Iga kolmas soovija ei saa eluasemelaenu

Artikkel

- Uudised
- Eliisa Matsalu
- 17. veebruar 2015 kell 14:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Iga kolmas soovija ei saa eluasemelaenu
Klient Swedbanki kontoris.Foto: Andras Kralla
Viimase kahe aasta jooksul ei jõudnud lepinguni 31% eluasemelaenu soovijate taotlustest ehk iga kolmas isik laenu ei saanud, selgus Eesti Panga uuringust.
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna ökonomist Taavi Raudsaar märkis, et 31% eluasemelaenu mittesaanud leibkondade seas on umbes pooled sellised, kes loobusid ise pärast panga pakkumise saamist laenutaotlemisest – nende jaoks olid pakutud laenutingimused liiga karmid. Kokku on aga eluasemelaene mittesaanuid viimaste aastate jooksul aina vähemaks jäänud. Näiteks ei jõudnud 2010. aastal laenusoovides lepinguteni lausa 48% taotlustest. Kaks aastat tagasi oli olukord juba parem, ent eluasemelaenu ei saanud 36% soovijatest.
Raudsaare sõnul on laenu mittesaavate isikute osakaalu langemise põhjus eelkõige majapidamiste suurenenud sissetulekud, mistõttu suudetakse paremini laenu tagasi maksta. Peale selle on võrreldes 2010. aastaga oluliselt paranenud ka Eesti majanduse ja kinnisvarasektori olukord ja väljavaade, mistõttu on ka pankade üldised riskihinnangud ja laenutingimused mõnevõrra leevenenud.
Pangajuhid: finantsvõimekust hinnatakse üle
Eelmise aasta lõpus pidas Eesti Pangaliit debatti, kus arutelu juhtinud Raiko Uri Eesti Väitlusseltsist küsis pangajuhtidelt, miks on eluasemelaenu taotlustele eitava vastuse saanute osakaal nii kõrge.
SEB juht Riho Unt vastas, et 31% kõlab uskumatuna. Swedbanki endine juht Priit Perens ütles, et kui protsent on tõesti nii kõrge, siis küllap hindavad laenutaotlejad oma finantsseisu võimekamaks kui pangad.
„Me kõik tahame laenu anda. 2007. aastal kirjutas ajakirjandus, et miks pangad vaestele inimestele laenu ei taha anda. 2009. aastal kirjutati aga, et oleme ahvid, et igaühele laenu andsime. Sel ajal oli laenamine vastutustundetu. Viis aastat tagasi käis see krõps ära ja enam ei taha ega saagi anda laenu inimestele, kes seda tõenäoliselt tagasi maksta ei jõua,“ märkis Perens.
Laenaja on teadlikkum
Swedbanki erakliendi laenude allosakonna juht Anne Pärgma ütles, et laenusooviga kinnisvaraostjad jaotuvad kaheks: ühed soovivad enne vara valimist pangatöötajaga läbi arutada, millises summas laenukoormus on võimalik, teised aga esitavad taotluse sobiva elamu leidmisel, olles eelnevalt iseseisvalt enda jaoks laenuteema läbi mõelnud. Pärgma sõnul jõuavad kliendihalduri koostatud laenuprojekti taotlustest lepinguni 80-85%.
Laenu ei saada Pärgma sõnul peamiselt varasemate makseviivituste ja pingelise maksekoormuse pärast, samuti puuduva omafinantseeringu või mittesobiva tagatisvara tõttu. „Jõukohast maksevõimet ja korrektset maksekäitumist võiks pidada oluliseks nii enne laenutaotluse esitamist kui ka pärast laenulepingu sõlmimist kogu laenuperioodi jooksul,“ ütles Pärgma.
Ta lisas, et uute eluasemelaenude taotlemisel enam kiirlaenuvõtjad silma ei paista. Teadlikkus laenuvõimalustest ja vastutustundlikust laenamisest on tema sõnul viimase aasta jooksul kasvanud. Näiteks võetakse nüüd suuremate tehingute puhul järelemõtlemiseks aega ja pere sissetulekuid ja väljaminekuid hinnatakse realistlikumalt. Swedbank analüüsib aga laenutaotlemisel tähelepanelikumalt isikute maksekäitumise viimast poolaastat, kuid korrektne kohustuste täitmine on Pärgma sõnul oluline pikemas perioodis.
