Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Külm jäätis läheb nagu soe sai

30. detsember 2014, 00:01
Sulev ja Sille Kraam kodujäätisega
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20141230/NEWS/141229908/AR/0/AR-141229908.jpg

Kodustest õllepruulijatest välja kasvanud väiketootjate järel tõstab pead käsitööjäätise buum.

Magusasõpru ei kohuta poejäätisest ligi neli korda krõbedam hind, tootjate sõnul on üha rohkem inimesi valmis maksma toidu eest, mille tootmisahel on lühike ja algusest lõpuni selge.

Perekond Kraam alustas jäätisemüüki tänavu 1. septembril. Selleks asutasid nad oma firma OÜ Milk, mille alt müüvad Hää Kraami nimelist kodujäätist. Senimaani tehti jäätist enda ja sõprade-naabrite rõõmuks.

Praegu müüvad nad oma Kadrioru koduköögis tehtud jäätist nädalas umbes 30 potsikut, senine rekord on 50 pooleliitrist jäätisetopsi. Aasta lõpul tahavad Sille ja Sulev Kraam maha istuda, et panna paika järgmise aasta eesmärgid. 

„Eelmisel aastal lastega kodus olles ostsin cherry.ee-st maailma odavaima 30eurose jäätisemasina, et vanaema saaks lastele jäätist teha. Hakkasin aga ise katsetama, esimene jäätisetegu läks nihu, siis ind rauges. Enne suve hakkasin uuesti katsetama ja oma jäätistest Facebooki pilte panema. Naabrimees küsis seepeale, kas ma müügiks ka teen. Ütlesin, et võin teha. Siis hakkasid ostma naabrid, töökaaslased, sõbrad ja kulutulena levis info meie jäätisest Southwestern Company ehk raamatumüüjate ringis. Nii see algas,“ rääkis Sille Kraam. 

400 muna nädalas

Jäätisemasin teenis end Sille ja Sulevi kinnitusel üsna kiiresti tagasi, nad polekski hakanud suuremas mahus tegema, kui Sulev poleks ostnud Stockmanni "hulludelt päevadelt“ suurema 300eurose jäätisemasina.

Sille timmib maitseid, Sulev tegeleb turustamisega, rekordnädalal tegid nad jäätist 400 munast.

„Oleme üritanud nii, et iga nädal oleks üks firma, kelle koosolekutele jäätist viime. Teine hea turg on laste sünnipäevad, sest kõik on tüdinenud lastepidude tüüpilistest paksu martsipanikihiga kookidest,“ märkis ta.

Kraamid räägivad, et peavad pidevalt turundusega tegelema, sest kui korra loorberitele puhkama jääda, ei tule tellimusi.

„Käisime mehega mõlemad kunagi Ameerikas raamatuid müümas, kõiki sealt õpitud nippe saab ka jäätisemüügi juures kasutada. „It's a numbers game“ – mida rohkem müüd, seda rohkem teenid. Kõige olulisem selle juures on klientidega rääkida – küsime igalt jäätiseostjalt tagasisidet. Sellest oleme saanud palju abi ja ideid, mida võiks jäätise sisse panna või muuta. Nii laktoosivaba kui veinijäätise idee on tulnud klientidelt,“ ütles Sille Kraam.

Trumbiks veidrad maitsed ja allergikute tooted

Sille sõnul kinnitab ligi pool aastat aetud jäätiseäri, et üha rohkem inimesi on valmis maksma puhta toidu eest, mille puhul võivad kindlad olla, et selles pole kahjulikke lisaaineid. Samuti lähevad hästi kaubaks näiteks laktoosi- ja suhkruvabad jäätised ning uued maitsed.

„Mulle endale lihtsalt ei maitsenud enam poejäätised, need on pea täielikult vahukoor. Inimeste teadlikkus on kõvasti suurenenud. Laktoosivaba jäätise kohta läks info laiali kulutulena. Seda ostavad näiteks paljud imetavad emad, sest beebidel tekivad piimast kõhugaasid. Olen teinud ka suhkruvaba jäätist, kasutades steviat ehk looduslikku suhkrulehte. Kui tahta teha hästi naturaalset jäätist, siis see maksab ka muidugi kõvasti rohkem,“ ütles Sille Kraam.

