Eesti autotööstus põhineb usaldusel

Artikkel

- Uudised
- 14. jaanuar 2015 kell 8:26
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti autotööstus põhineb usaldusel
Autode ümberehitaja AS Silwi Autoehitus juhi Tõnis Raametsa sõnul on tegemist karmide nõuetega reguleeritud alaga.Foto: Meeli Küttim, Äripäev
Kuna autotööstuses toodab üht kindlat detaili autole ainult üks tootja, põhineb eksport paljuski usaldusel.
Autotöösuses on tootmise planeerimine pikk protsess. Poolteist aastat enne detaili liinile tulekut kirjutakse alla lepingud, milles pannakse paika hinnad ja kogused. Kui auto võetakse tootmisest maha, jätkub varuosade tootmine veel 15 aastat, kirjutab 15. jaanuari Äripäev tööstuse rubriigis.
2007. aasta augustis vuras Tartu bussitehasest välja viimane seal toodetud Scania autobuss, millega lõppes ametlikult busside tootmine Tartus. Eksivad aga need, kes arvavad, et see tähistas autotööstuse lõppu Eestis. Siin tegutseb mitmeid ettevõtteid, kelle klientide hulka kuuluvad maailma suuremad autotootjad.
Harjumaal Raasikul tegutseb 1986. aastast Mistra-Autex, mis loodi omal ajal Nõukogude autotööstusele nõeltöödeldud vaipade tootmiseks. Viimased partiid läksid Togliatti poole teele 2001. aastal, praegu on Mistra-Autexi klientideks peaasjalikud Lääne autotootjad.
"Nii näiteks ei tea valdav osa kaasmaalasi, et Volvo V70, XC70, V60, XC60 ja XC90 pagasi vaipkatted ning osade mudelite automatid on valmistatud Raasikul. Kõik BMW 3. ja 5. seeria Touring ja GT mudelitel, lisaks ka X3 pagasis on kõik, mis vähegi meenutab vaipkatet, samuti valmistatud Mistra-Autexis," tõi ettevõtte juht Priit Tamm näite.
Lisaks eelmainitule leiab ettevõtte toodangut ka Volkswagen Grupi autodel, nagu VW Golf ja UP, SEAT Mii, Škoda Citigo, Porsche Panamera ning Mercedes Benz SL500 Cabrio, R-klass ja Viano, ning mitmetel Range Roveri mudelitel.
See aasta on Mistra-Autexi jaoks murranguline, kuna ettevõte hakkab tekstiile, automatte ning muid valmistooteid valmistama ka järgmise aasta alguses tootmisse minevale Volvo XC90-le. "Oleme sellesse hüppesse investeerinud juba üle 2 miljoni euro ja kui selle aasta käive peaks ulatuma 15 miljoni euroni, siis järgmise aasta eesmärgiks oleme seadnud 19,5 miljonit eurot," rääkis Tamm.
Lisaks hakkab ettevõte järgmisel aastal tootma vaipkatteid ka kahele uuele Volkswagen Grupi keskklassi mudelile, kuid lepingu konfidentsiaalsusele viidates ei soovinud Tamm neid nimetada.
AS Mistra-AutexPõhitegevuseks nõeltöödeldud ja tafting-materjalidest toodete müük autotööstustele.2013.a. oli kogukäive 14 miljonit eurot, mis võrreldes 2012.a. oli ligi 2% kõrgem.2013. aastal moodustas müügitulu 14 miljonit eurot, suurenedes aastaga 1,9%.Ekspordi osakaal müügitulust oli 98%. Suuremad ekspordi sihtriigid olid Tšehhi, Rootsi ja Saksamaa.AS Silwi AutoehitusPõhitegevuseks busside ümberehitus ja erisõidukite ehitus. Põhiliselt ehitatakse väikebusse, kiirabiautosid, politseiautosid ja furgoone. Täidetakse ka eritellimusi: on ehitatud motobuss ralliautode hoolduseks, õliveok kaevandusmasinate hoolduseks, politsei kaaluauto, liivapuisturid. Ümberehituse baasautoks on üldjuhul Mercedes-Benzi mudelid.2013.a. käive oli 2,3 miljonit eurot, 2012 aastal 1,5 miljonit eurot.
