Janek Kalvi: hea palgatöö annab vabaduse

„Mõtteid võib ju mõlgutada ja ma valetaksin, kui ütleksin, et mina pole mõelnud. Kuid mulle on loodud sellised tingimused, mis on minu peast sellise kiusatuse ära viinud. Olen tundnud end motiveerituna, laetuna, Liviko on pakkunud mulle palju arengut, võimalusi ja ambitsioonide rahuldamist. See kiusatus pole leidnud viljakat pinnast minu puhul,“ kommenteeris Kalvi küsimust, miks ta pole pärast pikaaegset tippjuhiks olemist veel ettevõtjaks hakanud.

Kalvi sõnul sõltub palgatöötaja töö puhul väga palju ka nõukogust ja suhtest nõukogu liikmetega. „Atmosfäär, suhted aktsionäridega, nõukoguga – suhted tervikuna on olulise kaaluga. Sissetulek on paketist üks osa, mis paneb inimesed ühes või teises suunas liikuma. Kui me räägime ettevõtlusest ja palgatööst näiteks, siis on kindlasti palju inimesi, kes seda arusaama päriselt ei jaga, et palgatöö korralikus ja heas ettevõttes  on kuidagi riskantne,“ märkis Kalvi Raivo Heina välja käidud mõtte peale, et madala tootlusega ja kõrge riskiga palgatöösse investeerimise asemel võiks investeerida piiramatu tootlusega ettevõtlusesse.

Kalvi sõnul püüavad head ettevõtted luua töötajatele häid tingimusi, et poleks „noa ääre peal käimist“ ning neid töötajaid ka väärtustatakse ja luuakse pikaajalisi vastastikuseid suhteid.

„Mina pole kunagi tundnud, et pean halva tundega tööle minema. Kui see oleks päevakorras, siis ma peaksin võib-olla juba kuskil oma väikest vürtsipoodi,“ lausus Kalvi naerdes ja lisas, et lõplikult ei tasu välistada seda, et kunagi ta oma ettevõtet ei tee. „See, et ma olen Liviko juhina 10 aastat tööd teinud ja kokku 16 aastat juhtpositsioonil olnud – see on 50% aktsionäride ja omanike ja minu vahelise suhte tulemus. Ja teine 50% on minu suhe kollektiivi ja meeskonnaga. Mõlemad asjad peavad olema paigas, siis pole probleemi olla mitte aktsionär,“ rääkis Kalvi.

Kui tuua välja mõni palgatöö eelis võrreldes ettevõtlusega, lausus Kalvi, et ilmselt on see mingis mõttes vabadus. „Eelis on tõenäoliselt alateadvuses, see teatav seotuse puudumine. Ma ei räägi isegi endast praegu, mina olen juhatuse liige ja juht. Juhid on ettevõttes olemas öösel ja päeval ja siis kui vaja on. Kuid üldiselt palgatöötajatel on teatav vabadus. Kui sa oled enda kvaliteedis, läbilöögivõimes ja konkurentsivõimes kindel, siis see annab teatava vabaduse olla heas mõttes kaup turul,“ rääkis Kalvi. Palgatöö tegemine annab tema sõnul võimaluse teha kiiremaid muutusi elus, kui olla kas või 1% aktsia omanik. Aktsionäridel on sügavam seotuse aste ja paljud inimesed ei otsi seda Kalvi sõnul enda elust. „Paljud ei otsi seda, et olla klammerdunud ühe seltskonna või asja külge. See on eriline mõõde vabadusest, mida paljud inimesed pole nõus ohverdama,“ lisas ta.

Samas lisas ta, et omanikutulu on kindlasti kopsakam, kuid samas on ka väga palju näiteid, kus see nii ei ole. „Kui meil on Eesti ettevõtteid, siis kui palju on edukaid ettevõtteid? Alati ei pruugi see tõsi olla, et ettevõtlusega tegelemine on oluliselt tulusam ja lihtsam ja mina ei julgeks seda mainstream'ile propageerida. Tulemuseks võib olla oluliselt rohkem õnnetuid inimesi, kui neid täna on,“ rääkis Kalvi.

Ta usub seda, et need inimesed, kel on eriline laetus ja tõmme ettevõtluse suunal, lähevad ka ettevõtlusesse varem või hiljem. Suures plaanis on see otsus iga inimese individuaalne valik. „Ma pole ettevõtlusesse minemise vastu, kuid ka palgatöö on väga hea,“ lisas Kalvi.

Investor Raivo Hein kirjutas täna Äripäevas, et ära raiska oma aega palgatööga.