Schöttli Keskkonnatehnika vahetas omanikke

22. detsember 2014, 10:00
Schöttli Keskonnatehnika AS suuromanik Tarmo Juhanson
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141222/NEWS/141229990/AR/0/Schöttli-Keskonnatehnika-AS-suuromanik-Tarmo-Juhanson-.jpg

Reo- ja joogivee puhastusseadmete müüja Schöttli Keskonnatehnika juhid ja töötajad ostsid ühiselt ettevõtte ära, ettevõtte suuromanikuks on pikaaegne juht Tarmo Juhanson.

"Christina (endine omanik Christina Jörg - toim) on väga ratsionaalne ja ettevõtlik inimene ning eelkõige lähtuvalt ettevõtte hea käekäigu jätkumise aspektist võttis ta vastu otsuse anda ettevõtte üle neile, kes on aidanud seda luua, üles ehitada ja arendada. Ta on jaganud viimased 20 aastat ennast kahe riigi: Saksamaa ja Eesti vahel, mis mõlemad on tema jaoks tähtsad nii ärilises kui isiklikus mõttes," rääkis Juhanson.

Tarmo Juhanson on Schöttli Keskkonnatehnika tegevjuhina töötanud alates maist 2007.

Ettevõtte asutaja Christina Jörg jääb ettevõtte juurde ning jätkab pisut teises rollis, nimelt nõukogu liikmena. "Müüsin firma oma töötajatele, kuna see on eetiline ja aus. Ma oleks mitu korda rohkem raha saanud finantsinvestorilt, aga Schottli töötajad ehitasid koos minuga firma üles ja see oli õiglane," märkis Jörg.

Uued omanikud. Ettevõtte omandas lisaks tegevjuhile veel ettevõtte kauaaegne tehnikadirektor ja asutajaliige Indrek Salis ning Schöttli Keskkonnatehnika pikaajalised töötajad Raul Juhkam ja Veiko Veltri. Esialgu ei ole plaanis omanikeringi suurendada.

Tehingu elluviimiseks kasutasid uued omanikud KredExi "management buy out" tehingute rahastamise abi. "Küsiti palju, ju meie vastused-nägemused sobisid ja vastasime kõikidele kriteeriumidele. Meie puhul ei ole tegemist alakapitaliseeritud ettevõttega ja KredEx uskus meisse," märkis Juhanson.

Selleks, et KredExilt rahastamist saada, pidid uued omanikud põhjendama, kes nad on ja millega tegelevad ning kas on lootust välisriikidesse areneda. KredEx käendab ka pangalaenu, mida uued omanikud ettevõtte soetamiseks võtsid.

2013. aastast rääkides vähenes ettevõtte käive pea 20%. "Arvestades seda, mis turg tegi, siis oli see hea tulemus. Turg kukub jätkuvalt ja seda tunnetavad kõik, kes meie sektoris tegutsevad. Arvestades sellega, et Euroopa Liidu üks rahastamisperiood on läbi saanud ja teine ei ole alanud, siis reaalselt on raha keskkonnaehitusesektoris vähe. Tuleb olla leidlik," tõdes Juhanson.

Ettevõte osalenud sellistel hangetel, mis on erilise tehnoloogilise lahenduse vajadusega. Näitena võib tuua Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse reoveepuhasti seadmete valmistamise ja paigaldamise hanke.

Tänavune aasta on olnud samuti languses. "Lõppkokkuvõttes huvitab omanikke see, kas antud käibe juures ka kasumit alles jääb. Selles osas ei ole praegu veel võimalik kokkuvõtteid teha. Kindlasti on käive veelgi vähenenud, turg on kukkunud umbes 70%, aga hoiame kuludel silma peal ning arvestades meie andekat ja töökat kollektiivi, saame hakkama. Kindlasti meie käive nii palju ei vähene," sõnas Juhanson. "Meil on ikkagi pidevalt tööd olnud. See on kõige tähtsam."

Ootab eurorahasid. Kui järgmisest aastast kujuneb eelarveliselt toekam aasta, siis Juhansoni sõnul on oodata ka nende jaoks paremat tulemust. "Järgmise aasta tulemus sõltub eelkõige meist endist, aga loomulikult ka Euroopa Liidu rahastamisest, konkurentsist koduturul ning välishangetel osalemise edukusest," lausus ta.

