• OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,12
  • OMX Baltic−0,81%299,94
  • OMX Riga−0,77%880,03
  • OMX Tallinn−0,35%2 056,17
  • OMX Vilnius0,12%1 193,99
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 100−0,58%8 791,8
  • Nikkei 225−1,02%38 488,34
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,12
  • 10.03.15, 10:30
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Krediidiinfo: raugemiste osakaal teeb muret

Kuigi pankrottide osakaal on langevas trendis, teeb murelikuks pankrottide raugemise osakaal, rääkis tänasel Krediidiinfo pressibriifingul asedirektor Alar Jäger.
Pankrotihaldur tööhoos
  • Pankrotihaldur tööhoos
  • Foto: Erik Prozes
„Riigi tasandil on see teema, mida võiks liigutada,“ kostis Jäger murelikult. Paneeluuringust selgus, et kaks kolmandikku maksejõuetutest ettevõtetest on varatud. Jäger märkis, et konsulteerides nii  pankrotihaldurite kui ka selle ala spetsialistidega selgus, et tihtilugu paluvad ettevõtjad sõpradel esitada viimased arved ja olla suurim võlausaldaja. Pahatahtlikest pankrottidest on keeruline rääkida seetõttu, et kohtulahendeid, kus reaalselt on tuvastatud näilised arved või muu kuriteo tunnus, saab ette lugeda vaid näppudel.
Ta märkis, et kuigi teemaga peaks tegelema, on erinevatel osapooltel nagu võlausaldajad, pankrotihaldur jne kõigil omad huvid, selget ühist keelt ei ole. Kompromiss kuluks olukorra parandamiseks Jägeri sõnul ära. Ta märkis, et tõenäoliselt on just võlausaldajad need, kelle õlule ülesanne jääb. Riik peaks samuti kindlasti üks lahendajaid olema.
Hea teada
Kohtud kuulutasid eelmisel aastal välja 437 juriidilise isiku pankroti, millest 428 olid äriühingud, 9 MTÜd.
428 firmast 276 läks ettevõte vara puudumise tõttu likvideerimisele. 
Probleemid endiselt ehituses

Artikkel jätkub pärast reklaami

Üldjoontes on pankrottide arv olnud langevas trendis ning Jägeri sõnul puudub ka oht, et nende arv tõusma peaks.
Probleemseimad valdkonnad on sarnaselt varasematele aastatele endiselt majutus-toitlustus, tööstus ja ehitus. Suurimad pankrotistujad on enamasti ehitus- ja hulgimüügifirmad.
Paneeluuringust selgus, et pankrotistunud ettevõtete peamine probleem oli suured laovarud. Ehk vajaka jäi oskusest oma kaup kiiresti maha müüa.
Panktroiteelse aasta iseloomulikud näitajad
Krediidiinfo analüütiku Anne-Ly Otsa sõnul on pankrotiohus olevat ettevõtet aina keerulisem ära tunda. Pankrotieelsel aastal väheneb enamasti firma müügitulu 10%, tekib 1% kahjum ning varade maht kasvab. Neid kõiki näitajaid tuleb aga ettevõtluses ikka ette ning neid ei saa ohumärgiks lugeda.  Küll aga on vilets näitaja pankrotieelsel aastal omakapitali madal tase, mis Otsa sõnul jõuab viimasel aastal 10% tasemele ja langeb 30%ni.
Viimast aastat enne pankrotti iseloomustab ka märkimisväärne materiaalse põhivara tõus. Viimasel hetkel soetab firma juurde põhivahendeid ning varude tase on kõrgem. Vaid pooltel pankrotistunud ettevõtetel oli pikaajaline maksuvõlg. „Võib teha järelduse, et probleeme on liiga suurte kaubavarude realiseerimisega kiires tempos,“ nentis Ots.
Keskmine pankrotiettevõte oli alla 180 000eurose käibega keskmiselt 5 töötajaga firma, kus võis täheldada viimasel aastal lühiajaliste kohustuste suurenemist ja omakapitali osakaalu vähenemist. Firma on tavaliselt viimase paari aasta jooksul kahjumis ning likviidsusnäitajad on nõrgad, kohustusi on rohkem kui käibevarasid.
Jägeri hinnangul 2015. aasta suure tõenäosusega probleemide kasvu kaasa ei too. Põllumajandusettevõtete probleemide laine võib tulla aasta teises pooles.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 28 p 10 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele