Poliitiku unistus Ülemiste promenaadist ei täitunud

Artikkel

- Uudised
- Koit Brinkmann
- 21. jaanuar 2015 kell 9:58
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Poliitiku unistus Ülemiste promenaadist ei täitunud
Tõnis Kõiv riigikogusFoto: Andres Haabu
"Tahan, et Ülemiste järve lõunakaldale rajataks promenaad, kus inimesed saaksid jalutada, tervisesporti teha,“ unistas reformierakondlane Tõnis Kõiv, kuid keskkonnaminister Mati Raidma lasi selle ettepaneku põhja.
„Tahan, et Ülemiste järve lõunakaldale rajataks promenaad, kus inimesed saaksid jalutada, tervisesporti teha,“ teatab Kõiv Reformierakonna kodulehel enda tutvustuse juures. Raidma aga andis riigikogu keskkonnakomisjonile saadetud kirjas teada, et valitsus ei toeta Kõivu algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõud.
Kõivu ettepanekul oleks veeseadusesse lisatud säte, mille kohaselt valitsus kehtestab Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala (välja arvatud akvatooriumi) osad, kus on lubatud viibida kõigil inimestel.
„Juurdepääsuga järve kaldale ei kaasne õigust veekogu avalikule kasutamisele – veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ning kalapüük ei ole lubatud ka siis, kui Vabariigi Valitsus Ülemiste järve sanitaarkaitseala osaliselt või tervikuna inimestele juurdepääsetavaks muudab,“ märkis Kõiv mullu detsembri keskel esitatud eelnõu seletuskirjas.
Kuigi valitsus toetas ühehäälselt Kõivu esitatud eelnõu üldist eesmärki, siis eelnõud ennast mitte, sest sellega kaasnevaid mõjusid ei ole piisava detailsusega analüüsitud ega seletuskirjas selgitatud.
Eelnõus pakutud järve kalda avamine võib kaasa tuua järve seisundi edasise halvenemise ohu suurenemise, sest eelnõust otseselt ei selgu kuidas tagatakse vee kasutamise vältimine, leidis valitsus.
Ka võib Ülemiste järvega piirneva ala avamine tähendada terviseriskide tekkimist joogivee tarbijatele (tervisehäirete, massiliste haiguspuhangute või mürgituse tekkimise võimalus). Samas eelnõu seletuskirjast ei selgu kui olulised need riskid on ja kuidas neid maandada.
Arvestamata on jäetud mõju riigi julgeolekule ja elutähtsa teenuse toimepidevusele. Hädaolukorra seaduse § 34 lg 9 p 3 kohaselt on veevarustuse ja kanalisatsiooni toimimine elutähtis teenus ning tulenevalt ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniseaduse § 7 lg 11 on AS Tallinna Vesi elutähtsa teenuse osutaja.
Ehk muutes Ülemiste järve territooriumi avalikuks suureneb oht veevarustuse teenuse katkestuseks, kuna lisaks suurenenud võimalusele rikkuda Ülemiste järve veehaarde veekvaliteeti, suurenevad võimalused pääseda ligi teenuse toimimiseks olulistele ehitistele, seadmetele, infosüsteemidele ja kahjustada neid (nt füüsiliselt halvata juhtimiskeskuse tööd, veepuhastusseadmete tööd vms).
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- TALLINNA VESI AS
Hetkel kuum