Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Paks veri tööpostil

    Kuigi Coffee Ini personalijuhi sõnul hoiavad nad oma töötajaid, tuleb seal ikka töövaidlusi ette. Foto: Raul Mee

    Samal ajal, kui Eestit kimbutab tööjõupuudus, tülitsevad tööandjad ja töötajad üha rohkem. Viimase kahe aastaga on tööinspektsioonile esitatud varasemast koguni 57% enam kaebusi.

    Töötajad ei julge töökoha kehvadest tingimustest rääkida, sest kardavad ülemuse tagakiusamist ja iseendale haua kaevamist. Halbadest kogemustest olid Äripäevaga nõus rääkima vaid üksikud ja sedagi anonüümselt, lootuses, et laiem kõlapind toob olukorrale mõnevõrra leevendust.
    12 tundi püsti, 5 minutit istet
    Swissotelli alla kuuluvas Pürovel Spa & Sportis koordinaatorina töötanud tütarlapse sõnul käituvad ettevõtte juhid töötajatega halvasti. Näiteks lasti tal nädalavahetustel 12tunniste päevade peale istuda maksimaalselt viis minutit – leti taga töötajatel istuda ei lubatud ja puhkepausidele lasti harvem, kui seadus lubab. Töölepingus oli küll kirjas, et 8tunnise tööpäeva peale saab 30 minutit puhkust, ent tegelikult nii ei olnud. „Vedas, kui sain pausiks 15 minutitki,“ ütles ta.
    Lisaks pidi ta tihtipeale tegema ületunde, aga nende eest ei makstud. Koordinaatori ülesanne on õhtune koristamine, mis venis sageli kuni pooleteisttunniseks. Seega, kui tütarlaps oli nädalavahetusel 12 tundi jalul olnud, tuli veel tasuta peale rabada. „Mõnel töötajal läksid selle probleemi pärast suhted ülemusega väga tuliseks,“ rääkis neiu. Kui ta ise pea olematutest pausidest ülemusega rääkis, öeldi talle vastu, et pikem paus oleks ressursside raiskamine.
    Klienditeeninduses voorib töötajaid palju uksest sisse-välja. Ka Pürovel Spas on seal töötanud neiu sõnul tavaline, et üle paari kuu vastu ei peeta – kaheksa kuuga olevat töölt lahkunud kuus koordinaatorit. Kehv läbisaamine ülemusega ja seadusevastaselt lühikesed pausid tekitasid pingeid ka töökaaslaste vahel. Näiteks pidi koordinaatori pauside ajal teda asendama terapeut, kes polnud tööülesannetega kursiski.
    Pürovel Spa & Sport juhataja Elina Benenson teatas, et Swissotel teemat kommenteerida ei soovi.

    Kuhu pöörduda, kui tüli ei anna asu

    Tööinspektsioon kontrollib järelevalve käigus näiteks töö- ja puhkeaega, kirjaliku töölepingu olemasolu ning töötajate töötingimuste vastavust töötervishoiu- ja tööohutuse seadusele.

    Töövaidlusorganisse tuleb pöörduda töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks, ülesütlemise vaidlustamiseks ja rahaliste nõuetega. Töövaidlusorganid on töövaidluskomisjon ja kohus.

    Tööandjate avaldusi töövaidlusorganitele on üha rohkem: mullu kogu töövaidlustest 13%, viis aastat tagasi vaid 3%.

    Töökeskkonna kohta on aastas umbes 30 kaebust, peamiselt temperatuuri ning ohutusnõuete ja -vahendite pärast.

    Allikas: Tööinspektsioon

    Minutite lugemine ja kaamerast jälgimine
    Kaks aastat kooli kõrvalt Coffee Inis töötanud Anne-Liisa sõnul olid temagi töötingimused ebainimlikud. „Kõige enam vihkasin ma seda, kui graafik oli kinnitatud, kuid ikka ja jälle helistas tööandja vabadel päevadel töötajatele, et nad kohale ilmuksid – keegi oli järsku haigeks jäänud või ei olnud tööle tulnud. Miks siis hoitakse selliseid inimesi veel tööl?“ rääkis ta.
    Anne-Liisa polnud rahul ka väikse palgaga, millest võeti maha puuduolevate kohvitopside raha. Näiteks kui ta luges õhtul topse kokku 34, ent hommikune vahetus luges, et neid oli hoopis 40 ehk rohkem, pidi Anne-Liisa siiski erinevuse kinni maksma. „Absurdne,“ ütles ta.
    Anne-Liisa sõnul lasti tal päevas teha umbes kaks 15minutilist pausi, mille sisse pidi mahtuma lõuna, kusjuures kaamerast jälgiti pausi pikkust minuti täpsusega. Nii kui mõni klient saatis kaebuse, kutsuti Anne-Liisa sõnul töötaja kontorisse ja sõimati nägu täis – ka siis, kui esitatud kaebus ei olnud põhjendatud. Pärast kahte aastat tuli Anne-Liisa töölt ära, kuna ei suutnud enam töötingimusi taluda. „Tunnen kaasa praegustele Coffee Ini  töötajatele,“ ütles ta.
    Tõrvatilgad meepotis
    Coffee Ini personalijuht Kadri Tedre sõnul on nende baristade töötingimused head – töötajate etteheiteid püütakse arvestada ja töögraafikud on väga paindlikud. „ Natukene kurb on, et need tõrvatilgad meepütis, kes selliseid asju räägivad, rikuvad meie maine ära. Ja nendega, kes on rahul, ei räägi ükski ajakirjanik,“ ütles Teder.
    Tedre sõnul pole Coffee Ini juhatusel ealeski nii palju aega, et kõiki teenindajaid pidevalt kaameratest jälgida. Kaamerad on tema sõnul üleval ainuüksi turvalisuse tagamiseks ja kontrollimiseks, kas töötajad on kohal ja kohvikutes olukord kontrolli all.

