Maksumaksja vaenlane on Jürgen Ligi

Maksumaksja vaenlase tiitli saab teist aastat järjest endine rahandusminister Jürgen Ligi. Tema juhtimisel valmistati 2013. aasta sügisel ette ja võeti 2014. aastal vastu mitmed ettevõtluskeskkonda halvendavad ja halduskoormust suurendavad seadusemuudatused, eelkõige käibedeklaratsiooni lisa (nn 1000euroste arvete deklareerimine) ja sõiduautoga seotud sisendkäibemaksu piirang, maksutagastuste tähtaja pikendamine, isikliku sõiduauto hüvitise reeglite muutmine, kütteõli jääkide tagasiulatuv lisamaksustamine jne, põhjendab Eesti Maksumaksjate Liit.

Liit leiab, et need seadusemuudatused lähtuvad küll õigetest kavatsustest, kuid nende muudatuste sisu ja vorm, samuti ettevalmistamise, vastuvõtmise ja rakendamise viis on täiesti vastuvõetamatud. Maksupettustega võitlemise sildi all luuakse täiendavat bürokraatiat ning mõnitatakse ausaid ettevõtjaid. Maksumaksjad on kulutanud palju raha, aega ja närve täiesti arusaamatute eesmärkide nimel. Lisaks ettevõtjate ja riigi vahele tekkinud usaldamatusele tekitavad uued seadused ka pingeid ettevõtjate omavahelistes suhetes ning töökorralduses.

Rida olulisi seadusemuudatusi jõustus aastavahetusel lühikeste vaheaegadega, muudetud deklaratsioonivormid tehti kättesaadavaks viimasel minutil, ei olnud piisavalt koolitusi ega juhendmaterjale, uute seaduste tõlgendamisel on palju lahtisi otsi ja arusaamatuid kohti. Kokkuvõttes on tekkinud olukord, kus ka sisult õiged ja vajalikud muudatused (näiteks uued deklaratsioonivormid) tekitavad ettevõtjates pahameelt ja muret ainuüksi selle pärast, et muudatused rakendati kõige ebasobivamal ajal, põhjendas maksumaksjate liit.

„Seekord otsustasime lisada maksumaksja vaenlase tiitli saajate hulka ka Reformierakonna,“ teatas liit. „Riik on Reformierakonna juhtimisel järjekindlalt halvendanud Eesti ettevõtluskeskkonda – aina rohkem soovitakse ettevõtjaid kontrollida, reguleerida, piirata, käskida, keelata, koguda andmeid jne ning seda kõike loomulikult ettevõtja enda raha eest ja halvustavate süüdistuste saatel. Kokkuvõttes on need sammud demokraatia ja isikuvabaduste piiramise suunas.“

Reformierakonna juhtimisel on Eesti areng jõudnud ummikusse. Vajalikud reformid on takerdunud. Kodanike riigist on saanud ametnike riik – riiki juhivad eluvõõrad ja hoolimatud ametnikud, vohab mõttetu bürokraatia ja asendustegevus. Oluliste probleemide lahendamise asemel tegeletakse väljamõeldud pseudoprobleemidega. Pikka aega võimul olnud erakorral on tekkinud ilmeksimatuse sündroom, enam isegi ei tehta nägu, et kellegi teise arvamust tahetaks kuulata. Vajadusel võib alati vahetada koalitsioonipartnerit ja kõik halvad otsused „eksabikaasa“ kontosse lükata. Tulumaksuprotsendi langetamine, mis vähendab eelkõige dividendimiljonäride maksukoormust, ei kompenseeri neid negatiivseid arenguid.

EML leiab, et poliitiline süsteem ja riigivalitsemise korraldus vajavad tõsiseid muudatusi ning uute erakondade tulek parlamenti aitab sellele paremini kaasa kui vana neliku vahel kohtade ümberjagamine. Uus erakond on maksumaksja sõber ka otseses rahalises mõttes, sest erinevalt vanadest erakondadest ei saa valimistel esmakordselt osalev erakond sentigi toetust riigieelarvest. Selles ebavõrdses võitluses erakondadega, kes teevad maksumaksjale tsirkust meie enda raha eest, asub EML nõrgema poolele.

Vabaerakonna programmis on palju EML jaoks olulisi teemasid: ettevõtluskeskkonna soodustamine, bürokraatia vähendamine, riigireform, muudatused valimissüsteemis ja Riigikogu töös, ametnike võimu vähendamine ja huvigruppide sisuline kaasamine otsustusprotsessi. EML siiralt loodab, et Vabaerakond ületab valimiskünnise ja suudab Eesti riigivalitsemise korraldust muuta.

Eesti Maksumaksjate Liit on mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist.