OECD: Eesti võtab visalt järele

Kriisiaugust sai Eesti edukalt välja, kuid n.ö järgmisele tasemele jõudmine on juba keerulisem.

„Nii on ka meie soovitused seekord kirjumad,“ ütles Gurria, andes üle OECD värske raporti Eesti majanduse olukorrast. Haridus, innovatsioon, paremad regulatsioonid, konkurentsivõime, paindlik tööturg, lihtne maksusüsteem – need on märksõnad.

Peaminister Taavi Rõivase sõnul kulub taoline kõrvalpilk Eesti majandusele marjaks ära ja kõigil poliitikutel ja riigikokku pürgijatel oleks kasulik vähemalt raporti kokkuvõttev osa läbi lugeda. „See annab ideid, kus on poliitikate kitsaskohad,“ ütles Rõivas.

Eesti jaoks on olulised kaks suunda – kuidas kiiremini tõsta tööjõu tootlikkust ning maksimaalselt ära kasutada kahanevat inimressurssi. Praegu on Eesti SKP töötunni kohta OECD parimate riikidega võrreldes enam kui poole väiksem. „Ja see vahe sulgub suhteliselt aeglaselt,“ osutas Gurria. „See on peamine väljakutse.“

Raportis juhib OECD tähelepanu, et Eesti võib küll uhke olla oma IKT-sektori edu üle, kuid ekspordis annavad jätkuvalt tooni madala tehnoloogilise keerukusega tooted, mida on kerge järele teha. Ikka teevad ettevõtted ülikoolidega liiga vähe koostööd, et uusi tooteid arendada  ning välismaised otseinvesteeringud pole valdavalt olnud seda laadi, mis tööstuses loodavat lisandväärtust suurendaksid.

Kui aga koolide ja ettevõtete koostöö oleks tihedam, oleks ilmselt väiksem ka vajalike oskustega spetsialistide põud. Enam kui 10% Eesti ettevõtetest nendib, et just see viimane tegur takistab tootmise suurendamist. Ja kannustab teisalt majanduses palgasurvet.

Raport võtab taas üles Eesti kõrgete tööjõumaksude teema. Üldine soovitus on nihutada maksukoormust töö maksustamiselt vähemaks, näiteks rohkem kinnisvarale või keskkonnamaksudele. Praegu on kinnisvarast maksustatud vaid maa ja sedagi hindamisväärtuse alusel, mis on ammu ajast ja arust.

„Maksukoormuse osaline nihutamine tööjõult kinnisvarale on üldjuhul majanduskasvu ergutava mõjuga,“ nenditakse viitega vastavale uuringule.

Eriti soovitab OECD Eestil kaaluda madalamapalgaliste maksukoormuse vähendamist, osutades, et maksukiil ehk vahe, palju maksab tööandja ja palju inimene kätte saab, on väga suur. Ettepanek on leevendust anda sotsiaalmaksu arvelt.

OECD soovitab Eestil üle vaadata ka nõude maksta praktikale tulnud noorele vähemalt miinimumpalka. Kui osa palgast võtaks enda kanda riik, võib sellest suureneda praktikakohtade pakkumine, mis aitab noored inimesed kergemini tööturule. Ja kui noorel on kergem Eestis kanda kinnitada, võiks see leevendust tuua suure väljarände probleemile, mis õõnestab Eesti majanduse kasvupotentsiaali pikemas vaates.

Eesti palgatase on paraku jätkuvalt napilt kolmandik Soome palgatasemest.

Raportist raportisse kordub OECD soovitus Eestile kaotada ära kodulaenuintresside maksusoodustus. Ühelt poolt selleks, et madalate laenuintresside tingimustes mitte riskida uute mullistustega kinnisvaraturul. Teisalt selleks, et vabastada riigieelarves vahendeid prioriteetsemateks ja suurema kasuteguriga kulutusteks. Tööjõumaksude alandamise kõrval näiteks aktiivsete tööturumeetmete rahastamiseks, mis aitaks Eestil kahanevat tööjõuressurssi efektiivsemalt rakendada. Siin soovitab OECD Eestil, millel on pikk maa jõukamatele riikidele järele võtta, julgemalt kulutada, mis võib tähendada väikest eelarvedefitsiiti. 

Pikalt lahkab OECD raport liiga kõrgeid haldustasusid Eesti pensionisüsteemis, soovitades tutvuda, kuidas Rootsi selle probleemi on lahendanud. Jätkuvalt on Eestis probleemiks meeste ja naiste suured palgavahed, pankrotiseadus vajaks täiendust ning kitsaskohti on mujalgi.

Eraldi teemana tõstab OECD raport esile Eesti majanduse suure CO2-heitmete hulga. See on kahjulik keskkonnale ning potentsiaalne riskikoht, kui EL oma heitmekaubanduse süsteemi toimima saab ja heitmekvoodi hind Euroopa majanduse toibudes kerkima hakkab. Lisaks ei pea OECD õigeks, et transpordis ning elektri- ja soojamajanduses on kütuste maksustamisel väga suured käärid, mis hägustab hinnasignaale ega võta arvesse kogu keskkonnamõju. Ettepanek on maksustada kütused vastavalt CO2-heitmete hulgale. Negatiivse mõju elektri- ja sooja hinna tõusust soovitab OECD vähem jõukatele majapidamistele korvata sihitud toetustega.

OECD jälgib sedagi, kuidas nõu on kuulda võetud. Eestis on vähemalt kaks kolmandikku varasematest soovitustest moel või teisel idanema läinud.