    Töötaja hoidmine on edu tagatis

    Janika Kuusik, Eesti Telekomi personaliüksuse direktor

    Eesti Telekomis on aastate jooksul töövaidlusi ette tulnud vaid üksikuid ja mingit kasvutrendi siin märgata ei ole. Kõik algab siiski organisatsioonikultuurist: meid ja meie töötajaid iseloomustab selgelt suutlikkus ja tahe murekohti ning küsimusi omavahel tõstatada ja selgeks rääkida.

    Õigete väärtuste ja hoiakutega teeninduseksperte liigub praegusel tööjõuturul vabalt ringi suhteliselt vähe. Seetõttu on oma inimeste hoidmine meie edu tagatis. Töötajate töökeskkond on tervikuna meile väga oluline – alustades füüsilisest keskkonnast ja lõpetades vaimsega. Teenindaja saab kliendiga hästi õnnestuda juhul, kui ülejäänud organisatsioon teda väga hästi toetab, seda nii tööruumide, töövahendite, töökorralduse kui ka juhtimisega.

    Noored on vastutustundetud
    Teder lisas, et enim tekitab probleeme töötajate endi vastutustundetus. Näiteks pole tema sõnul harvad juhud, kui töötaja teatab 10 minutit enne vahetuse algust, et ta ei saa tööle tulla. Nii aga kannatavad peamiselt just teised teenindajad. Teder lisas, et kuna Coffee In koolitab baristad ise välja, püüavad nad oma töötajaid ka hoida. Nii kipub Teder enda sõnul kroonilised hilinemised ja tööle mitteilmumised ikka ja jälle andeks andma.
    Ta ütles, on teenindajatöö paljudele justkui vaheaste jõudmaks niinimetatud päris tööle. Paraku tahavad tänapäeva noored tema sõnul kõike ja kohe ega mõista, et iga raskuse ees ei tasu alla anda. Näiteks kui CVs on kirjas viie erineva teenindajatöö paarikuuline töökogemus, ei näita see Tedre sõnul mitte mitmekülgsust, vaid ebaprofessionaalset suhtumist ja püsimatust. „Unistatakse üle mõistuse suurest palgast ega aduta näiteks seda, millised maksud töötajate eest tuleb maksta, et ta saaks soovitud palga. Noortele tundub, et raha ettevõttesse tuleb ei tea kust ning seda on meeletult,“ ütles ta.
    Töötajad ei anna näole, ülemused ei maksa palka
    Töötajad kaebavad kõige enam palga pärast, tööandjad aga selle üle, et alluvad otsustavad ühel hetkel lihtsalt koju jääda, selgub tööinspektsiooni andmetest
    Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalitluse juhataja Anni Raigna sõnul on vaidlusi töösuhete üle igal aastal aina rohkem. Kui 2012. aastal  külastasid inspektorid 86 ettevõtet, siis mullu käidi läbi 135 firmat. Suurem osa ettevõtetest asus Tallinnas ja Harjumaal. Probleemsemad valdkonnad on Raigna sõnul ehitus, kaubandus ja transport.
    Raigna märkis, et inspektsiooni poole pöördutakse kõige sagedamini juhtudel, kui palk jäetakse maksmata või kui töösuhetest öeldakse seadusevastaselt lahti. Samuti on levinud, et töötajatega ei sõlmita kirjalikke lepinguid. See teeb töövaidlustes raskemaks välja selgitada, kummal osapoolel on õigus.
    Samuti on murekohaks töövahetuste venimine üle lubatud 13 tunni ja see, et töötajad ei saa iganädalast 36 või 48 tunni pikkust järjestikku puhkeaega. Peale selle on järelevalvete käigus avastatud uus trend, kus töölepinguid ei sõlmita, ent töötamise registrisse märgitakse töötajad kui vabatahtlikud. Raigna sõnul  pole kadunud ka tasuta proovipäevade tegemine, mis pole töölepingu seadusega lubatud. „Töötaja-töö sobivuse hindamiseks on katseaeg,“ märkis Raigna.
    Tööandjad kaebavad Raigna sõnul kõige rohkem alluvate ebastabiilsuse pärast. Näiteks ei ilmu töötaja enam ühel päeval tööle ja teda pole võimalik ka kätte saada. Teise levinud stsenaariumi järgi ütleb töötaja töösuhte kergekäeliselt üles, jäädes lootma seadusest tulenevatele hüvitistele.
    Raigna ütles, et tööandjad ja töötajad teavad oma õigusi ja kohustusi üha paremini ja seetõttu osatakse end ka paremini kaitsta.
  • Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Lõpule on viidud Indrek Kasela tagasi astumine PRFoodsi juhi kohalt ja tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest, selgub börsiteatest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Luige inkassokontsern sai tehingule heakskiidu loodetust hiljem
Ärimees Hans H. Luigele kuuluv inkassokontsern Aktiva Finance Group ostis mullu Rootsi börsiettevõttelt Intrum 30 miljoni euro eest selle Baltikumi ärid, kuid sai Leedu üksuse omandamiseks heakskiidu alles nüüd.
Ärimees Hans H. Luigele kuuluv inkassokontsern Aktiva Finance Group ostis mullu Rootsi börsiettevõttelt Intrum 30 miljoni euro eest selle Baltikumi ärid, kuid sai Leedu üksuse omandamiseks heakskiidu alles nüüd.