Järgmise aasta eesmärk on leida erinevaid nišše, mida turgudele tehnoloogilises mõttes pakkuda. "Euroopa rõhutab, et tuleb investeerida säästlikkusse ja sellesse, et kõik rajatavad või rekonstrueeritavad ehitised on innovatiivsed ja energiatõhusad nii tehnosüsteemide kui ka ehituslike lahenduste poolest. Sellel suunal me oleme uusi lahendusi leidnud ja sellesse suunda ka panustanud," selgitas Juhanson.

Schöttli Keskonnatehnika tegutseb peamiselt Eesti turul, kuid sihib ka välisturge. Näiteks on ettevõte tegutsenud projektidega Lätis, Soomes ja Kosovos ning vaatab ka Rootsi ja Venemaa poole. "Venemaal oleks turgu meie tehnoloogiale, praegu on sinna keeruline minna. Küsimus on selles, millal nii kaugele jõuame. Koostöövõimalusi on juba tekkinud ja õige koostööpartneri korral on usku kindlasti, et jõutakse positiivsete tulemusteni," märkis Juhanson.

INTERVJUU

KredEx: juhtide poolt ettevõtte omandamine on aktiivsem

Lehar Kütt, KredExi ettevõtlusdivisjoni juht

Mis tingimustel rahastab KredEx management buy outi tehinguid?

MBO tehingute finantseerimise käendamisel on meie jaoks oluline, et tegemist ei oleks pelgalt omanike vahetusega, vaid see mõjuks positiivselt ka ettevõtte arengule.

MBO tehingute finantseerimise käendamisel kehtivad KredExi tavapärased laenukäenduse tingimused. MBOde käendamise eripäraks on see, et kindlasti tahame, et uued omanikud tehingut osaliselt ka omalt poolt finantseeriksid. Samuti võib osutuda vajalikuks, et uued omanikud käendaksid või garanteeriksid MBO finantseerimiseks võetavat laenu vähemalt kuni tehingu eduka lõpuleviimiseni. MBO tehinguid on oluline struktureerida nii, et lisaks finantseerijatele oleks tehingu õnnestumisest kindlasti huvitatud ka uued omanikud ja ka sellises olukorras, kus kõik ei laabu nii, nagu algselt plaanitud.

Kui palju olete sellel aastal selliseid rahastamisi teinud?

Täpne statistika meil MBO projektide kohta puudub. KredEx käendab aastas kokku ca 500 projekti ja hinnanguliselt on neist MBO projektide osakaal mõne protsendi kandis. Samas peab märkima, et viimase aasta jooksul on MBO ja M&A projektide osas aktiivsus märgatavalt suurenenud.

Miks otsustasite just Schöttli Keskkonnatehnikat toetada?

Tegemist on pikaajaliselt ja edukalt tegutsenud ettevõttega, millel on Eesti turul kindel positsioon. Uued omanikud on olnud ettevõtte juhtimisega pikaajaliselt seotud ja on omanikena veelgi enam huvitatud ettevõtte arengust ja jätkusuutlikkusest.

Kui palju toetasite?

Sellele küsimusele võiks vastata ettevõte ise.

Millised on teie arvates selle ettevõtte tulevikuperspektiivid ?

Kuigi tegemist on raske tegevusalaga, siis usume, et ettevõtte tulevikuperspektiiv on hea. Muidu me ei olekski otsustanud projekti toetada. Ettevõtte konkurentsieeliseks on täisteenuse pakkumine, st tegeletakse nii reovee kui ka joogi- ja tarbevee projektidega projekteerimisest kuni väljaehitamiseni. Ettevõtte strateegiat viib ellu tugev juhtkond, kellest tehingu tulemusena said ka omanikud. Seega on nad senisest veelgi enam motiveeritud saavutama häid tulemusi.

Hea teada:

AS Schöttli Keskkonnatehnika omanik on Iravet OÜ, mille omanikud on:

Indrek Salis 17%

Raul Juhkam 12,5%

Tarmo Juhanson 60,8%

Veiko Veltri 10%

Hea teada:

AS Schöttli Keskkonnatehnika põhitegevusalaks on reo- ja joogivee puhastusseadmete müük, projekteerimine, paigaldamine, hooldus ja remont.

2013. aasta käive oli 6 091 518 eurot ja kasum 169 161 eurot. 2012. a. 7 283 100 eurot ja kasum 191 179 eurot. Aktsiaseltsis töötas 2013. aastal keskmiselt 15 töötajat.

AS Schöttli Keskkonnatehnika oli 2013. aastal Äripäeva Ehitusfirmade TOPis 63.kohal, aasta varem 62.kohal.

:

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. December 2014, 10:03
Otsi:

Ava täpsem otsing