Skype'i viga annab ligipääsu firmade siseinfole

Äripäeva toimetuses on korduvalt tekkinud olukordi, kus kollektiivist lahkunud ja grupivestlusest eemaldatud isik on ilmunud vestlusesse tagasi. Ettevõtted, kes samamoodi Skype'i grupivestlust kasutavad, peavad seega arvestama, et endistel töötajatel on võimalus saada täiesti tahtmatult juurdepääs siseinfole.

Skype'i Eesti üksuse juht Andrus Järg ütles, et kirjeldatud viga tuleb ette äärmiselt harva ja Skype'i tarkvara viimase versiooniga ei saa sellist veaolukorda tekkida. Seega ei peaks tarkvara viimast versiooni kasutavad inimesed muret tundma.

Siiski võib praegu tekkida olukordi, kus ei ole võimalik tagada, et kõigi vestluse endiste ja praeguste osalejate tarkvara on uuendatud, näiteks siis, kui vestluses on suur hulk inimesi. Järgi sõnul saab kõige kindlamini veaolukorda vältida, luues uue grupivestluse, milles oleksid kõik endised kontaktid peale juba eemaldatud kontakti. „Sel juhul on täielikult välistatud ebasoovitava kontakti vestlusesse naasmine,“ nentis ta.

 

Probleemi, kus eemaldatud kontakt ilmub vestlusesse tagasi, pidas suhtlusprogrammi Fleep tegevjuht ja endine Skype'i töötaja Henn Ruukel tõsiseks. Tema sõnul on Fleepi, Skype'i või mõnda teist suhtluskeskkonda ehitades väga oluline teada, kellele on sõnumid nähtavad ja kes on vestluse liikmed. „See on nagu üsna selle asja vundament ja kõik taolised juhtumid, kus mina arvan, et mina kirjutan ainult Peetrile, aga selgub, et seda näeb ka Mart mingi tarkvaravea tõttu – need on väga tõsised vead,“ ütles Ruukel.

Riigi Infosüsteemide Ameti infoturbeekspert Anto Veldre ütles, et ametis on probleemist kuuldud ning edastatud ka vastav info Skype'ile. Veldre sõnul on riigisektoris eraldi nõuded ja lahendused, kui töötajad peavad omavahel turvaliselt vestlema. „Tundliku info käsitlemisel pole paljude osalistega avalik teenus kuigivõrd mõeldav. Nii on see riigisektoris ja nii peaks olema ka äris,“ märkis Veldre. Ta lisas, et Skype on asjalik kasutamiseks üksikisikutele mõeldud mugavusteenusena.

Järg ütles, et Skype'i tarkvarasse tehakse pidevalt parandusi ja täiendusi, kuid tegemist on keeruka ja mitmete eri seadmete vahel toimiva tarkvaraga, millel on maailmas sadu miljoneid kasutajaid. Seega leidub tema sõnul alati vigu, milleni kasutajad jõuavad enne kui tarkvara testijad.

Sama tõdes ka Ruukel. „Kõikides tarkvarades, aga eriti just keerukates tarkvarades nagu Fleepis või Skype'is on alati tarkvaravigu, küsimus on lihtsalt selles, kui kiiresti sa nendele reageerida jõuad ja kui kiiresti need parandatud saavad,“ märkis ta.

Viga, mille tõttu endised grupivestluse osalised saavad ligipääsu tagasi, on Järgi sõnul peagi välistatud. „Oleme lõpusirgel Skype'i kolimisega P2P (peer-to-peer) vestlustelt pilvepõhisele arhitektuurile, sellega jäävad minevikku ka kõik P2P loogikast tulenevad sünkroniseerimisprobleemid,“ märkis Järg.

Ruukeli sõnul on veaolukordade parandamine Fleepis lihtsam kui Skype'is. Ta lausus, et kui viga jõuab Tallinna Skype'i kontorisse ja see ka kiiresti parandatakse, siis kasutajani jõuab parandus alles pärast seda, kui tuleb järgmine avalik Skype'i versioon ja kasutaja selle endale installib. Seevastu Fleep jookseb brauseris ning sellele saab lasta veaparanduse peale kohe, kui viga on kõrvaldatud. „Need on sellised, ma ütleks, põlvkonnaerinevused,“ sõnas Ruukel.