt snitti,” tõi Ehrpais Arvo õpivõimet esile.

Enne, kui metsaselts Arvole veidi appi tuli, oli ta ise juba suure töö ära teinud. “Kui praegu on siin (Arvo tiitli pälvinud kaasikus – toim) hektaril kuskil 2500 puud, siis sel ajal, kui Arvo alustas, kasvas siin looduslikku kaske, leppa, paju – umbes 30 000 puud hektari kohta. Väga palju on tulnud välja raiuda, et oleks lootust siit kunagi väärtuslikku metsa ja väärtuslikku toorainet meie vineeritööstusele saada.”

Mõlemad vaatavad metsa poole ja Arvo ütleb, et nüüd tuleb veel ainult 30 aastat oodata ning metsaseltsi juhatuse liige märgib, et põhimõtteliselt on selle kaasikuga nüüd kõik kulutusi nõudvad tööd tehtud. “Üks harvendusraie tuleb kuskil 10 aasta pärast teha, aga kuna varasemad hooldused on kenasti tehtud, siis sealt tuleb omanikule juba märkimisväärne kasum.”

Halb omanik kaotab ka rahaliselt

Ehrpaisi sõnul võib laias laastus väita, et hooldatud metsa lõppraie hektari hind võib olla kuni 5000 eurot kõrgem hooldamata metsa hinnast. “Kui metsa hooldada, on omanikul võimalik teenida lõpp­raiest kuni 10 000 eurot hektarilt. Iseküsimus on nüüd muidugi see, kui palju Arvo siia aastate jooksul sisse pannud on, et tulevikus seda raha saada. Kindlasti päris palju oma tööd,” sõnas Ehrpais ja Arvo lisas, et ega oma tööd siin metsa juures kokku lugeda oskagi.

Vardi Erametsaseltsi juhatuse liikme ja jahi­mehe sõnul on Arvo väärt näide metsaomanikust, kellel on hea koostöö jahimeestega. “Ta on jahimeestesse alati hästi suhtunud ja ei keela meil siin jahil käia. Teistpidi on meil kokkulepe, et jahimehed hoiavad siin sihid (metsateed – toim) puhtad, et siia ei kasvaks võsa ja Arvol oleks hea metsani saada ehk näide on sellest, kuidas jahimehed ja metsaomanikud saavad ilma mingi rahalise arveldamiseta üksteisele kasulikud olla.”

Miks on metsaseltsile oluline, et kellegi kandidatuur seltsist esitatud oleks? Ehrpaisi sõnul on metsa ümber endiselt palju negatiivset ja endiselt on olemas ka halbu metsamajandajaid. Tunnustus nakatab teisigi. “Halb metsaomanik on minu jaoks ka see, kes metsa ei majanda, ja halb metsaomanik on see, kes ainult raiub, aga sentigi sinna tagasi ei pane,” selgitas ta ja lisas, et Vardi Erametsaseltsis on praegu 270 liiget, ning igal aastal esitatakse kellegi kandidatuur konkursile, kuna tunnustuse pälvinud metsaomanikud on seltsi teistele liikmetele eeskujuks.

“See on nii selgelt näha, et kui naabrimees teeb hästi ja veel tunnustuse ka saab, hakkab teine naabrimees ka kohe oma metsas järele proovima. Meie huvi on ka see, et kui Vardi Erametsaseltsis on tublisid ja tunnustatud inimesi, siis tahavad seltsiga liituda ka need, kes veel liitunud pole. Meie metsaseltsi liikmete arv kasvab igal aastal oma 30 kuni 40 inimese võrra.”

Vahepeal räägivad mehed, et algus, kui metsa kätte saad on keeruline, ei oskagi kohe metsaga midagi peale hakata. Arvo hakkas enda sõnul peale saunavihtade tegemisest. “Vaatasin ilusad väikesed kased. Mõtlesin, et löön iga teise siin tee ääres maha. Pool päeva lõin teisi maha. Õhtul vaatasin tagasi ja mõtlesin, et väga ilus mets jääb järgi, nii võiks edasigi teha.”

Lugu ilmub 18. detsembri kuukirjas Metsandus. Lisaks saad teada, miks on maaomanikul jahimeestega kasulik kokku leppida ja kus kasvab mets, mida tasub osta.

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. December 2014, 08:58
Otsi:

Ava täpsem otsing