Tellija näeb vigu seal, kus neid pole

Artikkel

- Uudised
- 24. märts 2015 kell 12:15
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tellija näeb vigu seal, kus neid pole
Ehituskonsult Grupi juhataja Anton Slepuhhin.Foto: Terje Lepp,
Ehitajate sõnul sõltub ehitise kvaliteet ennekõike tellija ja ehitaja koostööst ning professionaalsest tööjõust. Tihti on aga kliendid liiga kriitilised ja nõuavad enamat, kui on valmis maksma.
Pea kõik ehitusettevõtted nimetavad end kvaliteetse töö tegijaiks, aga mis see “kvaliteetne töö” on ja kuidas seda mõõta? Kliendile võib see seostuda hubase ja rahakotisäästliku koduga, aga tegelikult on kvaliteedi hindamiseks rahvusvahelised standardid.
Just standarditest lähtub ehitusekspertiisiga tegeleva Esten OÜ ekspert Eduard Sepp. “Alati võib juhtuda, et kuigi kõik vastab normidele, tuleb mõni viga ikka hiljem välja. Näiteks hakkab majas ühel hetkel uputama. Konstruktsioonid on kõik paigas, aga mingi materjaliga on eksitud.”Odavalt luksust ei saa
Ehituskonsult Grupi juhataja Anton Slepuhhin rääkis, et vahel nõuavad kliendid enamat kui varem kokku lepitud. “Viimistluses kõigub hind väga palju. Valitakse odavam variant ja pärast imestatakse, miks see pole nii uhke ja kvaliteetne, kui loodeti,” märkis ta. Korra oli Slepuhhinil juhus, kus puitkarkassmaja tellinud klient imestas, miks on kruvid kuidagi kummaliselt seina pandud. “Ütles, et nii pole õige. Uurisin, miks ta nii arvab. Tema vastas, et vaatas televiisorist ühte viimistlussaadet ja seal räägiti.”
Paljuski on tellijate kaebused siiski õigustatud, näiteks võib olla vigu tehnosüsteemidega. “Tuleb ette, et projekt pole hästi kirjutatud ja sellest tulenevalt on kvaliteet kehv ega vasta normidele. Küsin ehitajalt, et mis te omast arust teete, ja paljud kuulevad esimest korda üldse mingitest normidest,” lausus ta. Slepuhhin lisas, et parem oleks, kui järelevalvaja oleks juba lepingu sõlmimise juures, nii saaks hilisemaid vigu vältida.
Ehitusfirma ASi Kurmik juhi Andri Needo sõnul võib palju põhjalikke pabereid täita, aga ennekõike on vaja proffe ja pika staažiga ehitusmehi. “Järelevalvega võib lõputult punnitada, aga kvaliteet oleneb ehitusmeeste südametunnistusest. Ma ei tea projekti, kus poleks mitte ühtegi viga, aga hea ehitaja oskab seda märgata ja õigesti ehitada.”
Needo sõnul võib tellija vahel projekti ja spetsialisti alahinnata. Soodsa hinnaga tellitakse algeline projekt, et kuidagi ehitusluba saada. “Ja kui ehitaja on algaja, siis ta järgib pingsalt kehva projekti ning ka tulemus on kehv.”
Kuidas ehitusettevõtjad oma töö kvaliteeti hindavad?
Järgitakse head ehitustava ja rahvusvahelisi standardeid.
Küsitakse kliendi käest tagasisidet.
Rakendatakse kvaliteedikontrollisüsteemi.
Palgatakse kvaliteedispetsialist, kes kontrollib ehitusobjekti kvaliteedinõuetele vastavust.
Kontrollitakse allhankijate tööd.
Kuulatakse halba nõu
Needo ütles, et tellijad sekkuvad vahel ehitusprotsessi liiga palju. “Kipub olema nii, et juba ehituse ajal pole suurimaks nõuandjaks mitte ehitaja, vaid nii-öelda naine küla pealt ehk mõni tuttav, kes annab nõu, et tee ikka nii. Tema teab, kuidas on vaja.”
Needo tõi näiteks mehe, kes lõi rusikaga lauale – mina tahan suurt palkmaja! Ent nõutud variant oli raskesti soojustatav. “Hiljem pettus, et kuidas küll kütte peale nii palju kulub. Loomulikult on ikka ehitaja ja kõik teised süüdi.”
Kurmikus ei võeta ehitiste kvaliteedi hindamiseks ette suuri norme. “Kõik pole üheselt hinnatav, aga ma olen panustanud sellesse, et oleks korralik tööjõud ja tehnika. Kui see on tagatud, siis valmistöö räägib juba enda eest,” ütles Needo.Ostujõud on piiratud
OÜ Dektum Ehituse tegevjuhi Aivar Trasbergi sõnul tuleb ennekõike järgida head ehitustava ning iga nüanssi ei pea eraldi seaduses välja tooma.
Trasberg märkis, et eestlaste nõudmised on suured, sest ehitamine on väga kulukas. “Põhimõtteliselt antakse end ihu ja karvadega pangale ja loomulikult tahetakse laenatud raha investeerida kvaliteeti,” märkis ta.
Samas nentis Trasberg, et ostujõud on üldiselt piiratud. “Vähese raha eest tahetakse liiga palju. Näiteks siseviimistluses tuleb see tugevalt välja. Maksta väga palju ei jõuta, pärast küsitakse, miks tulemus pole selline, kui kuskil piltidel.”
Trasbergi sõnul on Eesti nii väike, et kui mõni ehitaja teeb mõne tõsise möödalaskmise, siis jutud levivad ja edaspidi on ehitusturul keerulisem hakkama saada. “Kui hakkate ehitusfirmat valima, soovitan vaadata kodulehel olevaid viiteid ja seejärel varasemate klientidega ise ühendust võtta ja firma kohta küsida. Kindlasti kehtib reegel, et kõige odavam pole parim. Peab olema mingi põhjus, miks ennast odavalt müüakse,” ütles Trasberg.
Ettevõtja: alati pole süüdi alltöövõtja
Mivo Ehituse juht Avo Allikmäe
Väikese ja keskmise suurusega firmad ei saa kvaliteedis järeleandmisi teha. Ehitaja jaoks on projekt piibel, sealt mööda vaadata ei anna. Kukil on ka järelevalve ja peatöövõtja. Väikeettevõtjate vaatevinklist on kõige kurvem see, kuidas suhtuvad meisse suured peatöövõtjad. Kui ka klient millegi üle kurdab, siis veeretab suur firma selle väikeste kaela.
Üldiselt on kokkulepped peatöövõtjatega sellised, et enne nõutakse tööd – osta materjalid, ehita. Pärast peaks maksma, aga siis hakatakse kummi venitama, et vähem maksta. Tehakse etteheiteid, milleks pole põhjust.
Süüdistused neelatakse alla ja ollakse valmis ka edaspidi selliseid tööotsi võtma, kuna endal pole jaksu ja võimekust, et suurtel hangetel osaleda. Variandiks ongi alltöövõtutööd.
Meile meeldib teha väiksemaid eramaju, kus ise kõige eest vastutatakse ja koostöö tellijaga on tihe. Ise vastutad ega sõltu teiste möödalaskmisest.
YIT Ehitus panustab tagasisidele
Kodu ostja võib kvaliteeti hinnata teisiti kui normides kirjas, seetõttu küsib YIT Ehitus klientidelt regulaarselt tagasisidet.
Ehituse peatöövõtuga tegeleva YIT Ehituse ehitusdirektor ning juhatuse liige Toomas Rapp märkis, et neil on oma kvaliteedikontrollisüsteem ning kõigilt klientidelt alates suurklientidest kuni korteriostjateni küsitakse regulaarselt tagasisidet, mida analüüsitakse ja kasutatakse edasises töös. “Lisaks on meil võimalik võrrelda andmeid ka kontserni teiste maade sarnaste tagasisideküsitlustega,” ütles ta.
Endale kodu ostnud kliendi arusaamad kvaliteedist on Rapi sõnul küll subjektiivsemad, aga ka laiemad. Palju arutatakse, kuidas muuta paremaks siseviimistlust ja kuidas jõuda nõutud energiamärgiseni. Regulaarselt kontrollitakse alltöövõtjate tööd, lisaks toimib ettevõttesisene infovahetus, et jagada objektidel saadud kogemusi.
Rapp tõi YIT ehitistest esile koostöös Capital Milliga Tallinnas Laeva tänaval valminud Navigatori ärihoone. See on üks esimesi Eestis, millele tehti Leed sertifitseerimine ning hoone tunnustati Leed Gold sertifikaadi vääriliseks. Niisugune märgis antakse hoonetele, mis järgivad ehitusel ja opereerimisel säästva arengu ja keskkonnasäästu põhimõtteid. YIT taotleb sertifikaati ka ehitatavale Kai 1 ärihoonele.

Merkos on igal objektil kvaliteedispetsialist
AS Merko Ehitus Eesti määrab igale objektile kvaliteedispetsialisti, kes käib kontrollimas, kas objekt vastab nõuetele.
Eesti ehitussektori turuliidri AS Merko Ehitus Eesti kvaliteediosakonna juhtaja Enno Põdra sõnul pakuvad nad peatöövõtjana terviklahendust ehk projektijuhtimist alates kliendi soovide väljaselgitamisest ja lahenduste ning hinnapakkumiste koostamisest kuni teostuseni. “Ehituse kvaliteedi aitab tagada iga objekti suurusele ja keerukusele vastavalt komplekteeritud professionaalne objektimeeskond, keda toetab back-office, mis hõlmab tööohutuse, kvaliteedijärelevalve, eelarvestajate ja projekteerijate tiimi,” selgitas ta.
Kvaliteediosakond määrab igale objektile kvaliteedispetsialisti, kes käib ehitusobjektidel regulaarselt kontrollimas kvaliteedinõuetele vastavust. Lisaks on objektidel tellija oma järelevalve. Ülimalt suure panuse annavad professionaalsed projektijuhid, kes haldavad kogu tervikut, sealhulgas regulaarset suhtlust tellijaga.
Igas projektis pannakse rõhku ka alltöövõtjate hindamisele erinevates aspektides – kvaliteet, tähtaeg, tehnoloogia, koostöö –, mis on üks alus uute alltöövõtjate konkursside korraldamisel. “Igas töölõigus valib Merko projektijuht sobiva alltöövõtja konkursiga, kuhu pääsevad ainult pädevuse ja kogemusega töövõtjad. Neile eelhinnangu andmisel toetutakse avalike teabeallikate – sealhulgas näiteks majandustegevuse registrile – materjalidele ning ka ettevõttes talletatud teabele,” rääkis Põder.
Võitnud firmaga sõlmitakse põhjalik töövõtuleping, kus on kirjeldatud ka ehitusobjekti kvaliteedinõuded. Pärast iga objekti valmimist küsitakse tagasisidet tellijalt.
Autor: Karoliina Vasli, kaasautor (Õhtuleht)
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Ehitus
Hetkel kuum