Sammutakse koos Euroopaga
Mistra-Autexi toodangumaht sammubki suures osas ühte jalga Euroopa autotööstuse kasvuga. Kui möödunud aastal jäi Euroopa autotööstus samale tasemele tunamullusega, siis sel aastal on oodata juba 3-4 protsendi suurust kasvu.
Kuna aga ettevõtte peamistel koostööpartneritel Volkswagen Grupil, Volvol, Land Roveril ja BMW-l on läinud keskmisest pisut paremini, on see positiivselt mõjutanud ka Mistra-Autexi majandustulemusi.
Mistra-Autex toodab väikeses ulatuses tekstiile ka mööblitööstusele, kuid Tamme sõnul ei saa auto- ja mööblitööstust võrrelda. "Kui mööblitööstuses kulub toote väljatöötamiseks kolm kuud, siis autotööstuses hakkame kolm aastat enne uue auto liinile tulekut töötama tekstiilide ja toodete disaini kallal," märkis ta.
Poolteist aastat enne liinile tulekut kirjutatakse alla lepingutele, milles pannakse paika hinnad ja kogused. Kui auto tuleb liinile, toodetakse sellele platvormile seitse aastat ja kui auto võetakse tootmisest maha, jätkub varuosade tootmine veel 15 aastat.
"Minul saab järgmisel aastal ettevõttesse tulekust 25 aastat ja ma näen varsti oma esimese n-ö Lääne-projekti lõppemist," selgitas Tamm autotööstuse eripära.
Tööstust võib võrrelda pangandusega
Tamm võrdleb autotööstust pangaäriga, mis põhineb peaasjalikult usaldusel, sest ühte kindlat detaili teeb autole ainult üks tootja. "Ehk kui meie lubatud toodet ei tule, siis auto liinilt maha ei sõida, kuid liiniseisakuid mõõdetakse sekundites ja ühe sekundi hind on viiekohaline summa," lisas ta.
Tamme sõnul tagab autotööstuses nagu mujalgi edu töökus ja õnn. Mistra-Autexi edule aitas kaasa asjaolu, et Nõukogude Liidu lagunemise järel võtsid Euroopa ja eriti Skandinaavia autotööstused vastu otsuse osta osa vajaminevatest sisenditest riikidest, mis mahtusid määratluse low-cost alla.
"Nad otsisid meid üles ja kui klienti alt ei vea, siis tuleb ta tagasi ning tänu referentsidele oli iga uue kliendi leidmine juba kergem," rääkis Tamm.
Tõestuseks ettevõtte usaldusväärsusest ja kvaliteedist tunnistas Volvo sel aastal Mistra-Autexi parimaks tarnijaks kvaliteedi alal. Sama tunnustus saadi ka 2004. aastal.
Soomes sõidavad Eestis valminud kiirabiautod
Tallinna külje all Vana-Narva maanteel tegutseb Silberauto gruppi kuuluv Silwi Autoehituse AS, mis on juba kümmekond aastat ehitanud Mercedes-Benzi ja Mitsubishi tarbesõidukite platvormidele erisõidukeid, alates kiirabiautodest ja veokitest kuni luksusbussideni välja.
Ettevõte ongi ilmselt enam tuntud kiirabiautode poolest, mida on lisaks Eesti haiglatele ehitatud ka Soome. Möödunud aastal tellis aga keskkonnaamet ettevõttelt Mercedes-Benz Sprinteri platvormil keskkonnabussi, mis kasutab kütusena maagaasi ja bensiini ning mille parkimisandurid töötavad päikeseenergial. Väikebuss on varustatud mitmesuguste õppevahenditega ja on ainus omataoline Eestis.
