Õigusteenus järelmaksuga on lõks

04. veebruar 2015, 18:00
Kaalud
http://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20150204/NEWS/150209858/AR/0/Kaalud-.jpg

Kuigi praegu lubab enamik suuremaid ja keskmisi advokaadibüroosid oma klientidel maksta järelmaksu alusel, siis advokaadid ise massilisse sellise teenuse pakkumisse ei usu ning pigem peaks olema sellega ettevaatlik.

„Massilist järelmaksuga teenuse pakkumist ma advokaadibüroode puhul ei usu, sest rangete konfidentsiaalsusnõuete tõttu on advokaadibüroodel oma klientide maksmata arvete sisse kasseerimine äärmiselt tülikas ja raskendatud,“ ütles advokaadibüroo Borenius vanempartner Sten Luiga. „Oma kliendilt kohtu kaudu võlgade sissenõudmine on advokaadibüroo jaoks äärmiselt ebameeldiv ja makseraskustes kliendi puhul reeglina ka tulutu,“ lisas ta.

Luiga soovitas abivajajatel olla äärmiselt ettevaatlik nende õigusbüroodega, mis pakuvad lahkelt järelmaksuga nõu. „Õigusabikulud võivad pärmiseenena kergesti paisuda ja kui ülempiiri pole kokku lepitud või on kokkulepe hägune, võib abisaaja sattuda SMS-laenu sarnasesse võlalõksu,“ sõnas Luiga. „Advokaadibüroode puhul on seadus kehtestanud tasude määramisele ja sissenõudmisele üsna detailsed reeglid, kuid õigusbüroodele need ei laiene.“

Riik võiks sekkuda

Ta soovitas ka poliitikutel kaaluda regulatsiooni, mis sarnaselt õppelaenu süsteemiga võimaldaks kindlaksmääratud reeglite alusel saada abivajajatel vajaduspõhist väikelaenu riikliku garantiiga, et kellegi huvid ei jääks hädavajaduse korral kaitseta.  „Riigi õigusabi süsteemi korras antav õigusabi puudutab siiski peamiselt põhiõiguste tagamist ja väljaspool kriminaalmenetlust on kodanikel selle saamine üpris keeruline,“ selgitas Luiga. „Samas võib paljudel tekkida olukord üks või kaks korda elus, kus vaja professionaalset õigusabi tsiviilvaidlusteks või kaitseks ametnike omavoli vastu ja sellisteks juhtudeks võib tekkida vajadus vahefinantseeringu saamiseks.“

Raidla Lejins & Norcous juhtivpartneri Toomas Vaheri sõnul võib järelmaksu puhul olla tõenäoliselt tegu finantseerija teenuse vahendamisega, mitte õigusbüroo antava krediidiga. „Advokaadibüroode suhtes kehtivad ranged tegevuspiirangud ning finantsteenuste vahendamine ja reklaam reeglina ei tule kõne alla,“ selgitas Vaher. „Ilmselt ei oleks see ka vajalik, sest äriklientidel on võimalus ja juurdepääs finantsturul tegutsevatele teenuse osutajatele otse ning vähekindlustatud füüsilistel isikutel on võimalus kasutada riigi õigusabi süsteemi ja selle kaudu advokaaditeenust,“ märkis ta.

Klient peab riskidega arvestama

Erinevalt advokaadibüroodest ja advokaatide kutsetegevusest, ei ole õigusbüroodel ja nende juristidel seadusega paika pandud tagatisi klientide kaitseks, nagu tegevusalade piirangud, kvaliteedistandardid, kutse-eetika reeglid, vastutuskindlustus, isiklik solidaarvastutus ja järelevalve. „Õigusbüroodel on võimalik vabamalt valida, millist äri, millises kombinatsioonis ja kuidas teha. Nende riskidega peab ka klient arvestama, kui ta oma valikuid teeb,“ märkis Vaher.

Äripäev kirjutas, et advokaadibüroodest lahkunud juristid Liis Halling ja Keit Kukk asutasid uue õigusbüroo Legal Room, mis uuendusena Eesti turul pakub õigusteenust fikseeritud ja kodulehel avaldatud hinnakirja alusel. Lisaks läbipaistvale hinnapoliitikale on vastne büroo teinud esimesena Eestis õigusteenuse kättesaadavaks järelmaksuga läbi LHV panga.

 

 

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. February 2015, 18:10
Otsi:

Ava täpsem otsing