Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Marge Ugezene
- 30. jaanuar 2015 kell 12:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Lauri: ei emiteeri!
Minister Maris Lauri peab seda, et riik ise võlakirju emiteeriks, halvaks mõtteks.Foto: Eiko KinkRahandusminister Maris Lauri ei poolda, et riik võlakirju emiteeriks. Majandusteadlase Urmas Varblase sõnul peaks selleks olema suur idee.
Eesti Panga mõtteid hakata riigiettevõtete võlakirju ostma, rahandusminister Maris Lauri kommenteerida ei tahtnud, küll aga ei poolda, et riik ise võiks võlakirju emiteerida.“Emiteerida võlakirju lihtsalt sellepärast, et neid emiteerida, ei kõlba kusagile,” oli Lauri kriitiline ja lisas, et kindlasti ei tohiks võlakirjade emiteerimisel jooksvate kulutuste eest maksta. “Võlakirjade emiteerimine on laenu võtmine. Seda tuleb teha väga konkreetsetel pikaajalistel põhjustel, mitte lühiajalistel.”Rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane tõstatas küsimuse, miks peaks riik praegu ise võlakirju emiteerides raha küsima, kui ta saaks pankadest laenates seda tunduvamalt odavamalt.“Eesti saaks pikaajalist väga soodsat laenu. See on minevikujutu ajamine. Aastatel 2000–2002 oli juttu, et võiksime Maailmapangast laenu võtta, teha võlakirjaemissiooni ja ehitada valmis Tallinna-Tartu maantee. Kui oleksime seda teinud, lahendanuks see palju regionaalseid probleeme – inimesed poleks Eestist ära kolinud,” rääkis ta. “Kindlasti ei tohiks emiteerida võlakirju, et katta haigekassa puudujääki. Jooksvaid kulutusi ei tohi sellega katta.”Kui me ei taha, et Eesti mujale lahkuvatest inimestest muudkui tühjeneks, võiks taas võlakirjadele mõelda. “Kui veidigi prooviksime päästa, et inimesed ei koliks ainult Tallinna või Eestist välja, siis võime küsida, kas juhul, kui teeksime korraliku ühenduse Tallinnast Tartusse ja ehitaks maantee lõpuni, jääks mõni inimene näiteks Paidesse elama?” lisas Varblane. “Kui riik ütleks, et ehitame Tallinna-Tartu-Võru või Valga maantee, siis oleks sel mõtet.”Seejärel tuleks vaadata, kumb on riigile odavam: kas võlakirjade emiteerimine või laenu võtmine. Kui seda on võlakirjade emiteerimine, näitaks Varblane rohelist tuld. Praegu on soodsam laenu võtmine.“Mulle tundub, et on kadunud algne põhimõte, milleks Euroopa Keskpank tehti: ta ei tohtinud valitsustele laenu anda,” märkis Varblane.Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Seotud lood
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Põhjamaade Notre Dame: Kopenhaageni börsihoone tulekahju šokeerib Taanit
Teisipäeval, renoveerimistööde käigus, süttis 1625. aastal ehitatud Kopenhaageni börsihoone. Kohalikud jälgivad pisarsilmi, kuidas ajalooline ehitis tules hävib.
Teisipäeval, renoveerimistööde käigus, süttis 1625. aastal ehitatud Kopenhaageni börsihoone. Kohalikud jälgivad pisarsilmi, kuidas ajalooline ehitis tules hävib.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.