Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mõru soolaleivakutse tõukas kohtuvaidluseni

    Vaivara Vallavanem Heiki Luts ei näe vallal süüd.Foto: Peeter Langovits/Postimees/Scanpix

    Sinimäe kooli ehitusega tegelenud ehitusettevõtja kannatus katkes hetkel, kui ta sai kutse kooli soolaleivapeole. Nimelt on Vaivara vallal kooli ehitajale tänaseni maksmata ligi 900 000 eurot. Põhjenduseks pooleli olev maja, kus õpilased juba sees õpivad.

    Reede oli mõned aastad tagasi tulekahju tõttu peavarjuta jäänud Sinimäe koolipere jaoks rõõmupäev. Nende uus maja sai valmis ning seda tähistati soolaleivapeoga. Kutse peole said ka ehitusfirmad.
    Pidulikku üritust varjutas aga tõsiasi, et vald ja ehitusfirmad peavad samal ajal tagatubades rahavaidlust. Kannatus läks krõksti katki ja ehitusfirmad AS Termentum ja KRTL OÜ andisid KRTLi juhatuse liikme Toomas Ruusi sõnul asja kohtule puremiseks.
    "Juba viis kuud on trall käinud. Inimesed on koolis sees ja siis saadetakse kutse soolaleivapeole! No pidagu siis seda pidu, kool on valmis, näidaku seda inimestele siis. Pidu peaks ju väljas pidama, kui kool ei ole valmis!" oli Ruus pettunud. Ta lisas, et tema soolaleivapeole ei lähe. "Ei ole tuju minna," lisas ta.
    Kool tegutseb pooleliolevas hoones?
    Ruusi sõnul väidab Vaivara vald, et ehitus on lõpetamata. Kuid kui ehitus on lõpetamata, siis ei tohiks ju Ruusi sõnul koolil olla kasutusluba ning siis ei saaks ju ka lapsed koolis käia.
    Tema sõnul vaieldakse hetkel terminite üle. "Nemad ütlevad, et ehitus on lõpetamata, meie ütleme, et need on pisi-vaegtööd. Need on kõik fikseeritud. 4-5 kuud kestab see vaidlus juba. Kui tõesti on midagi töödega väga nässus, siis oleksid nad võinud ju meid kohtusse anda? Kui ehitajal on tegemata 900 000 eest töid, siis miks on sisse kolitud?" ei mõista Ruus tekkinud olukorda.
    Ehitusettevõtja sõnul on lepinguliste tööde mahu hind 3,1 miljonit eurot, sellest on vallalt laekunud tänaseks 2,2 miljonit eurot. Ruusi sõnul nõutaksegi nüüd kohtu kaudu saamata jäänud vahesummat, 900 000 eurot pluss intressid.
    "Tundub, et neil puudub raha ja tegemist on sihiliku mänguga. Me ei saa seda tõestada, näeme ainult valla avalikku eelarvet. Jääb mulje, et see on pahatahtlik ja planeeritud tegevus. Ei saa olla nii, et kolm kuud oled juba koolis sees ja siis sellises proportsioonis ja mahus on ehitajale raha maksmata? Midagi peab olema tõsiselt viltu," rääkis Ruus.
    Seda, kust vald raha võtma peaks, Ruus ei tea. Ning mis saab siis, kui seda raha ei leitagi, kas lapsed jäävad koolita? Ka seda Ruus ei tea. Kuid lisab, et loodab kokkuleppele jõudmist, sest nemad on kokkuleppe korral nõus kohtust hagi tagasi võtma. "Kohus andis neile 20 päeva aega vastuseks ja pakub rahumeelset kokkulepet. Me oleme valmis hagi tagasi võtma, kui jõuame lahenduses kokkuleppele. Kui kohtusse läheme, siis on see kolmeaastane kohtuvaidlus," nentis ehitusettevõtja.
    Vallavanemal vaidlusest teine arusaam
    Vaivara vallavanem Heiki Luts on nõus teemat kommenteerima e-kirja teel. Tema sõnul sõlmis vald eelmise aasta 22. jaanuaril Sinimäe koolimaja ehitamiseks töövõtulepingu ühispakkujatega KRTL OÜ ja Termentum AS. Ehitustööde tähtaega pikendati töövõtja ettepanekul, sest pinnasest leiti lõhkekehad, kuid tööde lõppemine nihkus kokkulepitust hilisemaks.
    "Tegelikkuses ei ole kõik lepingujärgsed tööd valmis veel praeguse hetkeni, kuid kuna 10. novembril oli hoone põhiline kasutusvalmidus saavutatud, siis oli sellele võimalik väljastada kasutusluba. Märgitu ei tähenda samas seda, et lepingulised tööd oleks kõik lõpetatud või vastaks lepingujärgsetele kvaliteedinõuetele," selgitas Luts.
    Hoonesse koliti sisse möödunud aasta sügisel ning laste õppetöö algas majas septembri asemel detsembris.
    "Hetkel on probleem selles, et töövõtjad ei ole kõiki lepingujärgseid töid lõpetanud või pole teinud seda kvaliteetselt, samuti ei ole töövõtjad rahul, et peavad töödega hilinemise pärast lepingu alusel trahvi maksma," märkis Luts.
    Ta lisas, et vald sai ajakirjandusest teada, et ehitajad on asja kohtusse andnud ning et enne täpsemate kommentaaride jagamist soovivad nad hagiavaldusega tutvuda.
    "Oleme seisukohal, et vaidlusalused küsimused lahendatakse kohtus. Vaivara vald on tänasel hetkel täitnud kõik ühispakkujatega KRTL OÜ ja Termentum AS sõlmitud töövõtulepingu järgsed kohustused, mistõttu hindame töövõtja võimalikke nõudeid, mille täpset sisu me veel ei tea, väheperspektiivseteks," märkis Luts ja kinnitas, et Vaivara valla eelarves on raha koolimaja ehitamiseks sõlmitud lepingu mahus olemas.
    TAUST:
    2012. aasta sügisel puhkes Sinimäe koolis tulekahju. Tulest ja kustutustöödest sündinud kahju oli nii suur, et hoone taastamist ei peetud otstarbekaks. Juba 2013. aasta veebruaris telliti uue, koolimajast, lasteaiast ja spordihoonest koosneva hariduskompleksi projekt ning aasta pärast läks ehitus lahti.
    Põhjarannik kirjutas toona, et koolimaja oli kindlustatud 1,7 miljonile eurole, hoone taastamisväärtuseks hindasid eri eksperdid aga 2,2-2,4 miljonit eurot. Vaivara abivallavanem Mati Männisalu lausus Põhjarannikule toona, et ekspert arvutas põlengu tõttu tekkinud kahjusummaks 760 000 eurot, kindlustusfirma maksis vallale välja ainult 520 000 eurot, tuues põhjenduseks, et tegemist oli alakindlustusjuhtumiga.
    Vaidlus põlenud koolimaja eest makstud kindlustussumma pärast ajendas valda kohtusse pöörduma.
    2014 detsember alustati uues Sinimäe koolis õppetööga, 3 kuud hiljem alustas ka lasteaed.
    Tänavu 20. veebruaril andsid ehitajad OÜ KRTL ja AS Termentum Vaivara valla kohtusse.
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Hoolimata Boeingu äparduste jadast jäävad investorid lennukitootjale truuks
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Ehkki Boeing on üle elanud mitmeid õnnetusi ning süüdistusi, jätkub lennukitootjal Wall Streetil üllatavaid palju toetajaid, kirjutab Bloomberg.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.