USA naftaväljadest on saanud surmatandrid

Artikkel

- Uudised
- Pille Ivask
- 13. märts 2015 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USA naftaväljadest on saanud surmatandrid
Foto: epa
Soov kasumimarginaali hoida on USA naftaettevõtted muutnud ettevaatamatuks ning naftaväljadel töötamisest on saanud USA kõige ohtlikum elukutse, vahendab Wall Street Journal.
Alates oktoobrikuust on USAs Põhja-Dakota naftaväljadel hukkunud vähemalt kaheksa töölist, mida on rohkem kui sellele eelneva 12 kuu jooksul kokku.
Mitmed turvalisuse eksperdid kardavad, et töösurmade tõus võib olla seotud nafta hinna märkimisväärse langusega, kuna see seab naftateenuste ettevõtted suure majandusliku surve alla. Naftateenuseid pakkuvate ettevõtete töötajad tegutsevad peamiselt puurimisväljadel.
Põhja-Dakota õnnetuste „sadu“ algas siis, kui nafta hind hakkas maruliselt kukkuma. Kuigi ametnike sõnul on veel liiga vara teha suuremaid järeldusi, ent selge on see, et Põhja-Dakotas on kõige enam töösurmasid USAs.
Jaanuaris hukkus kahe nädala jooksul kolm inimest – kaks naftaväljadel töötanut ning üks väiksema naftateenuste ettevõtte omanik. Tegu oli kolme eraldi õnnetusega, mida ühendas see, et puhkes tulekahju, mis tekitas mürgiseid kemikaale. Nende sissehingamine on surmav.
Lisaks sellele on ametnikud öelnud, et suurenenud on ka väiksemate töövigade arv, mis on võrreldes varasemaga ebatavaline.
„Need on õnnetused, mida me pole näinud juba pikemat aega,“ lausu USA Turvalisuse ja Tervise administratsiooni direktor Eric Brooks. „Kuna nafta hind on langenud, võivad ettevõtted tahta kaitsta oma kasumimarginaali palgates töötajaid, kes pole kogenud,“ lisas ta.
„Tegu on lihtsa matemaatikaga,“ kommenteeris naftakompaniide turvalisuskonsultant Dennis Schmitz. „On olemas võimalus, et osa nendest (õnnetustest – toim) tulenevad nafta hinnast,“ märkis ta.
Teisalt rääkis Schmitz, et naftakompaniid on tegelikult hakanud alates eelmisest sügisest üha rohkem töötajate turvalisusele panustama. Naftajuhid on samuti seisukohal, et kuna nafta hind on langenud ning tootlus langeb, võivad naftaväljad just vastupidiselt muutuda hoopis turvalisemaks, kuna töötajaskond väheneb ja kogenematud töötajad lastakse lahti.
Teisalt on teada, et naftakompaniid on naftateenuseid pakkuvatele ettevõtetele hakanud vähem maksma, mis sunnib viimaseid kulusid kokku tõmbama.
Põhja-Dakota naftaväljadel töötav Zachary Sherwood lausus, et tema pole turvalisuse praktikates küll muutusi märganud ning nentis, et turvalisuse kultuur on väga kõrgel tasemel.
Põhja-Dakota pole aga ainus koht, kus naftaväljadel toimunud tööõnnetused on kasvanud. Möödunud sügisel hukkus Colorado osariigis ühe kuu jooksul kolm töölist. Sellele eelneva 12 kuu jooksul hukkus naftaväljadel samuti kolm inimest.
Turvalisuse ekspertide ja naftaväljadel töötajate sõnul ning mitmete uuringute uurimise tulemusena võib näha, et põhjuseid, miks naftaväljadel töötajatega õnnetusi juhtub, on mitmeid. Ühena paljudest võib välja tuua näiteks 12tunnised vahetused, mida tehakse 20 päeva järjest, seejärel aga puhatakse pikemalt. Samuti öeldakse, et tööl valitseb sageli kaos, kuna paljudel töötajatel on probleeme oma töö koordineerimisega.
Eksperdid väidavad, et naftakompaniid, kellele kuuluvad naftaväljad, tunnevad muret küll inimeste turvatunde pärast, ent jätavad siiski selle vastutuse töövõtja kanda.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Kütused
Hetkel kuum