Kas rohkem venelasi meie kinnisvara ostma?

Artikkel

- Uudised
- Annika Kald
- 26. jaanuar 2015 kell 6:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas rohkem venelasi meie kinnisvara ostma?
LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing pole märganud, et Venemaalt pärit kinnisvaraostjate hulk oleks suurenenud või vähenenud. Foto: Eiko Kink, Äripäev
Kas e-residentsus suurendab välimaalaste huvi meie kinnisvara ostu vastu?
Küsimusele, kui palju ostsid Arco Vara kaudu mullu Eestis kinnisvara Venemaa kodanikud, vastas Arco Vara juhatuse liige ja Eesti vahendusbüroode juht Maia Daljajev, et täpset arvu pole võimalik välja tuua, sest venekeelsed ostjad soetavad kinnisvara sageli mitte eraisikuna, vaid Eestis registreeritud ettevõtte nimele. “Oleme täheldanud ostuhuvi suurenemist Narvas, Narva-Jõesuus ja ümberkaudsetes asulates,” lisas ta.
Daljajevi sõnul tunnevad venekeelsed kliendid suurt huvi ka Tallinna kinnisvara vastu ning investeeringuna eelistatakse kvaliteetset kinnisvara. “Aga seoses rubla kursi tugeva langusega möödunud aastal on sealsed ostjad hakanud varasemast rohkem valima ega kiirusta enam ostuotsusega,” kommenteeris ta.Vaadatakse mõisate poole. Daljajev tõi esile, et praegusel ajal on laias laastus kahte tüüpi Vene ostjaid: esiteks need, kes käivad nädalavahetusel Narvas toitu ostmas ja huvituvad enamasti sealse piirkonna kinnisvarast. Teine huvigrupp tutvub uute elamutega ja kuna Narvas ei ole uusi arendusi, huvitab jõukamat ostjaskonda Narva-Jõesuu mereäärne piirkond ja Tallinn.
“Väga põhjalikult uuritakse kinnisvara tulevikuväärtuse kohta – mis mõjutab konkreetses piirkonnas kinnisvara hinna muutumist. Seega on Eesti elukondlikusse kinnisvarasse investeerijatel kindlad ootused tootlikkusele ja likviidsusele,” selgitas Daljajev.
Ta lisas, et nende büroo on kokku puutunud mitme kliendiga, kes tunnevad huvi Eesti mõistes eriliste objektide vastu, milleks on erinevas seisukorras mõisad või kunagised tööstushooned.
Tema sõnul ei ole nende ostuhuviliste puhul oluline mitte see, kas objekti saaks tulevikus kallimalt ära müüa, vaid ostja soov on omapärane objekt väärikalt taastada või üles ehitada, midagi luua ja sellega ka endast märk maha jätta. “Sageli aga loobutakse sellistest ostudest, sest ümberehitamise reeglid ei võimalda muudatusi, mida ostuhuviline oleks teha soovinud,” tundis Daljajev kahetsust.
Vene ostja on tema sõnul iga aastaga teadlikumaks saanud ja tavapärane on olukord, kus enne ostuotsust küsitakse infot spetsialistide käest ning usaldusväärse tuttava soovitusel on nõuandes kõige suurem osakaal. “Uisapäisa, et lihtsalt midagi ära osta, ei tee Vene klient enam ühtegi ostu. Õnneks on meil valik piisavalt suur, et klient leiaks enda jaoks õige korteri, elamu, kinnistu või mõisa,” kommenteeris ta.
Tavapärane hulk huvilisi. LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing möönis, et päringute kasvu Venemaalt ta mullu ei tähendanud. “Meie büroo klientide hulgas oli mullu ostjaid Venemaalt tavapäraselt – sõltuvalt kuust ja piirkonnast umbes kolm protsenti. Suvel Pärnus ja Kuressaares rohkem, Tallinnas ning Tartus vähem,” tõdes ta.
Luksusliku kinnisvaraga tegeleva Realia Luxury maakleri Alis Mölli sõnul ei ole statistiliselt võimalik Vene ostjat tuvastada. “Välismaalaste osakaal kokku on ligikaudu 15%. Kaldun arvama, et Vene ostjate osakaal on 5–7%,” ütles Möll.
Välismaalastel on nüüd võimalus taotleda Eesti e-identiteeti, mis annab neile Eesti elanikega samaväärsed võimalused Eesti e-keskkonnas tegutsemiseks. Digi-ID abil saab näiteks allkirjastada dokumente digitaalselt ja kasutada Eesti avaliku ja erasektori e-teenuseid ükskõik millisest maailma nurgast.
Digi-ID abil on tulevikus võimalik:– asutada Eestis äriühing interneti teel,– allkirjastada äriühingu dokumente ja majandusaasta aruandeid ning esitada neid interneti teel äriregistrile ja teistele ametiasutustele,– vaadata maksuteateid ja deklareerida Eestis makse e-maksuameti kaudu,– pääseda ligi kõigile oma pangakontodele Eestis,– kasutada tasuta krüpteerimisteenust dokumentide turvaliseks edastamiseks ning– allkirjastada ja sõlmida lepinguid teiste digi-IDd omavate isikutega.