Eesti leibkondade finantskäitumine on paranenud
72% Eesti leibkondadest leiavad, et on vajadusel võimelised igakuiselt raha kõrvale panema. Enne majanduskriisi uskus seda 77% leibkondadest, 2012. aastal aga 65%.
41% leibkondadest puuduvad nende endi väitel rahalised säästud.
Ligikaudu 245 000 perel ehk 41% leibkondadest oli möödunud aasta septembri seisuga laenukohustus. Viimase nelja aasta jooksul on see püsinud suhteliselt stabiilne.
8% Eesti peredest on viimase aasta jooksul soovinud laenu võtta eluaseme soetamiseks või remontimiseks. 31% laenutaotlejate eluasemelaenu soovi ei rahuldatud ja 8% said laenu soovitust väiksemas mahus.
Tarbimislaenu soovis samuti 8% peredest, neist 78% sai seda ka soovitud mahus. Võrreldes kahe aasta tagusega on mõlema laenuliigi puhul rahuldatud laenutaotluste osakaal suurenenud.
13% ehk ligikaudu 31 000 kõigist laenuga leibkondadest on viimase aasta jooksul olnud raskusi laenumaksete tasumisega.
Enam kui pooltel laenu võtnud peredel jääb igakuine laenu põhiosa ja intressimakse alla 20% sissetulekutest. Raskemas olukorras on pered, kelle igakuised laenumaksed on üle 40% sissetulekutest. Kõikidest laenu võtnud peredest moodustavad nad kümnendiku.
Uuringu tellis Eesti Pank ja viis läbi TNS Emor möödunud aasta augustis ja septembris. Uuringus osales 955 leibkonda.
Allikas: Eesti Pank
Ka SEB pressiesindaja Evelin Allas ütles, et enamasti ei jõuta laenulepinguni liigse laenukoormuse ja ohu tõttu, et kliendid hindavad üle oma võimekust laenu tagasi maksta. Nii on Allase sõnul pangast laenu saamisel oluline, et kliendil on püsiv ja stabiilne sissetulek, piisav omafinantseering ja et kohustuste hulk ei läheks liiga suureks. Samuti peaksid laenutaotlejad arvestama, et sissetulekud peavad olema ametlikud ja tõendatavad.
Kiirlaenuturg pidurdab eluasemelaenu saamist
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel on kiirlaenu võtnuid 100 000-190 000 ning ligikaudu kolmandik kiirlaenudest on probleemsed ehk kiirlaenuvõtjal on raskusi nende tagasimaksmisega.
Raudsaar ütles, et kiirlaenude problemaatilisus pole näiteks finantsstabiilsuse aspektist vaadatuna väga suur probleem, kuna vaatamata väga kiirele kasvule – viimastel aastatel ligikaudu 20-30% aastas – on kiirlaenuturu maht võrreldes pankade väljastatud laenudega mahuga suhteliselt väike. 2013. aasta majandusaasta aruannete põhjal ulatus kiirlaenuettevõtete laenujääk 150-160 miljoni euroni. Riskihinnanguid finantsstabiilsusele vähendab ka asjaolu, et kiirlaenuettevõtte majandusraskuste korral ei satu ohtu hoiustajate vara, nagu oleks see pankade puhul.Samas üksikisiku tulevase laenuvõtmisvõime vaatepunktist võib Raudsaare sõnul mõju olla tõesti üsna suur, sest kommertspangad võivad kiirlaenu võtnud inimeste riskisust hinnata oluliselt kõrgemaks.
Allas märkis, et kiirlaenude tarbimine on kindlasti kodulaenu taotlemisel takistus. Samas ei pruugi tema sõnul üksik kiirlaenu võtmine olla probleem, kui selle võtmiseks oli mõistlik põhjendus. Võimalike ebamugavuste vältimiseks soovitab Allas aga ootamatute kulutuste tarbeks kiirlaenude asemel uurida pankade väikelaenu tingimusi ja võimalusi.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum