Valimislubadused loobivad raha

Investor Raivo Hein ütles, et erakonnad kipuvad valimistel ainult raha lubama. „Loen ja imestan, et kurat – võim on ikka nii magus,“ ütles Hein. Tema sõnul on riik kõige ebaefektiivseim raha jagaja, kuna laotab laiali sedasama raha, mille ta inimestelt ära võtab. „Riik kipub unustama, et on nii rikas, kui edukad on tema väikesed ja keskmised ettevõtted, kelle najal riik seisab,“ rääkis Hein, lisades, et teda teeb kurvaks poliitikute suhtumine, et ettevõtete hea kasvu korral tuleks ka nende makse tõsta. "Loomulikult peab makse maksma – lihtsalt võimu magusus on niivõrd suur, et paljud on selle nimel reaalsustaju kaotanud."

Hein on mõne majandusprogrammis välja käidud ideega täitsa päri. Näiteks on tema arvates positiivne Isamaa ja Res Publica Liidu mõte, et alla 10% osaluse korral kaotatakse dividendide topeltmaksustamine.

Hein ootab võimule saavatelt erakondadelt selliseid asju, mis pikas perspektiivis Eesti jälle jalule tõstavad. „Et me poleks väljasurev piirimaa Euroopas, nagu praegu kipume olema,“ ütles ta.

Krimelte üks omanikest Jaan Puusaag ütles, et ei näe mõtet erakondade valimisplatvormi majandusprogrammidega tutvuda. „Ma ei usu, et nad millegagi üllatavad. Pigem ma näen, et kellelgi pole ühtegi head korralikku ideed, kõik keskenduvad pisiasjadele,“ märkis ta.

Puusaag tahaks näha, et kellelgi oleks suurem visioon kui vaid see, millisest taskust millisesse taskusse raha tõsta. Selle asemel keskenduvad erakonnad Puusaagi sõnul liigselt oma konkurentidele. „Eriti on seda näha uustulnukate puhul – selle asemel, et tulla välja millegi uuega ja keskenduda enda ideedele, vastandatakse end kohe teistele,“ ütles ta.

Eesti Telekomi juht Valdo Kalm leidis, et reformide järgi on suur vajadus. „Ettevõtjate toetus läheb sinna, kus plaanitakse ka sisulisi reforme,“ märkis ta. Peamiselt on Kalmu sõnul vaja parandada riigi asjaajamise efektiivsust – praegu on Eestis väikse riigi kohta liiga palju bürokraatiat. Ettevõtjat teeb tema sõnul murelikuks ka ülereguleerimine ja liiga kiired maksumuudatused, mis teevad oma tegevuse planeerimise väga raskeks.

Samuti on Kalmu sõnul vaja jätkata haridusreformiga ja kindlustada kvalifitseeritud tööjõu olemasolu. „Siin on oma roll mängida ka ettevõtjatel endil, andes riigile teada, millised on meie vajadused,“ rääkis ta.Kalmu arvates vajaks reformimist ka konkurentsivõime ja ekspordi teema. „Pole vaja suhtumist, et kõik on vaja kivisse raiuda ja et asju peab ajama nii, nagu seda siiani alati tehtud on,“ ütles ta, lisades, et konkurentsivõime parandamiseks on vaja olla paindlikum.

- Kuni 500 eurot kuus teeniv töötaja on tulumaksust vabastatud ja 500–846 eurot teenivatel töötajatel on senisest suurem maksuvaba tulu.

- Sotsiaalmaks jagatakse töövõtja ja tööandja vahel.

- Kõrgepalgaliste, nn tarkade töökohtade loomise soodustamiseks seatakse sotsiaalmaksu lagi.

- Kaotatakse dividendide topeltmaksustamise alla 10% osaluse korral.

- Piiratakse laenu nime all dividendide maksmist ehk laenude andmist Eestis asuvatelt tütarettevõtetelt välismaistele emafirmadele maksude vältimise eesmärgil.

- Investeeritakse äritegevust soodustavasse IT-, transpordi- ning energeetikataristusse ja transpordiühendustesse. Toetus kiirete internetiühenduste ja neljarealiste maanteede väljaehitamisele.

- Äriturismi arendamiseks toetatakse suure hübriid-konverentsikeskuse ehitamist Eestisse.

 

-Vähendatakse tööjõumakse, sealhulgas sotsiaalmaksu 2%  võrra ja töötuskindlustusmaksu määra 1,95%ni.

- Vabastatakse ettevõtte tulumaksust kasu välismaal asuvate tütaräriühingute võõrandamisest.

