Hambaravireisid löövad rekordeid

Artikkel

- Uudised
- 28. jaanuar 2015 kell 8:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hambaravireisid löövad rekordeid
Kliinik 32 juhataja Brit Pensa.Foto: Eiko Kink
Pakettravireisid on aina popluaarsemad nii välismaalaste kui kohalike elanike hulgas ja hambaravikliinikutel on tööd tunduvalt rohkem, kui teha jõuab.
Hambaraviga tegeleva Kliinik 32 juhataja Brit Pensa sõnul ei pea nad täpset arvet, kui paljud nende patsiendid tulevad ravile väljastpoolt Tallinna, kuid hinnanguliselt on nende hulgaks umbes veerand kogu patsientuurist.
Kliiniku klientide hulgas on inimesi kõigist maakondadest, selgitas Pensa. "Meile tullakse spetsiaalselt hambaid ravima ka teisest Eesti otsast nagu Ida-Virumaalt ja Saaremaalt," lisas ta. Põhjusteks, miks patsiendid kohaliku hambaraviasutuse asemel Tallinna tohtri juurde sõidavad, on Pensa sõnul mitmeid. Osad neist tulevad omal initsiatiivil, teised oma raviarsti suunamisel ja soovitusel näiteks juure- või igemeravi tegema või implantaadilõikusele.
Kliinik 32 valiku ja sinna suunamise taga on Pensa selgitusel see, et nende meeskonnas on kõigi hambaravivaldkondade spetsialiste, kes on keskendunud keerulisemate ravijuhtumite lahendamisele. Samuti on nende kliinikus tema sõnul ka väga erilist ravitehnikat, mis paljudes teistes asutustes puudub.
Ravi ja puhkus korraga
Kui Kliinik 32 pakub harilikku hambaravi, siis Pärnus asuv Hommiku Hambaravi on välja tulnud pakettraviga, mille jaoks tulevad lisaks välismaistele klientidele kohale ka teiste Eesti piirkondade elanikud.
Pakettravi näol on tegu ühe- kuni kahepäevase hambaravireisiga Pärnusse, selgitas Hommiku Hambaravi omanik Ivar Maasik. Teenuse toimumiseks peab patsient kliinikusse saatma panoraamröntgeni, millelt saab välja arvutada ligikaudse töömahu, -aja ja orienteeruva hinna, selgitas Maasik.
Hambaraviasutuse Kliinik 32 klientidest on 7,5% välispatsiendid, kellest enamus tuleb Soomest. Patsiente tuleb ka Rootsist, Suurbritanniast, Saksamaalt, Itaaliast, Šveitsist ning Venemaalt.
Allikas: Brit Pensa
"Alustasime pakettravilaadse raviteenuse pakkumist juba üheksakümnendatel, algselt peamiselt Soome patsientidele," lausus Maasik. Ajapikku sai tema sõnul selgeks, et intensiivne raviplaani teostamine annab väga häid tulemusi, võimaldades samal ajal pakkuda ka paremat hinda. "Käisime selle mõtte oma kodulehel välja ja kohe leidus ka huvilisi. Tänaseks on meile pakettravile tulnuid üle kogu Eesti," sõnas Maasik.
Sarnasel raviteenusel on Maasiku hinnangul kindlasti perspektiivi, eriti arvestades põhjanaabrite hambaraviteenuse defitsiiti ja seda, et Soome sotsiaalkindlustusamet korvab osaliselt Eestis teostatud raviteenuse. "Loodan, et meie SPAd seda ka kunagi taipavad ja hakkavad endale tohtreid sisse ostma või isegi koolitama!" lausus Maasik. "Hambaravis pole praegu mingisugust konkurentsi, tööd on kaugelt rohkem, kui teha jõuame. Oleks vaid tohtreid, kes sel moel töötada tahaksid."
Samas fookuses on endiselt raviteenuse eksport
Eesti meditsiiniasutused on juba aastate eest oma uksed avanud ka piiritagustele klientidele, kelle hulgas on eriliselt populaarne hambaravi. Peamiselt on Eestisse ravi eesmärgil tulevad meditsiinituristid pärit Soomest ja Venemaalt, aga ka teistest riikidest nagu Rootsist, Norrast ja Ukrainast, selgitas Eesti meditsiiniteenuste eksporti koordineeriva ühenduse Medicine Estonia arendusjuht Tiina Mikk.
Medicine Estonia alla kuuluva 24 meditsiiniteenusega seotud asutuse, näiteks Ida-Tallinna Keskhaigla ja erahaigla Fertilitas kogemuse põhjal on välismaalased eelkõige huvitatud hambaravist, onkoloogiast, bariaatriast ehk rasvumise kirurgilisest ravist ja sünnitusabist. Teisteks populaarseteks valdkondadeks on oftalmoloogia ehk silmaarstiteadus, ortopeedia, neuroloogia ning erinevad tervisekontrollipaketid ja diagnostikateenused.
