Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene keskpank kaitseb finantssüsteemi, majanduskasv ohvriks

    RublakupüüridFoto: Scanpix/REuters

    Venemaa keskpangale oli tänaöine baasintressimäära järsu tõusu otsus juba kuues kord tänavu rubla kaitseks intressimäärasid tõsta, kuid analüütikute hinnangul ei pruugi see rubla langust pidama saada.

    Keskpanga otsus tõsta baasintressi määr 10,5 protsendilt 17 protsendile oli kõige järsum intressimäära tõstmine 1998. aasta finantskriisist, mil osadel võlakirjadel kerkis intressimäär enam kui 100%-le ning riik ei suutnud oma võlakohustustega toime tulla, vahendas agentuur  Bloomberg.
    Eelnevalt oli rubla päevaga odavnenud ligi 10%. Keskpanga sammu eesmärk oli veenda venemaalasi oma sääste rublades hoidma ja ohjeldada inflatsiooni, mis valitsuse prognoosi järgi küünib aasta lõpul 10%-ni.
    Rubla tugevnes uudise peale, kuid üksnes põgusalt, keskpanga otsus ja selle ajastus aga annavad märku Venemaa finantsprobleemide tõsidusest. Kui intressimäärad peaksid pikemaks ajaks nii kõrgele tasemele jääma, annab see lääneriikide sanktsioonidest ja nafta hinna langusest nõrgestatud majandusele veel ühe hoobi.
    „See samm tähendab majanduskasvu ohverdamist finantssüsteemi kaitseks,“ kommenteeris Bloombergile Ian Hague, asutaja ja partner Firebird Management LLC-s, mis on investeerinud ka Venemaa aktsiatesse. „See oli õige samm, kerge see aga ei olnud.“
    Venemaa on tänavu kulutanud rubla kaitseks valuutareservidest 80 miljardit dollarit. Ilma suurema tulemuseta. Sel nädalal vajus rubla USA dollari suhtes esimest korda läbi 66 rubla tasemest. Rublaga toimuv toob meelde 1998. a kaose, mil Vene kriisi mõju oli tunda finantsturgudel üle ilma.
    „Ehkki selline järsk rahapoliitika karmistamine mõjub majandusele halvasti, oleme juba mõnda aega rääkinud, et küsimus pole mitte majanduslanguse, vaid täieliku finantskaose vältimises rubla järsust langusest,“ ütles Rabobank Internationali valuutastrateeg Pjotr Matys.
    Kapitali väljavool Venemaalt võib tänavu olla mullusega võrreldes kaks korda suurem, küündides 134 miljardile dollarile.
    „Valitseb tunne, et see intressimäärade tõstmine ei pruugi kahjuks piisav olla,“ ütles Spiro Sovreign Strategy tegevjuht Nicolas Spiro. „Venemaa keskpank on ära proovinud kõik trikid, välja arvatud kapitalikontrolli kehtestamine.“
    Teised analüütikud olid optimistlikumad, arvates, et keskpanga samm aitab rubla langust pidurdada.
    „Keskpank püüab laviini peatada ja nii järsk intressimäärade tõstmine võib olla piisav,“ ütles Allians Bernsteini analüütik Slava Breusov. „Keegi ei paista muretsevat selle pärast, mida see majandusele teeb, kuna prioriteet on peatada rubla langus.“
    Rubla on tänavu kaotanud USA dollari suhtes poole oma väärtusest, olles odavnenud isegi enam kui Ukraina grivna.
    Standard Banki arenevate turgude strateeg Timothy Ash nimetas eilse päeva Venemaa jaoks „punaseks esmaspäevaks“, märkides, et investorite umbusalduse taga Venemaa majanduse suhtes on rohkem tegureid kui nafta hinna langus. „See ei ole tingitud vaid naftast, see on tingitud ka sanktsioonidest, geopoliitilisest riskist …. ja Venemaa ametivõimude tegevusetusest,“ ütles ta ajalehe Financial Times vahendusel.
    Venemaa endine rahandusminister Aleksei Kudrin toetas keskpanga otsust. See oli antud hetkel pealesunnitud otsus, kuid õige otsus, teatas ta Twitteri vahendusel. Sellele peaksid nüüd järgnema valitsuse otsused investorite usalduse taastamiseks Venemaa majanduse vastu. 
    Venemaa probleem on jätkuvalt suur sõltuvust naftast. 50% Venemaa riigieelarve tuludest on seotud nafta ja gaasiga. Agentuuri Moody's hinnangul on energiasektoriga seotud ligi neljandik Venemaa SKPst. Keskpanga meetmete eduks on vaja ka nafta hinna toibumist. 
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Equinor maksab erakorralist dividendi ja ostab aktsiad tagasi
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Kriis pani juhid liikuma. „Rahapakiga enam kedagi üle ei osta“
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Kohus jättis Merko vaidluses riigiga tühjade pihkudega
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.