Kreeka ettevõtte siht – muutuda kasutuks

„Teine kord kasutage Taxi Beati, selle äpi saab alla laadida,“ juhatab ta osavõtlikult teeninduse kvaliteedile sihitud uut moodsat alternatiivi, kritseldades igaks juhuks ka oma mobiilinumbri. „Helistage, kui hätta jääte. Ma olen jurist, las räägivad minuga!“

Nii on Alexander sujuvalt ka Äripäeva haakinud oma võrku, sest abistamine on tema töö ja olemus.

2011. aasta märtsis asutatud ühendusest Boroume ( „jah, me suudame!“) on arenenud vilgas organisatsioon, mis lahendab üle kogu Kreeka probleemi, mille tõstatamise eest Eestis sai Ekspressi ajakirjanik Facebookis uut ja vana. Ehk hoolitseb selle eest, et peene hotelli vastuvõtul, pagariäris või pulmas üle jääv toit raisku ei läheks.

„Sellist asja ei ole, et ei saa,“ tõrjub Alexander Eesti lugu kuuldes resoluutselt. „Asi saab olla ainult selles, et ei taheta.“

Boroume funktsioon on viia kokku abipakkuja ja abi vajaja. Põhimõtteliselt sama, mis toidupanga teenus, kuid ilma logistikata. See säästab tavalise toidupangaga võrreldes 90% kuludest. Abi vastuvõtja läheb abile ise järele. Doonoril pole muud vaeva kui telefonikõne Boroumele, et teatada abi andmise soovist.

Idee sai alguse tähelepanekust, et Kreeka arvukates söögikohtades jääb palju toitu üle. Näiteks Boroume kõrvaltänava pagariäris 30 kilo saia iga päev. Ja seda ajal, mil majanduskriisi ja tööpuuduse kasvuga abi vajajate hulk järjest kasvas. Euroopa Komisjoni hinnangul elab 30% kreeklastest allpool vaesuspiiri.

Alexandrist kiirgab osava, kogemustega ja hea hariduse saanud inimese optimismi, julgust ja jõudu. Mees on õppinud Londoni kõrgemas kaubanduskoolis rahvusvahelisi suhteid, Münchenis makroökonoomikat, töötanud Brüsselis, Afganistanis humanitaarmissioonil ning olnud mitu aastat Kreeka endisse peaministri George Papandreou nõunikuks.

Äh mis, tõrjub ta naerdes küsimuse, kas sellise haridusega poleks tulusam börsil aktsiaid keerutada. „Olen alati tahtnud aidata, sest mul endal on elus hästi läinud,“ särab ta Boroume funkis kontoris Ateena kesklinna kõveral kõrvaltänaval. Kõik – mööblist tarkvarani - on koostööpartnerite annetus, kellele organisatsiooni idee meeldib. „Näe see on IKEA laud,“ patsutab ta. Maailma suurim sisustuskett on Boroumega koostöös annetanud – ja prügikastist päästnud - üle 200  000 toidukorra.

 

IKEAst idanes ka lahendusvariant kõhklejaile, kes kardavad, et toidu annetamine võib neile hoopis probleeme tuua. Swissotelgi Eestis põhjendas, et üle jäävat toitu ei luba annetada toiduhügieeni nõuded. „Need vabandused on meile kõik tuttavad,“ noogutab Alexander, „aga see ei ole tõsi.“

IKEA jaoks töötasid suure õigusabi firma juristid, annetades oma hirmkallist aega, välja n.ö kavatsuste protokolli vormi potentsiaalse doonori ja võimaliku abi saaja vahel, kus viimane kinnitab, et abi saamisel oli see kvaliteetne ja mingeid kohustusi abi annetajale ei järgne. „IKEA on hiigelorganisatsioon, mis ei tee kunagi midagi, ilma et juriidiline tagala oleks kindlustatud,“ räägib Alexander.

Sama alusvormi kasutab Boroume nüüd ka teiste firmadega.

Ühtlasi on osaletud survegrupina seadusloomes, et näiteks maksuseadustest annetamist pärssivaid regulatsioone välja saada.

Ent ikka on hotelle, mis vabandavad, et ISO tervishoiustandardid ei võimaldada toitu annetada.

„Kui on tahtmist, leidub ka võimalus,“ jääb Alexander kindlaks ning  käib välja stiilinäite. Ükski hotell ei ole kohustatud üle jäävat toitu annetama. Kuid hotelli asemel võib Boroume rääkida hotelli klientideks olevate suurfirmadega nagu Oracle, Microsoft või farmaatsiafirmad, mis Boroume üritusse usuvad. Kui need firmad oma 700 osavõtjaga aastakokkutulekuid planeerivad, saab kontrahti sokutada klausli, et ürituselt üle jääva toidu osas tuleb  ühendust võtta Boroumega. „Mis neil üle jääb. Need üritused toovad hotellidele teate kui palju raha sisse!“ naerab Alexander.

Oma tegevusaja jooksul on Boroume n.ö päästnud ca 2,5 miljonit toidukorda, hindab Alexander. Kaugem eesmärk on aga muutuda kasutuks – et kõlbliku toidu ülejäägile kasutuse leidmine ei vajaks enam eraldi vahendajat.

Boroume ideed on tähele pandud ka Euroopas ning kaalumisel on selle juurutamine teistes riikides. Kreekas tahab Alexander aga esile tõsta, et inimeste suhtumine on kriisiga palju muutunud - soov aidata ja vabatahtlikuna kaasa lüüa on kasvanud. „See on parim, mis sellest praegusest halvast olukorrast on sündinud,“ ütleb ta.

Ühele küsimusele jääb Alexander aga vastuse võlgu. Kelle poolt pühapäeval toimuvatel Kreeka valimistel hääletada.

„Minusugustel, 35-40aastastel hea haridusega ettevõtlikel noortel ei ole kellegi poolt hääletada,“ jääbki vastus tulemata.