- Jätkatakse Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist ja rajatakse Tallinn-Pärnu maanteele 2+1 möödasõidurajad. Ehitatakse välja Tallinna ringtee ja suunatakse eurovahendid Haabersti ja Russalka ristmiku rekonstrueerimiseks

- Eesti elektrisüsteem lahutatakse Venemaast hiljemalt aastaks 2025 ja liidetakse elektrivõrgu Mandri-Euroopa sagedusalaga.

- Liigutakse Põhjamaade-Balti elektrituru väljaarendamise, sealhulgas täiendava Eesti-Läti elektri ülekandeliini rajamise poole.

- Vähendatakse madalapalgaliste maksukoormust ja kahekordistatakse tulumaksuvaba miinimumi, tõstes selle 300 euroni kuus.

 

- Miinimumpalk tõstetakse nelja aastaga 800 euroni

- Noorte, õppurite, piiratud töövõimega inimeste ja eakate nende eest makstavat sotsiaalmaksu langetatakse 13% võrra.

- Sotsiaalmaksumäär langetatakse 33%lt 30%ni nende töötajate puhul, kelle elu- ja töökoht asuvad väljaspool Harjumaad.

- Sotisaalmaksu minimaalse kuumäära nõue kaotatakse.

- Toetatakse kõigi töötajate regulaarset täiendus-ja ümberõppeks suunatakse Töökassasse viie aasta jooksul 50 miljonit eurot.

- Erisoodustusmaksust vabastatakse kõik tööandja tasutavad tasemeõppekulud ja tervisekulude hüvitamise kuni 600 eurot aastas.

- Kehtestatakse astmeline tulumaks.

- Vabastatakse ettevõtte investeeringud töötaja tervisesse erisoodustusmaksust.

- Kehtestatakse täiendava tulumaksumäära (29%) tulule, mis ületab 1600 eurot kuus.

- Kehtestatakse üle 35 000 euro maksvatele sõiduautodele luksusautomaksu. Iga seda piiri ületav euro maksustatakse 40 sendiga.

- Maksustatakse füüsilise isiku passiivtulu 26% maksumääraga. Dividendide maksustamisel arvestatakse füüsilise isiku maksukohustusest maha juriidilise isiku tasutud tulumaks ehk tegelik maksumäär võrdub 6%ga.

- Renditulult lubatakse maksuvabalt maha arvata 60% renditulust.

- Alates ettevõtte kolmandast kasumlikust aastast ja 30 000 eurot ületava omakapitali puhul maksustatakse ettevõtte iga-aastane kasum 7% maksumääraga juhul, kui viimasel kolmel aastal makstud tulumaks on väiksem kui 7%.

 

- Kehtestatakse ettevõtluse tulumaks ja regionaalseid eripärasid arvestavad maksuerisused.

- Luuakse üle-eestilise maakonnasisese tasuta ühistranspordi süsteemi.

- Alandatakse elektri-ja võrgutasusid.

- Kehtestakse astmelise tulumaksu.

- Tõstetakse tulumaksuvaba miinimumi

- Taastatakse klassikalise ettevõtte tulumaksusüsteemi ja alandatakse maksumäära 12%ni.

- Vähemalt 2% alkoholi- ja tubakaaktsiisist suunatakse terviseedendusse.

- Taastatakse kütuseaktsiisist laekuvatest summadest kindla osa teedeehitusse ja sellest 20% suunatakse kohalike teede ehitusse ja korrashoidu.

- Vabastatakse erisoodustusmaksust ettevõtjate kulutused oma töötajate terviseedendusse ja tasemeõppesse.

- Alampalk tõstetakse 1000euroni

 

- Väike-, pere- ja keskmise ettevõtluse soodustamiseks vähendatakse riigilõivu ja kehtestatud algkapitali suurust ning lihtsustatakse nende tegutsemisnõudeid.

- Maksupoliitikas kohaldatakse teadus- ja arendusinvesteeringuid, keskkonnasäästlikkust ja innovatsiooni soodustavaid meetmeid.

- Maksudest vabastatakse tööandja investeeringud, mida ta panustab oma töötajate tervisesse ja haridusse.

 

- Kaotatakse erisoodustusmaks tervise ja õppega seotud tegevustelt.

- Alandatakse tööjõumakse ja kehtestada väiksem sotsiaalmaks, asendades selle riigieelarves ettevõtte tulumaksuga kuni 12%, seades eelduseks, et ettevõtte üldine maksukoormus ei muutu.