Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Savisaare Šveitsi raha päritolu uurib riigiprokuratuur
Aleksander Kofkinil ja Edgar Savisaarel on pikk ühine ajalugu.Foto: Raul Mee, Äripäev
Kui seni juhtis Tallinna linnapea Edgar Savisaarega seostatud rahapesu ja altkäemaksu uurimist Põhja ringkonnaprokuratuur, siis detsembri algusest tegeleb asjaga edasi riigiprokuratuur.
2011. aasta veebruaris algatas kaitsepolitseiamet kriminaalasja, uurimaks Savisaare seotust Šveitsi perefondiga Arsai Investment ning fondi pangakontoga, millesse on suuri summasid kandnud ärimees Alexander Kofkin. Kahtluse kohaselt varjas Savisaar Šveitsi pangas korruptiivsel teel saadud vara. Siiani küll kellelegi kahtlustust esitatud ei ole.
Kuni eelmise aasta detsembri alguseni juhtis uurimist Põhja ringkonnaprokuratuur. Praegu on asi riigiprokuratuuris ning sellega tegeleb riigiprokurör Laura Vaik. Riigiprokuratuurist öeldi, et kuna neil on eelmisest suvest Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni avaldusel algatatud kriminaalasi, selgitamaks välja, kas Tallinna linnajuhid on linna raha kasutanud isiklikuks valimiskampaaniaks, siis liikus ka Šveitsi fondi kriminaalasi riigiprokuratuuri.
Äripäev on varem kirjutanud, et Savisaarega seostatud pangakontol Šveitsi pangas oli 470 000 eurot, mis ühe versiooni järgi pidanuks minema kirjastamise ja partei kampaania kulude katteks. Selline info oli Šveitsi kriminaalkohtu 2012. aasta sügisel tehtud otsuses, millega kohus ei rahuldanud Savisaare ja Kofkini advokaatide kaebust mitte anda Eesti prokuratuurile õigusabitaotluses soovitud infot.
Nimetatud kohtuotsuses ei ole kasutatud isikute nimesid, nende asemel on tähed. Otsuses on kirjas, et kontol olevate varade väärtuses oli 470 000 eurot, mis tulnuks 2011. aasta 1. veebruaril edastatud maksekäsu järgi välja maksta. Juriidiline isik G. andis 7. veebruaril 2011. aastal teada, et raha võetakse välja sularahas. Seda pidi tegema isik, keda otsuses tähistatakse tähega H.
Välja nõutud pangadokumentidest selgub, et tšekk anti välja isikule, keda kohtuotsuses tähistatakse tähega I. Kohtu kinnitusel pole kaebuse esitaja neid väiteid eitanud ega ka seda, et isik I. võttis raha tšeki alusel välja, et katta partei kampaaniakulusid ning maksta kirjastamise arveid.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.