Edukas investeerimine eeldab tasakaalukat psühholoogiat

21. detsember 2014, 14:45
Pullikuju Mumbai börsi ees.
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141221/NEWS/141229995/AR/0/AR-141229995.jpg

On huvitav, kuidas niinimetatud pulliturg (tõusev turg) meid psühholoogiliselt reageerima paneb. See muudab meie käitumist aktsiate ostmisel ja teatud käitumismustrid võivad osutuda saatuslikuks, kirjutab Wall Street Journali ajakirjanik Morgan Housel.

Investeerisimifirma Bason Asset Management president James Osborne kohtus hiljuti ühe kliendiga, kes on kuus aastat kestnud aktsiaturu tõusu ajal teeninud kena kasumit.

Klient polnud valmis ühes ettevõttes, mis moodustas juba rohkem kui poole tema portfellist, oma osalust vähendama. Isegi siis, kui Osborne seletas talle riske, mis kaasnevad portfelli vähese hajutamisega.

Temalt küsiti, kas ta paneks kõik oma raha portfelli algusest peale moodustades ühte ettevõttesse. Klient vastas, et muidugi mitte.

„Ta nägi kogu seda kasumit „maja rahana“,“ ütles Osborne.

Kui raha on teenitud passiivselt aktsiaturul, mitte tööl, siis võib tunduda, et sellega suuremate riskide võtmine on kergem. See on väga ohtlik kalduvus, mida psühholoogid nimetavad „maja-raha efektiks“. Termin on tulnud kasiinodest, kus inimesed mängisid võidetud maja rahaga riskantsemaid mänge.

Klient tegi lõpuks otsuse hajutada, kuid „tema puhul oli maja raha efekti väga tugevalt tunda,“ ütles Osborne. „Just see juhtubki pärast pulliturgu.“

Kõigile meeldib arvata, et nad suudavad ratsionaalselt mõelda. Kuna karuturust (langev turg) on juba veidi aega möödas – ning aktsiaturu volatiilsus on äsja kõrgemala tõusnud – võiks õppida aru saama üldistest kalduvustest, mis panevad investoreid tegema otsuseid, mida nad hiljem kahetsevad.

Psühholoogiline tagasilöögi efekt (backfire effect). See on võimas eelarvamus, mis paneb meid oma uskumusi kaitsma. Eriti, kui neid uskumusi proovitakse lõhkuda.

„Inimesed reageerivad kaitsvalt, kui keegi tahab neile selgeks teha, et neil ei ole õigus. Meie arust tekib selline efekt just selle pärast,“ ütles Dartmouth Kolledži professor Brendan Nyhan, kes on uurinud tagasilöögi efekti esinemist poliitikas.

„Oma seisukohta kaitstes inimesed tegelikult tugevdavad oma arusaami ja uskumusi. Need oleks palju nõrgemad, kui keegi neid ei vaidlustaks,“ ütles professor.

Sama viga võib investoreid tabada otsuste tegemisel ja aruteludel.

Kui sa arvad, et praegune pulliturg on kestev, siis kuidas sa ennast tunneksid, kui keegi ütleb, et aktsiate väärtus on ajalooliselt kõrge ning tulemas on korrektsioon?

Kui sa oled teiste seisukohtade vastu kriitiline ja see veenab sind oma õigsuses veelgi rohkem, siis ole ettevaatlik. Ajast, mil prioriteet on nihkunud tõe otsimiselt oma seisukohtade pimesi kaitsmisele, oled kaotanud ratsionaalse mõtlemise.

Kinnituste saamine (confirmation bias). See paneb meid välja selekteerima infot, mis on meie uskumustega kooskõlas.

Erinevad finantsmaailma seisukohad on kättesaadavamad kui kunagi varem. See on üldiselt hea areng, kuna edukad ja targad investorid on järjest enam sõna võtmas.

Kuid see võib olla ka ohtlik, sest pole vahet, mida sa usud. Pole ka vahet, kui valed need uskumused võivad olla. Sa võid leida tosinate kaupa investoreid, kes sinuga nõustuvad. Kui sa saad oma uskumustele palju kinnitusi, oled sa nende õigsuses veelgi kindlam.

Ankurdamise kalduvus (anchoring effect). See inimestele omane fenomen paneb meid millegi väärtuse hindamisel klammerduma ebavajaliku informatsiooni külge.

Näiteks sinu arvamus aktsia õiglasest hinnast võib olla ankurdatud selle külge, mis hinnaga sa selle ostsid. Oletame, et ostsid 100 dollari eest Apple aktsia. Suur tõenäosus on, et sinu meelest on aktsia 100 dollarist rohkem väärt. Investor, kes ostis aga aktsia 80 dollariga, arvab tõenäoliselt teisiti.

Turg aga ei tea, palju kumbki teist aktsia eest maksis. Turu jaoks ei ole tähtis, mis on sinu arvates õiglane hind. Turg käitub nii, nagu talle meeldib ja sinu ostuhind pole tähtis.

Hiljutistest sündmustest lähtumine (recency bias). Sündmustest lähtumist on lihtne seletada – see on tendents kasutada lähiminevikku saamaks teada, mida toob tulevik.

Inimestele meeldivad mustrid. Kui aktsiad on just tõusnud, siis on loomulik kalduvus eeldada, et nad jätkavad tõusu. Vähemalt seni, kuni nad uuesti langema hakkavad. Siis tekib omakorda kalduvus eeldada, et langus jätkub.

S&P500 indeks langes 2008. aastal 37 protsenti ning investorid tõmbasid avatud investeerimisfondidest 2009. aasta jaanuarist kuni 2012. aasta detsembrini välja 300 miljardit dollarit, selgub Investment Company instituudi uurimusest.

Peale seda on aga aktsiatel väga hästi läinud ning investorid on 2013. aasta jaanuarist kuni 2014. aasta detsembrini pannud 205 miljardit dollarit fondidesse tagasi.

Turud liiguvad tsüklitena, kuid inimeste ennustused on lineaarsed. See tähendab, et otsuste tegemisel kasutatakse eelnenud kogemusi – see on eriti ohtlik siis, kui turg on juba pikka aega tõusnud.

Nõrkade külgede eelarvamus (blind-spot bias). See on kõige ohtlikum uskumus või eelarvamus investeerimises. See on viga, mis paneb meid mõtlema, et eelpool kirjeldatud kalduvused kehtivad teiste, mitte meie endi kohta.

„Meil on kergem leida teiste vigu ja enda omasid mitte märgata,“ kirjutas psühholoog Daniel Kahneman oma raamatus „Mõtlemine, kiiresti ja aeglaselt“.

See on midagi, mille peale tuleks järgmine kord oma investeerimiskäitumist analüüsides mõelda.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. December 2014, 14:52
Otsi:

Ava täpsem otsing