Aasta põllumees: tuleb varude kallale minna

„See on selge. Ei ole märke, et poole aasta jooksul midagi paremaks läheks, pigem kipub tagasi minema. Peab investeeringud üle vaatama, oleme osa neist edasi lükanud. Tuleb varude kallale minna - elada sukasäärde kogutust," ütles Teevet, kes on Vändra osaühingu omanik. Pärnumaa põllumajandusettevõttes peetakse 1400-pealist piima- ja 1200-pealist noorkarja.

40 aastat tegutsenud Teevet ütles, et saabumas on uue riigikorra keerulisim aasta. “Aga küll selle üle elame, parimad päevad on veel ees,” muheles ta.

Uusi eksporditurge on piimatootjatel raske leida, seega küsimus, kuidas ellu jääda, on ettevõtjate jaoks päevakorda kerkinud. Teeveti sõnul on eriti oluline, kui pikalt tekkinud kriis neile peavalu teeb. “See on nagu ilma ennustamine: öeldakse, et homme õhtul jõuab torm kohale, aga lõpuks läheb vastupidi. Ma ei usu siiski, et kriis paar aastat kestab. Loodan, et uue aasta lõpus ei pea me alla omahinna tootma, sest mitu aastat järjest on niimoodi raske. Aastakese elame üle.”

Teevet usub, et ellujäämisvõimalus on suurim väiksematel tootjatel. “Talude baasil tootjad võivad väga kaua vastu pidada. Kui sa endale nii-öelda palka ei maksa, siis saad leivarahaga hakkama. Kui meie näiteks peame masinaid viie-kuue aasta tagant välja vahetama, sest nad on oma töö teinud, siis väikeses firmas töötavad nad isegi 25-30 aastat. Väikesed on kriisis tugevad, nii et ei tohiks probleeme olla,” rääkis Teevet.

Kui isegi minna võõrale turule oma kohta otsima, võtab sealse töö käimasaamine omajagu aega, millega peab arvestama. "Öeldakse, et turu leidmisest läheb kuus-kaheksa kuud selle käivitamiseni. Näen, et sügisel läheb paremaks, kui mõni hea turg leitakse," rääkis Teevet. “Lahendused lihtsad ei ole.”

Riik peaks aasta põllumehe hinnangul tõsisemalt aitama ekspordimaid otsida, Aasia ei ole suurepärane lahendus. “Sealsed pakkumised on olnud 20 senti kilo eest, mis on alla tootja omahinna. Riik on püüdnud leida kiireid lahendusi, mis aitavad lühiajaliselt, aga ei ole jätkusuutlikud,” nentis Teevet. “Aasiasse on mõtet müüa, aga turu spetsiifika tuleb üles leida. Odava piimapulbri müümisega me ellu ei jää. Usun, et kui toota erilist juustu ja saada pulbritele tugevamad lepingud, oleks asi parem."

Paljud põllumehed on sõltuvad pangalaenust, nii ka Teevet. "Meil ei ole laenude tasumisega probleeme, aga eks paljudel tekib. Kuid eks siis peab esimese asjana mütsi pihku võtma ja pangamajast läbi käima, et läbi rääkida," lausus ta.

Eelmisel aastal tõstis Teevet oma 62 töölisel palka 20 protsenti - alluvad saavad 1000 eurot puhtalt kätte. “Püüame teha nii, et suudaksime seda edasi maksta,” ütles ettevõtte juht.

Räägitakse, et põllumehed ei ole kunagi millegagi rahul. Kuidas Teevet sellesse suhtub? “Lükkan ümber. Nii kannatlikku inimest nagu on maamees, ei ole olemas. Põllumees on Eestis kõige järeleandlikum ja riigimehelikum ning -sõbralikum mees,” ütles ta. “Liiga järeleandlik on ta kindlasti, aga kui natuke köhid, oled kohe nagu rahvavaenlane. Prantsusmaal panevad talumehed teed kinni ja kohe midagi toimub, aga meie sellele ei mõtle. Püüame lahendusi rahus leida.”