Digi-ID eelised välismaalasele: loodav ligipääs e-teenustele võimaldab e-residendil paremini ja otsesemalt kontrollida oma Eesti ettevõtete tegevust, vähendab vajadust vahendajate kasutamise järele ning kaotab ära vajaduse sõita Eestisse üksnes selleks, et tegeleda ettevõtte asjaajamisega. Samuti saab digi-IDd kasutada asjaajamises mis tahes muu riigiga, kus digilahendused on kättesaadavad.
Digi-ID kitsaskohad välismaalasele: mõiste “residentsus”, mis on kasutusele võetud teenuse reklaamimise eesmärgil, võib aga kaasa tuua soovimatuid tagajärgi. Näiteks võib digi-ID kasutamine mõjutada tõlgendust sellest, kus asub äriühingu püsiv tegevuskoht või kust äriühingut tegelikult juhitakse. Nii võib Eesti äriühingu juhtimine välisriigist viia äriühingu teenitud tulu topeltmaksustamiseni. Seda põhjusel, et rahvusvaheliste maksureeglite järgi võib maksustamise õigus olla nii sellel riigil, kus äriühing on registreeritud, kui ka sellel riigil, kust äriühingut juhitakse.
Välismaalastel, kes soovivad digi-IDd taotleda, tuleb pöörduda politsei- ja piirivalveameti (PPA) teenindusbüroosse. Eesti välisesindustes hakatakse e-residentsust väljastama 2015. aasta jooksul. Digi-ID kehtivusaeg on kolm aastat.
PPA andmetel on e-residentsuse taotlusi laekunud enam kui 50 riigist. Enim Soomest (174), teisel kohal on Venemaa (83), kolmandal Läti (24), neljandal Suurbritannia (20) ja viiendal USA (19). Aga taotlusi on saabunud ka UusMeremaalt, Venezuelast, Jaapanist, Sri Lankalt ja Mehhikost.Allikas: Sorainen, Politsei- ja Piirivalveamet
Mis muutub seoses e-residendi staatusega?
Advokaadibüroo Lextal vandeadvokaadi Urmas Ustavi sõnul võimaldab e-residentsus küll mõnevõrra lihtsamini kinnisvaraga seotud lepinguid sõlmida, ent nende kinnistusraamatusse kandmiseks nõuab seadus e-residentidelt (nagu ka Eesti pärisresidentidelt) jätkuvalt notariseerimist.
Järelikult ei ole e-residentsuse mõjul ette näha kinnisvaratehingute arvu kasvu, sest distantsilt kinnisvara omandada, võõrandada või koormata ei ole jätkuvalt võimalik ilma volikirjata.
Eesti e-identiteet ei evi tõenäoliselt kinnisvaratehingute seisukohalt läbimurdelist mõju välismaalasest ostja jaoks, oli Ustavi seisukoht. Küll aga lihtsustab Eesti e-identiteet ehk e-residentsus üldist asjaajamist alates isiku tuvastamisest ning lõpetades lõivude ja notaritasu maksmise ja kinnistusametiga lävimisega.
Lihtsam on digiallkirjastamise kasutamisega teha ka tehinguid kinnisasjade piiratud asjaõigustega – reaalservituudid (juurdepääsutee servituut), kasutusvaldus, reaalkoormatis –, sest nende seadmiseks sõlmitav kohustustehing võib olla lihtkirjalik.
18. veebruaril toimub Äripäeva Kinnisvarakonverents 2015, kus teiste seas räägib Aavo Kokk teemal “Kanada onu ja Vene sõbra müüt” ehk milline on tegelikkus välismaiste investorite leidmisel ja kuhu liigub investorite raha lähiaastatel.
Kohustustehing on leping
Kohustustehing on leping, millises määratakse kindlaks kõik sisulised tingimused ja kokkulepped. Lihtkirjalik võib asjaõigusseaduse kohaselt olla ka hüpoteegi seadmiseks sõlmitav kohustustehing, kuigi praktikas kasutatakse lihtkirjalikku vormi hüpoteegi seadmisel seni harva.
Samas kehtib endiselt kohustuslik vorminõue piiratud asjaõiguste või hüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse – asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Notariaalselt tõestatud peab endiselt olema ka hoonestusõiguse seadmiseks ja kinnistu võõrandamiseks sõlmitav kohustustehing (müügileping) ning asjaõigusleping.
"Eeltoodu ei vähenda aga väljundi üldist loodetavat positiivset mõju majanduskeskkonnale, mille suhtes olen mõõdukalt optimistlik. Kindlasti tekitab e-residentsus mitmesuguseid rakendus- ja õigusdilemmasid, ent see on iga uuenduse puhul pea vältimatult kaasnev nähtus,” ütles Ustav.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kinnisvara
Hetkel kuum