„Tootearendus on mu lemmikosa. Kui ma lapsed õhtul magama panen, istun arvuti taha ja hakkan jäätisemaailmas ringi vaatama. Leidsin ühe USA firma, kes on keskendunud ainult veinijäätise tootmisele. Nüüd tahangi proovida portveinijäätise tegemist. Üks belgia kokk soovitas teha suitsulepajäätist, see on meil praegu külmas. Proovisime ka Rocky Road'i – ameeriklaste lapsepõlvejäätist šokolaadi ja vahukommidega. Klientide absoluutne lemmik on seni röstitud kookose jäätis,“ rääkis ta.

Konkurents toodab uusi maiasmokki

Kalamajas käsitööjäätist müüvad Kristiina Hansen ja Sigrid Viir alustasid müüki kevadel Kalamaja päevade ajal pop-up-jäätisekohvikuna, talv on neil vaiksem hooaeg, kuid iga nädal käivad siiski mõned huvilised jäätist ostmas.

„Oleme üritanud pakkuda maitseid, mida me pole poelettidel ega teistel väiketootjatel näinud. Meie põhitrump on Matcha tee jäätis, mida sööjad kas armastavad või vihkavad. Oleme teinud ka näiteks ingveri-, pihlaka-  ja hapukoorest leivajäätist,“ rääkis Hansen.

„Mul on tunne, et jäätisega on minemas samamoodi nagu käsitööõlle tootmisega - inimesi huvitab üha enam isetehtud toodang, lihtsalt valdkonnad laienevad,“ ütles ta. 

Kuna üha rohkem inimesi eelistab poekaubale käsitöötoodangut, tekitab see Hanseni sõnul paratamatult kodutootjate seas pisut konkurentsi.

„Arvan, et üha kasvav konkurents on hea, sest kui mulle meeldib üks jäätis, on ju loogiline, et tahan proovida ka kellegi teise kodujäätist. See toob kõikidele tootjatele rohkem huvilisi,“ sõnas ta.

Jäätiseputkaga rändama

Hansen ja Viir ehitasid omale fotomessi jaoks sügisel kokkupandava jäätiseputka ja hauvad nüüd plaani, kuidas sellega suvel mööda Eestimaa väikelinnu ja suveüritusi ringi rännata ja oma jäätist müüa.

„Siiani oleme müünud ainult Tallinnas, pannud putkas külmiku püsti ja jäätised sisse toonud. Peame mõtlema, kuidas jäätist suvel transportida, nii palju finantsi meil küll pole, et külmaautot osta,“ ütles Hansen.

Saaremaal Kaarma vallas Kiratsi külas peab perekond Munk talupoodi ja jäätisekohvikut, kus perenaine Sulvi Munk valmistab vaid kilomeetri kauguselt toodud täispiimast itaaliapärast jäätist ehk gelato't.

Jäätist teevad Mungad peamiselt suvel, kui Saaremaal on rohkem turiste, kuid ei välista, et edaspidi hoiavad jäätiseäri ka talvel töös.

Jäätiseharidus tuleb Itaaliast

„Kindlasti pole käsitööjäätiseturg Eestis täis, see on pigem üsna tühi ja ootab uusi tegijaid. Meie kliendid on nii suvised Saaremaa külastajad kui kohalikud elanikud, kellele meeldib teada kogu toidu valmimise ahelat – kust tooraine tuleb ja kuidas seda töödeldakse. Ma ei tea väga palju tegijaid, kes teeks jäätise algusest lõpuni ise – segust valmis tooteni. Siin Saaremaal toimetame üksi,“ rääkis Sulvi Munk.

Hiljuti tuli Sulvi Munk Itaaliast Carpigniani jäätiseülikoolist, kus õppis jäätisetortide tegemist. Uuel aastal loodab ta neid ka oma jäätisekohvikus ise tegema hakata. Itaaliasse jäätisekoolitusele tahavad uuel aastal minna ka Kraamid.

„Seal käivad õppimas inimesed üle maailma, peamiselt kohvikupidajad. Käisin kursusel, mis oli mõeldud eksklusiivsete jäätisetoodete valmistamiseks. Mina ei müü ainult jäätist, vaid ka lugu selle taga – kogu tooraine on puhas ja kohalik, see ongi meie eristusmoment. Tallinnas on seda lugu ilmselt üsna keeruline müüa, kui kasutada jäätise tegemiseks poepiima,“ ütles Sulvi Munk.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
30. December 2014, 07:16
Otsi:

Ava täpsem otsing