Perens: rubla kukkumise mõju on suurem kui sanktsioonidel

18. detsember 2014, 14:31
Swedbank Eesti üksuse juht Priit Perens
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141218/NEWS/141219667/AR/0/AR-141219667.jpg

Rubla kukkumise mõju Eestile või Baltikumile saab olema tõenäoliselt suurem kui sanktsioonide mõju, ennekõike neile, kel on suhted Venemaaga, ütles Swedbank Eesti juht Priit Perens

Intervjuu Priit Perensiga:

 

Kui jätame Baltikumi välja ja vaatame ida poole, siis kuidas teie hindate seda, mis täna Venemaal toimub?

Seda võiks nimetada kapitali põgenemiseks. Ma ei oska seda kuidagi teistmoodi nimetada. Eks ta osaliselt hakkab peale nafta hinnast. Venemaa majandus on viidud sõltuvusse ühest konkreetsest toorainest ja see teeb investorid murelikuks.

Teiseks, kui see kombineerub veel mõnevõrra. Kas jõuliste või vägivaldsete meetoditega kapitalivoogude suunamisel, siis loomulikult teeb see investorid närviliseks. Keegi ei tea, mis on järgmine samm. See viib kapitali minema ja toob kaasa järgmise, rubla kursi languse.

Kuidas ta meieni jõuab?

Mul on tunne, et rubla kukkumise mõju Eestile või Baltikumile saab olema tõenäoliselt suurem kui sanktsioonide mõju. Ennekõike neile, kellel on suhted Venemaaga, kes sõltuvad Venemaalt tulevatest maksetest. Ja edaspidi on küllaltki raske olla kindel oma partneri peale. Kas ta on maksejõuline või mitte. Sest maksejõulisus võib väga kiiresti muutuda. Täna võid maksejõuline olla, aga pärast 50protsendilist valuutaväärtuse kukkumist võibolla ei ole enam, riskid Venemaaga äritegemisel selgelt kasvavad.

Mis saab kullast, mis Venemaa on viimaste aastate jooksul kokku ostnud, kui ta selle käiku võtab, et rubla toetada, mis mõjutusi see võib kaasa tuua?

Ma ei tahaks uskuda, et nad seda kulda nüüd müüma hakkavad esimese hooga. Seal võib pigem olla küsimus, kas keegi on nõus selle kulla tagatisel neile laenu andma. Ja kas nad selle rahaga tulevad aktiivselt või agressiivsemalt turule rubla toetama. Aga ma ei oska seda ennustada.

Kas teie annaksite täna mõnele Venemaal tegutsevale ärile laenu?

Esiteks me otse Venemaal tegutsevaid ärisid ei krediteeri. Kui ma oleksin pank, kes tegutseb Venemaal. Ja segasel ajal, nagu täna, kus valuutakurss, liigub edasi-tagasi väga suure võnkega, on alati neid tegevusalasid, kus on ka suuri kasumeid. Ilmselt on neid ettevõtteid võimalik krediteerida.

On teada ütlus, et kui veri on tänavatel, siis tuleb investeerida, kas teie investeeriksite Venemaale täna?

Ma arvan, et neid, kes jälgivad sellise pilguga täna Venemaad, on piisavalt. Nüüd, ma arvan, et jälgitakse nafta hinda ja kuni on veel lootust, et nafta hind langeb, on ilmselt veel arvamus, et ei ole piisavalt palju verd. See on esimene asi, kas see lootus on või ei ole, ma ei oska seda kommenteerida. Aga ma usun, et jälgitakse kombinatsioonis nafta hindasid. Konkreetselt Venemaaga on see probleem, et me ei tea, milliseid kapitaliliikumise piiranguid võidakse veel kehtestada. Ei pruugita, aga võidakse kehtestada ja see võib kindlasti investoreid sinna investeerimast tagasi hoida.

Mida te soovitaksite Venemaal tegutsevatele Eesti ärimeestele, kas pakkida asjad kokku ja lahkuda või veel oodata?

Sõltub, mida nad seal teevad. Kui Eesti ettevõte on investeerinud Venemaal tootmisse, siis seal tootmiskulud hetkel langevad. Kui ta ei satu ise mingite kohalike sanktsioonide alla omandisuhte tõttu, siis majanduslikel põhjustel ma ei näe praegu põhjust sealt joosta. Need, kes müüvad midagi, mis on toodetud mitte rublade eest, siis nende ainuke võimalus on kuidagimoodi oma rublapositsioone kaitsta. Ma muud ei oska öelda.

Uuel aastal, uuel kohal

Priit Perens jätab aasta lõpus Swedbank Eesti üksuse juhtimise ja astub sammukese kõrgemale, et uue aasta alguses jätkata Swedbank Balti juhi kohal.

Millised ülesanded uuel positsioonil ees ootamas on?

Kolme panga tegevuse konsolideerimine. Ja jätkame seda, mida Brigitte Bonnesen alustas. Õigemini, mida me koos alustasime. Viimase kahe aastaga oleme teinud päris olulisi struktuurimuudatusi. Vaatasime, mida on mõistlik teha ühiselt, et mitte kopeerida. Meil on kolm kompetentsi keskust: eraisikud, ettevõtted ja kanalid. Plaanis on jätkata seda tegevust ja loomulikult jätkata heade tulemuste saavutamist. Ausalt öelda praegune efektiivsuse tase, mis meil on saavutatud on Balti panganduse kõigi aegade parem. Peamiselt tänu sellele, et me teeme seda koos.

Mida see konsolideerimine Eesti ettevõtetele kaasa toob, milliseid muudatusi?

Eesti ettevõtetele ei too see muutusi kaasa. Sellepärast, et ettevõtte pangandus on suhteliselt traditsiooniline pangandusala, mis eeldab ikkagi suuremate ettevõtetega suhtlemist otse. Ettevõtetel on enamasti kas raha üle või puudu ja enamasti on ikka puudu, mis tähendab, et me räägime põhiliselt laenamisest. Ja nagu Robert enne ütles, siis laenu saab. On küll kuulujutte, et vahel ei saa. Aga Eestis see kindlasti probleem ei ole, pigem on Eestis pangad ülelikviidsed ja huvitatud laenu andmisest. Konkurentsi puuduse üle ei tohiks väikeettevõtja tegelikult kurta.

Nii et väikeettevõtja võib rõõmu tunda, kraanid on avatud?

Kraanid on avatud kogu aeg. Küsimus on lihtsalt selles, et võrreldes kriisi eelse ajaga on ühtteist muutunud. Enne kriisi, me olime väga tagatisepõhised oma laenu andmisel, siis hetkel vaatame pigem rahavoogude ennustatavust ja maatükkide tagatisel, võrreldes kriisieelse ajaga on harv.

Räägime veidi ka teie ametikõrgendusest. Vastutuse hulk suurenes, piirkond suurenes, kui palju palk suurenes?

See selline väga tüüpiline Äripäeva küsimus, aga sellele me ei vasta.

Miks mitte?

Sellepärast, et me ei ole Äripäevaga samal seisukohal, et palk peaks olema avalik.

Kuidas te oma ametitõusu tähistate?

Oh ma ei usu, et seal tuleb mingit erilist tähistamist. Eks me oma eelnevalt juhtimistiimiga , juhtkonnaga siis teeme väikese peo ja eks see saab olema, kellele lahkumispidu ja kellele taastulemise pidu, nii palju võib olla tõesti tähistame. 

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. December 2014, 15:32
Otsi:

Ava täpsem otsing