Lindab tõi tootmise Venemaalt ja Soomest Eestisse

Artikkel

- Uudised
- Kadrin Karner
- 24. märts 2015 kell 10:11
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lindab tõi tootmise Venemaalt ja Soomest Eestisse
Lindabi juhatuse liikmetel Roman Krutšinkinil ja Raul Erikul on põhjust heade tulemuste üle rõõmu tunda.Foto: Terje Lepp
Tallinna piiril Peterburi maantee ääres asuv gasellettevõte Lindab AS on aastate jooksul tublisti kasvanud ning võtnud üle kontserni Peterburi tehase, hiljem osaliselt ka Soome tehase töö.
Gasellfirma ehk kiiresti arenev ettevõte kasvatab käivet ja kasumit kolmeaastase vaatlusperioodi jooksul poole võrra, kahjumit ei tohi olla. Tänavuses TOPis osalemiseks pidi gasellfirma käive 2011. aastal ulatuma vähemalt 100 000 euroni ja jääma 2013. aastal alla 13 miljoni euro.
Vaata ka kõige rohkem käivet kasvatanud gasellfirmasid siit ja kõige rohkem kasumit kasvatanud gasellfirmasid siit.
Äripäeva koostatud edetabelid leiab aadressilt www.aripaev.ee/top ja Gasellide edulood www.aripaev.ee/gasell
“Eelmisel aastal ei olnud meie kasv 50%, aga kui kolme aasta kohta 50% kasvame, siis peaks Gaselli TOPi mahtuma ka järgmistel aastatel,” sõnas Lindab ASi juhatuse liige Raul Erik 25. märtsil ilmuvale Tööstuse kuukirjale.
Ettevõte saavutas tänavuses edetabelis 1,75 kordse käibe- ja 7,16 kordse kasumikasvuga 481. koha.
Lindabil on kaks keskset tootmisüksust – Lõuna-Rootsis ja Praha lähistel ning mitmeid kohalikke tootmisi nagu Eesti oma. Peterburi tehasest toodi tootmine Eestisse üle 2011. aastal. “Majanduskriisi tõttu ei õnnestunud Venemaal eesmärke saavutada, seega otsustati tootmine sulgeda ning osa tootmisvõimsusest siia üle tuua.” Eesti tehas varustab nüüd Lätit, Leedut ja Soomet. Miks tootmine just Eestisse toodi, mitte aga Lätti või Leetu, selleks oli Eriku sõnul kaks peamist põhjust. Esiteks oli Eesti meeskond Baltikumis esimene ning grupi juhtkonna usalduse oma tööga ära teeninud ning teiseks mängis rolli geograafia. Eesti on Soomele oluliselt lähemalt kui Läti või Leedu ning Eesti tehase põhiklient on Soome Lindab.
AS Lindab
Lindab loodi Eestis 1998. aastal. Lindabil on kolm peamist tootevaldkonda: ventilatsioon, ehituskomponendid ja hallid. 2014. aastal tegutses Lindabi kontsern 32 riigis ja andis tööd 4600 inimesele.
Umbes 80% Lindabi käibest tuleb äripindadega ehitiste rajamisest, ülejäänud 20% moodustab elamute ehitamine ja renoveerimine. Piirkonniti jaguneb Lindabi käive: Põhjamaad 46%, Kesk- ja Ida-Euroopa ja teised endised Nõukogude riigid 23%, Lääne-Euroopa 28% ja muud turud 3% kogumüügist.
Ventilatsioonitoodetest 50% müüakse Eestis ning 50% Lindabi grupi ettevõtetele, katuseprofiili toodangust 99% ostavad Eesti tarbijad ja ettevõtted.
Lindab ASi emaettevõte Lindab AB asub Rootsis, aktsiad on noteeritud Stockholmi börsil.
Tehase ületoomise põhjus - matemaatika
Erik koos Lindabi teise juhatuse liikme Roman Krutšinkiniga tegeles ka Peterburi tehase käivitamise, käigus hoidmise ning tootmise sulgemisega. Mis aga tingis Lindabi tootmise Soomest Eestisse üle toomise? Eriku sõnul oli siin peamiseks see, et tööjõukulu on Eestis Soomest kolm korda odavam. “Seepärast on töömahukaid tooteid, kus tööjõu osakaal väga suur, otstarbekas toota väiksema tööjõukuluga maades,” selgitas ta. Raul Erik lisas: “Teisalt on igal tootmisüksusel kriitiline suurus, mille ületamisel hakkab tööjõu osakaal toote hinnas oluliselt langema, kuna sama inimest saab kasutada erinevate protsesside juures.” Seega oli Soome tehase ületoomise aluseks matemaatiline arvutus, mis näitas, et odavam on toota siin, kui sama asja väikeses koguses Soomes.
Eestile laiemalt tähendab see, et Lindabi tootmine Eestis on jätkusuutlik, juurde tuleb 12 töökohta, Lindab ASile aga kindlamat turupositsiooni ja võimalust pakkuda laiemat tootevalikut. Nagu paljudel teistel, on ka Lindabil keeruline leida head ja kvalifitseeritud tööjõudu. Peamiselt on puudu oskustöölistest ja spetsialistidest. Eriku sõnul on hea tööjõud juba kuskil tööl ja tööd otsib üldjuhul kontingent, kes üheski ettevõttes pidama ei jää. “Ega ta jää ka meil,” lisas ta. Samal ajal ei tohiks Lindabi töötajad palganumbri üle kurta, kuna eelmisel aastal kuulus ettevõte Äripäeva koostatud parimate palgamaksjate edetabelis 200 esimese sekka. “Kusjuures esimene ots sellest edetabelist kuulub finantsvaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Tööstussektoris olime üks esimesi,” märkis Raul Erik.
Ilmub 25. märtsil
Finalysoni uute omanike edulugu
Hiiumaa sõbruneb hiiglasliku meretuulepargi plaanidega
Millele kulub tarneahelajuhi aeg
3D-printimisest saab tööstuses igapäevane töövahend
Väiketootja teekond: 3 aastaga nullist tippu
Pakend kaob koos toote kasutamisega
Ergonoomiline töökoht ei pea olema kallis
Prognoosimatu tulevik
Ehitusturust rääkides on Erik järgnevate aastate suhtes positiivselt meelestatud, kuigi tõdes, et 2016. aasta on praegu prognoosimatu. “Ehitusturul on väga oluline tellija riik. Kui riik raha ei leia või ei eralda, on ehitusturu maht kohe väiksem.” Ta rääkis, et ehitusmahud Eestis hakkavad praegu buumi kõrghetke ehk 2007. aasta mahtude juurde jõudma. Kuid erinevalt buumist on sellele tasemele liigutud stabiilse, mitte n-ö momentaalse kasvuga. “Meeletult suurt kasvu oodata ei ole, aga kui Eesti majandus kasvab (järgnevatel aastatel – toim) 1,5 kuni 2% aastas, kasvab ehitusturg samas mahus,” sõnas Erik edasise kohta.
Kliendid parandavad toote kasutusmugavust
Uusi tooteid Lindabi tootevalikusse lisandumas ei ole, küll aga toimub pidev arendustöö toodete kasutusmugavuse ja paigalduskiiruse suurendamiseks. Seejuures on suur roll ka klientidelt saadud soovitustel ja tagasisidel.
Raul Eriku sõnul oli ventilatsioonisüsteemide valdkonnas viimati suurem uuendus 1974. aastal, kui nende konkurent hakkas torude liitmisel kasutama kummitihendeid.
Lindab võtab kuulda oma klientide tagasisidet ja soovitusi ning viib sellest lähtuvalt parendusi ellu. “Lindab on unikaalne, kuna meil on väga püsiv kliendibaas ja mitte ainult Eestis, vaid ka Skandinaavias,” selgitas Raul Erik ja lisas: “Kes meiega korra koostööd alustanud, see naljalt meist ei loobu.” Seega ongi Lindabil mitmeid püsikliente juba ettevõtte asutamisest 1998. aastal.
Millega kliente enda juures hoitakse? Erik arvas, et nende toodetel on väga hästi paigas hinna ja kvaliteedi suhe, kuigi hinnatasemelt ollakse ühed kallimad. “Meie pakutav on kvaliteetsem ja toode on kaugemale arendatud kui teistel ehk paigalduskiiruse ja kvaliteediga tuleb kallim hind kliendile tagasi.” Samuti on Lindabi tooted esteetilised, mis tähendab, et kommunikatsioone ei pea peitma.
Varasemast rohkem on asutud eksponeerima vihmaveesüsteeme, mille abil arhitektid majale omanäolist ilmet annavad. Lindabi vihmaveesüsteemide valik on alati värvikirev olnud, kuid varem peljati punase ja pruuni kõrval teisi toone kasutada, sest taheti olla naabritega sarnased.
Lindab väärtustab ümbritsevat keskkonda: tooted on 100% taaskasutatavast terasest ja õhukesest lehtmetallist. Õhuke lehtmetall muudetakse tooteks lõikamise, painutamise valtsimise ning minimaalse keevitamisega ehk keskkonna jaoks puhta ja ohutu tehnoloogiaga. Sellele lisaks püütakse igal aastal kütte ja tootmisseadmete peale eelnevast vähem energiat kulutada ning kuna 90% transpordist moodustab autotransport, pööratakse tähelepanu ka säästlikule transportimisele.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum