Riik palkas üllatavalt arvukalt töötajaid

Ministeeriumid palkasid läinud aastal juurde 75 uut töötajat. Nii poliitikud, eksperdid kui ettevõtjad nendivad, et senisel kujul ei saa enam riiki edasi juhtida ja vajalik oleks sisulist muutust. 

Rahandusminister Maris Lauri märkis, et ministeeriumide töötajad moodustavad väiksema osa riigipalgalistest, ja ei välista, et kasvu taga võivad olla loogilised põhjendused, näiteks lisandunud ülesanded. Tõepoolest, näiteks haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas tegutseva sihtasutuse Innove töötajate arv on kasvanud seetõttu aastaga pea poole võrra.

„Avaliku sektori või sellest väiksema valitsemissektori töötajate arvu vähendamine ei tähenda ilmtingimata, et töötajate arv peaks vähenema kõikjal,“ toonitas Lauri, lisades, et vastavalt vajadusele ja muutuvatele funktsioonidele võib mõnes kohas töötajate arv kasvada, samas kui terves valitsussektoris väheneb, nagu on liikunud funktsioonid Riigi Tugiteenuste Keskusse.

Kuidas siis peaks vähenema riigipalgaliste arv? Lauri hinnangul saab asju teha mõistuspärasemalt ja tõhusamalt, saab kasutada rohkem elektroonilisi lahendusi, lihtsustada protsesse, näiteks vähendada mittevajalikku aruandlust, parandada juhtimist ja töökorraldust, tagada, et töötajate kvalifikatsioon oleks sobiv. Tema sõnul käib vähenemine osaliselt ka loomuliku protsessina, näiteks õpilaste arvu vähenemine tähendab ka õpetajate arvu vähenemist.

„Töötajate arvu vähenemine saab toimuda mitmel viisil, koondamine on üks võimalus,“ muutus Lauri konkreetseks, näitlikustades, et inimesed liiguvad pidevalt töökohtade vahel, ja et mõne lahkumise järel ei pea uut töötajat palkama. „Samuti, kui kuskil nii-öelda tööd enam pole, saab inimesele leida töö teises riigiasutuses või omavalitsuses. Ma olen ka kindel, et paljud riigipalgalised on väga oodatud erasektoris ning saavad seal ka väga edukalt hakkama.“

Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teaduri Külli Sarapuu sõnul ei saa selle järgi väga ulatuslikke järeldusi teha, kui mõni ministeerium või amet või inspektsioon võtab inimesi juurde, sest suure tõenäosusega ongi neil seda vaja. „Keerulisem on see, et tegelikult valdav enamus nendest inimestest, keda võime nimetada riigipalgalisteks, ei tööta ministeeriumides, vaid hoopis muudes asutustes ja organisatsioonides,“ toonitas teadur. „Siit jõuamegi riigi kui tööandja poliitikani.“

„Kui me tahame vähendada valitsussektori osakaalu tööjõuturul ja tööjõus, tuleb vaadata poliitikavaldkondi ja küsida, kuidas riigitöö on organiseeritud nendes valdkondades,“ märkis Sarapuu. „Eesmärk vähendada riigipalgaliste arvu saab olla pigem taustaeesmärk, mida me peame meeles siis, kui analüüsime, kuidas me üht või teist valdkonda arendame, teeme poliitilisi valikuid selles osas, kuidas on haridussüsteem või sotsiaalsfäär korraldatud. Nende teemade juures peame meeles pidama, et riik ei saa oma rolli tööjõuturul suurendada.“

Sarapuu möönas, et siiamaani ei ole olnud väga palju tahet riigireformi teemaga sisuliselt tegeleda. Ta lootis, et kevadel ametisse astuv valitsus riigi toimimise analüüsi ka reaalselt päevakorda võtab. „Analüüsidest, mida on praegu kasutada ja mis on ka rahandusministeeriumi toel sündinud, on abi, aga lõpuks, et midagi muutuks ja saaks teha reforme, on vaja poliitilist tahet. Praegu on loodetavasti poliitilist tahet rohkem kui varem, mis võimaldaks riigireformi teemaga sisuliselt tegeleda,“ lootis teadur.

Ka endine poliitik ja ettevõtja Olari Taal avaldas lootust, et riigireform kujuneb üheks valimiskampaania teemaks ja kevadel ametisse astuva valitsuse esmaseks ülesandeks, sest kiiresti kahaneva tööjõulise elanikkonna tõttu on vaja lahendada ühiskonna ees seisev oluline küsimus rahvusriigi kestmajäämisest. „Kui me midagi tahame teisiti, siis peame lahendust leidma teisiti,“ ütles Taal, julgustades poliitikuid otsustamiskindlusele.

„Erakonnad peaksid kokku leppima, et pärast valimisi luua ekspertidest ja teadlastest töörühmad riigireformi elementide kohta,“ märgib Taal, mis tähendab tema hinnangul, et mitte riigiametnikud ei hakka tegema riigireformi, vaid eksperdid ja teadlased. „See töö ei ole tegelikult üldse nii suur, nagu koll on maalitud.“

Haridusministeeriumi hallata on 27 üldhariduskooli, 30 kutsekooli, 6 rakenduskõrgkooli ning 4 teadus- ja arendusasutust ning nende  asutuste personali-palgaarvestuse ning raamatupidamise tsentraliseerimise tõttu lisandus 26 töökohta. Kuna koolidest tulevad toimingud üle haridus- ja teadusministeeriumisse, siis sellega seoses vabanevad asutustes töötajad ning eelarveraha, ehk vahendid on liikunud koolidest ministeeriumisse. Teenuste osutamine toimub koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega.

Sotsiaalministeeriumil tuli kevadest varasema ühe asemel ametisse kaks ministrit, kellega olid kaasas ka nõunikud. Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi (SKAIS2) väljatöötamise ja kasutuselevõtmise korraldamiseks loodi meeskond. Struktuuriraha uue perioodi avanemisega tekkisid ka uued teenistuskohad.

Kultuuriministeeriumi töötajate arv kasvas 4 inimese võrra, neist kahe puhul oli põhjus inimeste tööleasumine varem täitmata töökohtadele ning kahe puhul uute töökohtadega, mis loodi suurenenud töömahuga toimetulemiseks. Kaks lisandunud töökohta on kunstide osakonna peaspetsialist, kes aitab asjaajamise korraldamisel, koosolekute protokollimisel ja lepingute ettevalmistamisel, ning õigus- ja varahaldusosakonna peaspetsialist, kes tegeleb ministeeriumi ja valitsemisala asutuste nõustamisega riigihangete alal, lepingute, käskkirjade ja muude õigusaktide ettevalmistamisega.

Keskkonnaministeeriumi muutus töötajate arvus on seotud personalivoolavusega ja sellega, et vabadele ametikohtadele on leitud sobivaid töötajaid. Ametikohti juurde ei ole tekkinud. Keskkonnaministeeriumi töötajate voolavus on aastatel 2012, 2013 ja 2014 olnud vastavalt 10,1%, 8,8% ning 7,44%.

Rahandusministeeriumisse toodi üle sotsiaalministeeriumi senised ülesanded, välisrahaga seonduvalt 7 ametikohta. Lisaks on 3 analüütikut tööl tähtajaliselt kuni 31. märtsini 2015 kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonnas, kelle ülesanne on analüüsida KOVide teenuste kulu. 1 ametikoht loodi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonda, et tegeleda riigiasutuste juhtimissüsteemide ja -kvaliteedi arendamisega. 1 ametikoht loodi välisvahendite osakonda, ülesandeks Euroopa sotsiaalfondi ja Norra abiprogrammi õigusküsimused. Jättes kõrvale sotsiaalministeeriumist ületoodud osakonna, on juures kaks ametikohta.

Justiitsministeeriumi puhul on reaalselt töötavate inimeste arvu tõus tingitud sellest, et mõned 2013. aasta lõpu seisuga ajutiselt täitmata olnud ametikohad on 2014. aasta lõpu seisuga täidetud. Seega inimeste arvu suurenemine ei tähenda, et suurenenud oleks teenistuskohtade  koosseis. Näiteks kui tööl on kaks osalise koormusega inimest, siis kokku annavad nad ühe ametikoha, mis on täidetud kahe inimesega.

Siseministeeriumi sõnul oleneb isikkooseisu suurus asutuse spetsiifikast. Ideaalis võiks igas asutuses ja organisatsioonis olla kõik planeeritud ametikohad täidetud ehk isikkoosseis oleks sama, mis planeeritud kohtade arv. Mõne koha täitmine võtab rohkem aega, mõni vähem. Sellest tulenevalt kõigub ka tööl olevate inimeste arv. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töötajate arvu muutumine on seotud näiteks lapsehoolduspuhkuste lõppemisega, sest alati ei võeta asendajat, samuti tähtajaliste töötajatega, kes tegelevad projektidega, mida rahastatakse Euroopa Liidust.

Kaitseministeeriumi sõnul on mõningane kõikumine personali arvus alati sees. Kõikumiste taga ongi eelkõige see, et mingi konkreetse kuupäeva seisuga võis näiteks olla inimesi rohkem töölt lahkunud või töösuhe peatatud (nt lapsepuhkuse ajaks) kui uusi tööle võetud. Selliste absoluutarvudelt väikeste kõikumiste pealt ei saa väga selgeid protsente või tendentse välja joonistada. Näiteks kui oleks arvude väljavõtmiseks võetud mõni teine kuupäev, oleksid need näitajad jälle teistsugused.

Innove 46,5% kasv tuli sellest, et nende koosseisu lisati 26. augustil 2013 avatud Tallinna Euroopa Kooli töötajad. 1. septembril 2014 lisandus üle-eestiline riiklik Rajaleidja keskuste võrgustik.

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsis (RKAS) 35,5% kasv tulenes peamiselt haldusobjektide teenindava personali ülevõtmises ja üldisest mahtude suurenemisest. Koos haldusobjektidega võeti üle ka koristajad, kes seni neid objekte teenindasid ja kes saavad oma tööd jätkata. Kuna ülevõtmise eesmärgiks oli asutuste vabastamine korrashoiuga seotud probleemide lahendamisest (sh korrashoiupersonali töö korraldamine), siis oli teenuse sujuva ülemineku eesmärgil kõige otstarbekam teha seda personaliga, kes neil objektidel enne vara ülevõtmist töötas. Ülevõetud personali kuuluvad koristajad, remonditöölised, valvurid, kütjad ja haldusspetsialistid, kes on kursis hoone eripära ja tehnosüsteemide toimimisega. Ka klientide jaoks on valutum jätkata töötajatega, kes tunnevad organisatsiooni ja nende vajadusi. Kuna üleantavate objektide hulgas on nii erikoole kui kõrgendatud turvalisusega asutusi, siis on korrashoiupersonalil väga suur roll kliendi vajaduste lahendamise eest seismisel ning RKASile olulise haldusega seotud info edastamisel. Keskpikas perspektiivis on RKASi eesmärk leida teenusepakkujad turul tegutsevate professionaalsete korrashoiuettevõtete seast – just nii nagu oleme seda teinud varasemalt ülevõetud objektide haldamise korraldamisel.

Teistel sihtasutustel jäid isikkoosseisu muutused mõne protsendi piiresse.

Sihtasutuses Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) algasid ettevalmistused EL struktuurivahendite uueks perioodiks, mis tähendas olulist lisatööd. Samal ajal käib veel tänagi eelmise perioodi projektide elluviimine ja lõpetamine. Lisaks alustasime 2014 tänavavalgustuse uuendamise projekti töid 7 Eesti linnas. Tegemist on väga mahuka projektiga, kus oleme lisaks toetuse suunajale ka projektijuhid. See tähendab suurt hulka hankeid ning eri osapoolte töö koordineerimist. Möödunud aastal lisandusid meeskonda jurist ja hankespetsialist. Ka oli aasta märkimisväärne seetõttu, et töötajate peredesse sündis arvukalt lapsi. Kuna töötajate arvus kajastuvad nii lastega kodus olevad inimesed, kui ka nende tähtajalised asendajad, on number seetõttu tõusnud.

Haigekassa töötajate vähenemine on seotud aina suuremal hulgal elektroonsete teenuste kasutuselevõtuga (nt äsja täielikult rakendunud elektroonne töövõimetusleht, mille tulemusel kaob ära vajadus menetleda paberkandjal nn „siniseid lehti“). Nii praegune kui ka tulevikusuund on tagada haigekassa kui organisatsiooni järjepidev areng pöörates tähelepanu struktuuri asjakohasusele ning töökorralduse parendamisele. Eesmärgiks on tagada optimaalne ja võimekas koosseis haigekassa arengukavas püstitatud eesmärkide täitmiseks.                                                                                                                                   

Töötukassa koosseis vähenes 38 töökoha võrra, millest 12 töökohta olid täitmata. Koosseisu nimestiku vähendamise otsus tõi kaasa 26 töötajaga töölepingu ülesütlemise koondamise tõttu. Käesoleval aastal alustavad veebruaris 29 ESF-ist rahastatud karjäärispetsialisti, kes hakkavad ellu viima järgmisi Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud tegevusi: tööelu tutvustavad töötoad ja karjäärinõustamine kõigile.                                                                   

Ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) lisandus 5 töökohta EXPO meeskonda,  turismiarenduskeskuse koosseisu (konverentsikeskuse projektijuht) ning rahvusvahelistumise- ja ekspordidivisjoni. Töötajate arv sõltub EASi tegevuste mahust. Tänavuse tööjõukulude eelarve moodustavad: EL struktuurifondide vahendid 54%, riigieelarve vahendid 43%, muud välisvahendid 3%.          

Jaak Aaviksoo, riigikogu liige, IRL:

Valitsussektoris, sh riigiettevõtetes, töötab täna iga viies inimene, kokku ligi 138 000 inimest kokku 3377 asutuses. See suhe kasvab, kui riigipalgaliste arv ei vähene, sest tööealiste inimeste arv kahaneb. Seega tuleb meil paratamatult ka riigitöö vähemate inimestega tehtud saada. Reformierakonna ja Maris Lauri hinnang 500 inimest igal aastal vähem on alalhoidlik ja säilitab kehtiva olukorra. Ometi on arenenud riikides (OECD riikides) valitsussektoris tööl 16%, meil aga 20% töötajatest. Siit põhimõtteline suund - ka Eestis võiks püüda vähema arvu riigipalgalistega toime tulla. See ei tähenda mitte inimeste tööta jäämist, vaid nende üleminekut erasektorisse, kus töökäte puudus ilmselgelt kasvab.

Selleks tuleks analüüsida, mis põhjustab Eestis valitsussektori suurema tööhõive. Intuitiivselt saab märkida, et meil on liiga palju erinevaid asutusi, eriti kohalike omavalitsuste alluvuses. Vajame haldusreformi ja vähem killustumist. Meil on liiga palju valitsusasutusi ja kohati nende tööd dubleerivaid (ja vastutust hajutavaid) sihtasutusi. Teiseks, meil on nö riigipalgal ka palju abitööjõudu - koristajad, valvurid, kinnisvarahaldurid, toitlustajad jne. See on arenenud riikides valdavalt erasektori tööpõld. Kolmandaks, meil on väga palju nn riigipalgalist kultuuri -- ka siin võiks erasektorit ja vabakutselisust palju rohkem usaldada. Kui veel mõningaid sektoreid nimetada, siis sotsiaalhooldus, kommunaalteenused, vähemal määral ka (huvi)haridus, aga ka arstiabi. Tõsisemalt võiks mõelda riigiettevõtete börsile viimisele. Kindlasti on ka valdkondi, kus riigipalgaliste arv, sh ka ametnike arv, peaks suurenema. Nimetaksin esmajoones sisejulgeolekut ja riigikaitset. Iga valdkond, isegi asutus, vajab loomulikult sisulist ja konkreetset analüüsi -- ühtset vastust kõiki avalikke teenuseid puudutavalt ei ole ega saagi olla.

Anto Liivat, SDE Tallinna linnavolikogu liige:

Peame vajalikuks riigi kaasajastamist ning reformimist, aga avalikus sektoris töötavate inimeste arvu vähendamine ei tohi olla siin eesmärgiks omaette. Eelkõige on vajalik korrastada riigihaldust ning rääkida poliitikavaldkondade sisulistest ümberkorraldustest, et tagada avalike teenuste kvaliteet, kättesaadavus ja tõhusus. Rahvastikuprotsessidega seoses väheneb kindlasti töötajate arv haridusvaldkonnas. Arvatavasti suureneb töötajate arv näiteks (sise)julgeoleku ja riigikaitse valdkonnas. Riigihalduse korrastamiseks viime läbi põhjaliku riigiauditi. Viime ellu haldusreformi. Koondame riigiasutused maakondades ühtsetesse riigi teenuskeskustesse. Juurutame tänapäevaseid tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad nii riigi kui ka kohalikul tasandil kaasa läbipaistvale juhtimisele ja valitsemisele. Vaatame üle kõik enamlevinud e-teenused ja seame sihiks, et need oleksid 2018. aastaks võimalikult mugavalt kasutatavad. Korrastame riigi IKT-juhtimist ning muudame selle ametkonnaüleseks ja tsentraalselt koordineeritavaks. Loome riigi IT-arhitektide institutsiooni. Arendame välja riigi ja kohalike omavalitsuste ühised IT-platvormid.

Kristen Michal, Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees:

Avalikus sektoris töötavate inimeste arvu pidevalt trendina jälgides peaks olema Eestis eesmärk, et avaliku sektori suhe tööealisesse elanikkonda ei suurene. Avaliku sektori trend on 2008. aastast näidanud vähenemist, umbes  8 000 avaliku sektori töötajat vähem, umbkaudu 1000 inimest iga aasta vähem avalikus sektoris, kui nii jagada.

 Järgmised sammud avaliku sektori ülevaatamisel võiks olla just töölepinguga tööd tegevate rollide üle vaatamine ja uute tehnoloogiliste lahenduste kasutamine.

Meil näiteks ei ole enam ammu tsiviilteenustes oma autobaase, avalikul sektoril sobib väga hästi teha koostööd teha eraettevõtetega nii sõidukite soetamisel kui hooldamisel. Samamoodi peaks jätkama oma hooldus, haldus ja tugiteenuste ülevaatamist. Mõned teenused on võimalik kokku koguda - võidab inimene kes seda tööd teeb, sest ta saab oma teenuseid pakkuda laiemalt, kui avalik sektor, tal on teenusepakkujate vahel valida. Riik on aastaid ka näiteks kinnisvara poolt koondanud ja optimeerinud. Ka siin sobib väga hästi koostöö erasektoriga, miks mitte ka näiteks ühel hetkel see osa mis RKASis hooldusteenust pakub, mitte erastada.

Üks kokkuhoiukoht teenuste pakkumisel on kindlasti uued tehnoloogiad ja bürokraatia kokkutõmbamine. Andmete liikumine asutuste vahel vähendab koormust andmete esitajale ning vajadusele neid igas majas uuesti kontrollida. Nagu e-maksuamet, nii peaks mõtlema mitmes valdkonnas. Üks hea mõte, võib-olla tõesti väike asi, on olnud ühtne elektrooniline tervisetõend, sest minu meelest on hea küsimus, miks peab samu asju kordama autojuhiloa, relvaloa või mõne muu asja jaoks. Ehk meie moodne e-tervis saab selles olla eeskujuks.

Näiteks ca 15% avalikust sektorist on riigi osalusega ettevõtted, kindlasti on ka seal kohti, kus riigi osalus pole enam strateegiliselt vajalik või on võimalik teenused viia turupõhiseks. Kindlasti ei vähendaks ma julgeoleku, tervise valdkonnas ja muudes strateegilistes valdkondades inimeste arvu, kus on efektiivsus juba kõrge ja reforme on tehtud. Avaliku teenistuse reformi tehti 11 aastat, ühel hetkel saabus selle tegemiseks hea võimalus ja saime tehtud, täpselt samamoodi on avaliku sektori ülevaatamisega. See ülesanne tuleks jagada osadeks ning seejärel iga osaga põhjalikult tegeleda.