"Suure osa meie tellimustest annavadki riigihanked. Mõnel aastal vurab meie ettevõttest välja 30 ja mõnel teisel 100 sõidukit," rääkis ettevõtte juhatuse esimees Tõnis Raamets. "Ekspordi osakaal on samuti aastate lõikes erinev, kuid meie eesmärk on vähemalt pool oma toodangust eksportida."
Kuna Silwi Autoehitus on Mercedes-Benzi, Mitsubishi, Lancia, Jeepi ja Fuso sõidukite maaletooja Silberauto tütarfirma, on ettevõte keskendunud eelkõige nende tootjate tarbesõidukite ümberehitamisele. "Ümberehituse juures on vaja väga palju spetsiifilisi teadmisi, kuna tagatud peab olema nii turvalisus kui ka kvaliteet, ja meil on selle jaoks olemas tootja info," tõi Raamets välja firma trumbi.
Ta lisas, et kerge see äri pole, kuna tegemist on karmide nõuetega reguleeritud segmendiga, sest kõik ümberehitused peavad vastama autotootja ja Euroopa Liidu nõuetele.
Ehkki tahetakse suurendada ka eksporti, on konkurents terav. Teisalt pole Silwi Autoehituse võimalused kesised, kuna ettevõtte juhi sõnul suudavad nad pakkuda väga head hinna ja kvaliteedi suhet. "Meil on hea sisseseade, mis võimaldab teha täpset tööd, ja me oleme isegi mõnedest Skandinaavia ettevõtetest mööda läinud. Oleme 10 aastat panustanud tootearendusele ja nüüd on meie väljakutse müüa turgudel, kus meie toodangut võib-olla nii väga ei oodata," ütles ta.
Amper Racing taastab vormeleid
Vormeli taastamine pole sugugi odav lõbu, sest masin võetakse üksipulgi lahti.
Kõlab ehk uskumatult, kuid väikeses Eestis on läbi aegade ehitatud väga põnevaid ja omanäolisi autosid, millest kuulsamad on tõenäoliselt Estonia vormelid. Nii nende kui ka ligi 40 aastat tagasi valmistatud klaasplastist sõiduautode taastamise on südameasjaks võtnud Amper Võidusõidu OÜ.
Ka Amper Racingu nime all tuntud ettevõtte põhitegevusalaks on peaasjalikult autoremonditööd, kuid nende kõrvalt on kuulsust kogutud Estonia vormelite taastamisega.
Ettevõtte juhatuse liige Lauri Tõnspoeg tõdes, et nende firma on ainuke, kes sellega Eestis tegeleb. Estoniate taastamise juurde viis autoentusiastist Tõnspoja kirg võidusõidu vastu.
"Olime 2000ndate alguses viimased, kes Estoniatega sõitsid. Raha meil tookord polnud, kuid kihk sõita oli suur ning Estonia oli oma odava hinna tõttu hea võimalus võistlemisega alustamiseks," meenutas ta.
Kuna Estoniad on kokku pannud inimesed, mitte robotid, saab inimene neid ka parandada, ning nii kogunes Amper Võidusõidu mehaanikutel piisav kogemustepagas.
Vahepeal huvi vormelite vastu rauges, kuid nüüd on need hakanud osalema uunikumide võidusõitudel ning see on uuesti tekitanud huvi kunagise Eesti autotööstuse lipulaeva vastu. Sealjuures pole vana vormeli taastamine sugugi odav lõbu, sest masin võetakse üksipulgi lahti. Kui vana vormeliga pole plaanis võistlustele minna, kulub masina taastamisele suurusjärgus 10 000 eurot, kuid võistlusauto taastamine võib minna kordades kulukamaks.
Autor: Sander Silm, kaasautor (Õhtuleht)
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- MISTRA-AUTEX AS
Hetkel kuum