Mikk kinnitas, et hambaravi on üks olulisematest ravireisimise valdkondadest. "See on eriti hästi omaks võetud Soome patsientide hulgas," lisas ta. Hiljutise Soomes tehtud uuringu kohaselt on hambaravi üks teenustest, mida soomlased Eestis enim tarbivad.
Hambaravi populaarsuse põhjuseks peab Mikk seda, et soomlased teavad ja on kogenud Eestis tehtava ravi eeliseid ning neil on pikaaegne usaldus siinse ravikvaliteedi vastu. Seetõttu usub ta ka, et hambaraviturismi väljavaade Eestis on väga hea. "Sellise positiivse fooni taustalt on ekspordi arendamisega hea edasi liikuda," selgitas ta.
Medicine Estonia ühendusse kuuluva hambaraviasutuse Kliinik 32 klientide hulgast moodustavad välispatsiendid 7,5%, teatas kliiniku juhataja Brit Pensa. Enamik neist on pärit Soomest, kuid patsiente tuleb ka Rootsist, Suurbritanniast, Saksamaalt, Itaaliast, Šveitsist ning Venemaalt.
Kuidas on meditsiiniturismile mõjunud Venemaa poliitilised olud ning rubla kursi langus?Vastab Tiina Mikk, Medicine Estonia arendusjuht
Patsientide voogu mõjutavaid põhjuseid võib olla mitmeid ja täna on veel vara kindlalt väita, kas ja kuidas Venemaa sündmused patsientide voogu tegelikult mõjutavad. Viimastel kuudel on Medicine Estonia klastri liikmed, kes tegutsevad Venemaa suunal, tõepoolest täheldanud mõningast langust.
Samas on osades ettevõtetes tõusnud märgatavalt patsientide voog teistest riikidest, näiteks Ukrainast. Ühe Venemaa koostööpartneri sõnul on nemad märganud suuremat huvi ravi vastu Eestis, sest inimesed, kes peavad oma ravi eest ise tasuma, otsivad soodsamaid võimalusi kui näiteks ravi Saksamaal. Lisaks on meditsiiniteenus vajaduspõhine, mitte mugavusteenus, seega ei sõltu soov terveneda patsiendist mitteolenevatest sündmustest ja asjaoludest.
Pensa selgitas, et kaugemalt tulevate patsientide seas on palju neid, kes on kunagi Eesti ettevõtetes või saatkondades töötanud, seega teavad ja usaldavad arste ja ravi kvaliteeti piisavalt kõrgelt, et tulla isegi teises riigis elades siia hambaid ravima. Tavaliselt tulevad nad Eestisse just suuremamahulise ja keerulisema ravi jaoks, niisama kontrollis ja üksikuid auke parandamas käivad nad kodumaal. "Ka need eestlased, kes elavad ja töötavad Soomes, tulevad hambaravile ikkagi siia," lisas ta.
Raviturism hoiab arstid ja õed kodumaal
Eesti meditsiiniteenustel on Miku sõnul potentsiaali nii Soomes kui ka Venemaal. Patsiendid hindavad tema meelest siinsete arstide oskusi ja patsiendikeskset suhtumist, kaasaegset tehnikat, interjööri ning hinna ja kvaliteedi head suhet. Ühtviisi on meditsiinituristid huvitatud ravist suurtes haiglates nagu Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Lääne-Tallinna Keskhaiglas kui ka väikestes erakliinikutes, näiteks Dr Niine Nahakliinikus, erahaiglas Ortopeedia Arstid või Kreutzwaldi Silmakeskuses.
Mikk rõhutas, et meditsiiniteenuste eksport on Eestile väga oluline. "See on haiglatele üks võimalus lisatulu teenimiseks, samuti pakub see Eesti arstidele ja õdedele motivatsiooni Eestis töötamiseks," sõnas ta. Kui sageli küsitakse Miku sõnul, kas välispatsientide tõttu pikenevad Eesti patsientide ravijärjekorrad, siis selle pärast tema hinnangul muretsema ei pea. "Ravijärjekordade pikkus sõltub mitmest faktorist nagu sotsiaalmaksu laekumisest ja haigekassa võimalusest," selgitas ta. "Medicine Estonia liikmetele on ühtviisi tähtsad nii nn kodupatsiendid kui ka välispatsiendid. Nende sõnul on nad välispatsiente ravinud vabade ressursside arvelt, seega ravijärjekordade pikkust mõjutamata."
"Me võime vaid ette kujutada, kui pikaks lähevad järjekorrad, kui jätkub Eesti arstide ja õdede väljavool välismaale tööle," ütles Mikk. "Medicine Estonia töötab selle heaks, et hoida Eesti arstid ja õed kodus."
Miku sõnul tuleb meditsiiniteenuste rahvusvahelise tutvustamise ja müügiga kindlasti jätkata. "Selleks, et üha rohkem inimesi teaks, et Eestisse tasub ravile tulla, ja seda võimalust vajadusel kasutaks," kinnitas ta.
Autor: Merle Must
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kindlustus
- Maksud
Hetkel kuum