Nafta hinna langus tekitab USAs sotsiaalprobleeme

Artikkel

- Uudised
- Pille Ivask
- 24. jaanuar 2015 kell 9:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nafta hinna langus tekitab USAs sotsiaalprobleeme
Nafta hinna langus: pole head ilma halvata.Foto: epa
Nafta hinna hoogne langemine on keskmise tarbija jaoks igati positiivne uudis: eelarves jääb raha üle ning selle saab suunata muusse tarbimisse. Mis saab aga neist linnadest, kes on kogu oma majanduse üles ehitanud naftatööstusele, küsib CNN Money.
Paljudele inimestele on langev nafta hind juba maksnud töökoha. Alles hiljuti teatas suur naftakompanii Schlumberger, et koondab 9000 töökohta.
„Nad ütlesid, et asjad on halvad, nafta hind langeb ning nad ei pane nii palju puurkaeve enam tööle,“ lausus hiljuti tööst ilma jäänud John Roberts. „Mulle anti 24 tundi, et oma kodust lahkuda,“ lisas ta. Roberts töötas Põhja-Dakota väikelinnas Willistonis asuvas naftakompaniis kaubikujuhina.
Ettevõte andis Robertsile nii-öelda ametikodu, kus ta võis elada seni, kuni ta ettevõtte hingekirjas oli. Praegu on tema küljealuseks aga sõbra diivan ning tema asjad on autos. Siiski ei plaani Roberts Willistonist lahkuda ning otsib aktiivselt uut tööd, et saata raha oma lastele ja naisele, kes elavad Libeerias.
Suurt koondamislainet USA naftaettevõtetes kardavad paljud inimesed – hind on üha langev ning suur töötajate arv pole ettevõttele mõttekas.
MBI Energy Servicesi tegevjuht ja Põhja-Dakota põliselanik Jim Arthaud on olnud juba alates 70ndatest USA naftatööstuses tegev ega karda oma ettevõtte käekäigu pärast. Ta on selliseid aegu näinud varemgi ning selle asemel, et inimesi töölt lahti lasta, plaanib ta konkureerivatest ettevõtetest töötajaid hoopiski juurde palgata.
Nafta hinna langus mõjutab aga palju laiemat ettevõtete ringi. Kuna nafta puurimist vähendatakse, jääb tööpõld väiksemaks ka neil ettevõtetel, kes naftatootjatega seotud on, näiteks transpordiga või hüdraulilise purustamise (fracking) tegelevatel ettevõtetel.
Arthaud lausus, et juunikuuks kaotatakse ilmselt 20 000 töökohta. Tegu on väikese piirkonna jaoks üsna suure numbriga, arvestades, et viimastel aastatel on piirkond jõudsalt kasvanud ning arendatud on taristut.
Willistoni lähedal asuvas 3000 elanikuga Watfordi linnas pole asjad sugugi paremad. Watfordi meer Brent Sanford tõi olukorra iseloomustamiseks nii-öelda koduse näite: kui tema tütar aastal 2000 sündis, sündis samal aastal maakonnas veel kolm last. Nüüd käib tema tütrega ühes klassis 90 last.
Sanford märkis, et pool tema tütre klassikaaslastest elab ametikodudes ehk majades-korterites, mille on andnud vanemate töökoht. Koondamiste puhul ootaks ees suur kodutuse laine. Selleks, et uue olukorraga kohaneda, on eraarendajad ehitanud uusi maju, samuti on linn laenanud raha, et ehitada uus kool, kultuurimaja ning haigla.
Mitmed linnaelanikud on mures, kas ja kuidas jõuavad nad eluaseme eest maksta, kui nafta hind peaks jääma samale tasemele või isegi langema. Teisalt on palju ka neid, kellele praegune olukord veel muret ei valmista.
Sanfordis on aga siiski palju vabu tööpakkumisi, kuhu inimesi kandideerima oodatakse.
Minnes tagasi Willistoni, siis linnapea Howard Klug rääkis, et võimalike uute variantidena nähakse kas turismi või põllumajandust. Klug oli siiski hästi meelestatud ning leidis, et olukord läheb õige pea paremaks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kütused
Hetkel kuum