Viljakaim firma eelistab salapära

Madalat profiili hoidev hoidva kütuse hulgimüüja Reval Oili omanikud on juristiharidusega Albin Tituk (Äripäeva Rikaste TOPis 4,2 mln eurose varaga 557. kohal) ning Eesti rikkamaid naisi Mare Kolsar (Äripäeva Rikaste TOPis 6 mln eurose varaga 456. kohal).

Äripäeva arvutuste kohaselt on Reval-Oil Eesti kõige tööviljakam firma, mille iga töötaja toob käivet 50 miljonit ja kasumit enam kui 200 000 eurot. Toimetuses äratab selline võimekus küsimused, kuidas teistest firmadest ja konkurentidest paremini töötada. Selgub, et selle välja selgitamine on keerulisem kui arvata oskaks.

Peale pikka läbirääkimist Mare Kolsariga, kes tähelepanust palju ei pea, jõuame kokkuleppele, et kohtume tema ja Albin Titukiga intervjuuks Tartus. Kolsari hääl, kelle juttu kaunistavad telefonis trillerdavad naeruhelinad, kõneleb telefonis energiliselt ja ettevaatlikult, kuid sõbralikult. Ta rõhutab, et heade mõtete linnas, kus ettevõte tegutseb, räägib peamiselt küll Tituk.

 

Viimane võtabki meid Tartus kontori ukse taga vastu mureliku näoga. "Minu juurde," lausub Tituk sekretärile, kui uurime, kas Mare Kolsar ka läheduses on. Ta juhatab meid väikesesse nõupidamisteruumi, mille laual on piparkooke täis kauss. Ruumi seinu ehivad erinevate võrkpallikirjadega aukirjad, tänukirjad ja karikad. 

Suur võrkpallifänn Tituk võtab tõsise näoga istet ja palub meil sama teha. Õhk on ruumis paks. "Ma aiman halba," lausun Tituki poole pöördudes ja naeratan. Tituk ei naerata, vaatab mind vaid, silmad vidukil, justkui mõõtes ja hinnates ja lausub siis: "Äripäev teeb igasuguseid TOPe ja edetabeleid, kuid meie pole mingi edulugu. Me ei taha meedias figureerida, meil pole seda vaja." Uurides kohtumisel osalema pidanud Mare Kolsari kohta, lausub ta vaid: "las Mare Kolsar olla praegu!"

Vestleme firma laua taga pikalt. Jõuliselt ja kindlalt argumenteeriv Tituk istub, jalg üle põlve ja kergelt viltu, justkui gepard, kes on valmis koheselt sööstma, kui saak liigutab. "Ettevõtetel ei tule enamasti mitte midagi head sellest, kui nad meediaga suhtlevad," on üks lause mida ta jõuliselt kordab. Ta on kütusesektoris juba nii kaua tegutsenud, et tal polegi midagi uut öelda. Kõik on tehtud ja nähtud, on olnud halvemaid ja paremaid aegu, kuid hetkel valitseb "kütuseturul stagnatsioon" ning midagi erakordset on tema hinnangul võimatu teha.

Reval Oili käest ostab peamiselt kütust Tituki kauaaegne sõber ja äripartner, ettevõtte Mark-Oil omanik Jaan Soomets, kellele Tituk on olnud äris õpetajaks ja mentoriks. Näiteks õpetas ta Soometsale viimase, et ühisotsuseid tehes vaieldakse nii kaua, kuni aktsepteeritakse teineteise avamusi. Nende eduka koostöö peamiseks alustalaks peab Soomets aga usaldust, milleta ei saaks ükski äri toimida.

Ka Mark-Oili, mille iga töötaja toob firmale 11 mln eurot käivet ja oli viljakuse edetabelis 14. kohal, omanik rõhutab, et ettevõtetele pole edulugu vaja ning 20 aastat turul tegutsemist pole suurim väärtus. Mida Soomets väärtuseks peab? "Ma pigem püüaks sellele küsimusele mitte vastata," lausus Soomets peale pikka pausi.

Ehkki oma tööpõhimõtetest Tituk rääkida ei taha, lubab ta meid ettevõtte Tartu uusimasse Tanklasse Premium7 viia. Kohale jõudes lööb ta nägu särama: "see siis ongi meie kõige uuem tankla praegu!" Tituk naeratab esimest korda kogu kohtumise jooksul.

Reval-Oili suuromaniku Albin Tituki sõnul käib kütuseturul terav võitlus ellujäämise nimel ning paindlikumad ettevõtted jäävad koos jumala abiga ellu.

Küsimustele vastab Albin Tituk.

Jumal on meid hoidnud. On olnud tõuse ja langusi, kuid ellu oleme jäänud. Meil on siin Eesti turul oma koht. Eks näis, mis tulevik toob. Hetkeseis on selline, et hinnad langevad ja see toob omad miinused, samas on sel ka omad plussid, kliendi jaoks näiteks. Võib-olla käibenumbrid lähevad väiksemaks ja rahaasutused teenivad vähem. Kuid kaupa sisse ostes oleme me fakti ees, et täna ostetud kaup võib homme olla liiga kallis juba. Turg on momendil nii terav, et hinnalangused käivad igapäevaselt. Kuna turg on väike ja hetkel on talveperiood, kus majandus on miinimumtarbimise peal, siis käib ka terav konkurentsivõitlus, mis kliente ilmselt rõõmustab, kuid müüjaid mitte nii väga.

Kütuseturg on aastate jooksul paika loksunud. Tõenäoliselt kedagi uut tulemas ei näe. Turg on raske ja väike. Neid tulijaid on ennegi olnud, kuid nad on ära läinud, näiteks Shell. Eestis on kas mõne suurema tanklaketi harud, näiteks Neste ja Statoil, või on siin omad tegijad, kes püüavad turul ellu jääda. Siin peab olema paindlik ja püüdma ellu jääda igasugustes majandustingimustes.

Riik püüab anda oma parimat. Kogu seadusloome on üles ehitatud selle peale, kuidas mingid olud muutuvad ja vastavalt sellele kohandatakse ka seadusi. On häid ja halbu seaduseid ja regulatsioone. Musta kütuseturu kontrollmehhanism on hea näide koostööst õliliidu ja riigi erinevate struktuuride poolt.

Halvaks näiteks on kas või erimärgilise diislikütuse kasutamise lõpetamine kütmisel ja soojuse tootmisel – see on väga ebaõnnestunud üle jala vastu võetud seadus, millesse pole süüvitud.

See on rohkem selline PR-käik, mis ei anna midagi. Maksuametile on kõik ju avalik, nad saavad kogu aeg jälgida. See ei anna reaalselt midagi, et seda lehtede vahendusel teada anda.

KOMMENTAARID

Kuulame tegemistes Albin Ttitukiga teineteist ja aktsepteerime arvamusi. Mare Kolsarit tean ja tunnen ma enamvähem samast ajast kui Albinit. Mare on hakkaja ja särtsakas. Kui lõvid on teda märganud, hinnanud ja teatavatele postidele pannud (Lionsi klubi piirkonnakuberner - toim), jääb mul üle vaid head meelt tunda. Võib-olla ka kadedust, sest tal jääb äriliste ambitsioonide teostamiseks veidi vähem aega.

Meie hea koostöö saladuseks on usaldus, teismoodi ei saagi seda kirjeldada. Kui ülesanded on jaotatud, siis tegeletakse oma valdkonnaga. Ei toimu kehtestavat otsustamist, vaid konsensuslik otsustamine.

Mind panevad imestama kütusehulgimüüjad, kes teevad selliseid käibeid ja pakuvad nii odavat hinda!? Ma tahaksin teada, kes on nende tarnijad, kuidas nad saavad pakkuda sellist hinda? Meie oleme ka suur ettevõte, aga meie ei saa sellist hinda pakkuda.

Albin Titukiga ma pole kohtunud, Mare Kolsarit tean meedia vahendusel, ta on Äripäeva Rikaste-TOPis figureerinud, tema mind kindlasti ei tea.

Jeoil ASi tegevjuhi Virgo Arge: 

Minu seisukoht on selline, et ei ole viisakas Teiste tegemisi kommenteerida ilma kooskõlastamata. Mõistlik oleks asjaga seotud isikutelt ise kommentaari küsida antud teemadel.(Äripäev on varasemalt kirjutanud, et Jetoil on olnud Mare Kolsariga seotud ettevõtte Mark Oili tarnija. Mare Kolsar on Mark-Oilis raamatupidaja. Äripäev on varasemalt kirjutanud, et nii Mark Oil kui ka Jetoil on olnud maksupettur Oleg Belokrõlovi klientide nimekirjas.)

Ettevõtte Reval-Oil kohta ei oska anda mingeid kommentaare, sest pole ei ettevõtte ega omanikega kunagi kokku puutunud.

Ausatel kütusemüüjatel, kes ostavad oma kütuse maaletoojatelt, ei peaks olema mingit probleemi oma tarnijate ja lepingupartnerite avaldamise osas.

Kuid, käibemaksupetturite skeemid on väga keerulised ning selle juures ei aita tegelikult ka viimase edasimüüja tuvastamine, sest enne seda on kütus 'käest kätte' käinud veel mitu korda ning selle käigus kogu aeg odavamaks muutunud. Ainus toimiv lahendus on see, kui riik maksu- ja tolliameti abil püüab kütusepartii kogu tarneahela selgeks teha ning just seda hetkel üle 1000 EUR suuruste arvete deklareerimisnõudega teha ka proovitakse. Loodame, et aus konkurents ühel hetkel taastub.

Me ei soovi konkurendi ja tema tegemiste kohta kommentaare jagada. Tarnijate avaldamise idee algatajana oleme ise kahe käega endiselt selle poolt.