Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aaviksoo turgutab riigi e-tervist

    Pärast kümneaastast vaheaega on Ain Aaviksoo tagasi sotsiaalministeeriumis.Foto: Meeli Küttim

    Riigi e-tervise uus juht Ain Aaviksoo tahtis arstiks saada juba lasteaias, aga e-maailm paelus teda samuti.

    Märtsi algusest sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsleri kohal tööd alustanud Ain Aaviksoo on enda sõnul tulemustele orienteeritud juht, kuid ta teab, et hea tulemuse saamiseks peab meeskonnale tehtav töö meeldima, kirjutas Meditsiiniuudised.
    "Minu kogemus tippspetsialistide juhtimisega Praxises on näidanud, et neid ei ole võimalik panna tegema asju, mis neile ei meeldi. Või kui seda teha, on tulemus kehv,” räägib Aaviksoo ja jätkab: “Tippspetsialistidele peab see, mida nad teevad meeldima, ja juhi ülesanne on luua selleks tingimused.”
    Aaviksoo peab end väga selgelt tulemustele orienteeritud juhiks ning tema sihiks on, et kõik mis lubatud, peab saama ka ära tehtud. “Kui tehtule kulutatud energia on sama suur kui planeeritud, siis on hästi planeeritud, kui saame kiiremini tehtud, on veelgi parem, aga ma ei tahaks ise ega ka alluvatelt kuulda, et oleme palju teinud aga tulemust pole.”

    Ain AaviksooSündinud: 14.06.1974

    Töökäik 2015– sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni asekantsler2008–2013 SA Poliitikauuringute Keskus PRAXIS; tervisepoliitika programmi juht2005–2007 SA Poliitikauuringute Keskus PRAXIS; teadur2005–2005 Maailmapank, rahvatervise ekspert2004–2005 OÜ Terviseportaal / OÜ 7i, infotehnoloogia arendusprojekti üldjuht2000–2004 sotsiaalministeerium, rahvaterviseosakonna juhataja

    Haridustee2008– Tallinna Tehnikaülikool2004–2005 Harvardi Ülikool, magistrikraad1992–1998 Tartu Ülikool, arstiteaduskond

    Hobid: mängib bluusibändis basskitarri, tegeleb mõõdukalt spordiga: suusatamise, jooksmise ja ujumisega.

     

    Oodatud kandidaat
    Aaviksoo sattumine asekantsleri konkursile ei olnud kindlasti juhus. E-tervise teemadega riigi tasemel on ta tegelenud juba möödunud kevadel avalikustatud riigi­kontrolli auditi järgsest ajast peale. Siis paluti teda konsultandina appi ministeeriumi e-tervise strateegia juhtimist edendama. Kui sotsiaalministeerium lõi vastava asekantsleri positsiooni, kutsuti ka Aaviksood kandideerima.
    “Ametkondlik tugi, huvi ja küpsus ning teadmine, et mul on võimed, oskus ja kogemus, mida selles töös rakendada ning võimalus midagi reaalselt ära teha,” loetleb ta kandideerimise põhjuseid ja kümneaastase vaheaja järel sotsiaalministeeriumisse naasmist. 
    Kuulates Aaviksood tegemas lühikokkuvõtet oma tööelust ja ametivalikust, jääb mulje, et tegemist ei ole inimesega, kes prauhti kuskile satub. Ikka viib üks kindel samm teiseni. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud Aaviksoo tahtis arstiks saada juba lasteaias ning umbes seitsmendaks eluaastaks oli otsus küps. Tollal mõjutas erialavalikut lapselik soov ravida terveks oma vanaema, aga seista hea ka teiste laste ja nende vanaemade tervise eest. Kuni viimase kursuseni oli praegune asekantsler veendunud, et temast saab igapäevaselt praktiseeriv arst ja kirurg. Tema mentoriks oli hilisema abikaasa isa, kellelt tal endal sõnul oli luksus teadmisi omandada.
    Arstiks õppimise kõrvalt paelus Aavik­sood ka tervisesüsteemi analüütiline pool. “Need kaks poolt – praktiline käsitöölise amet arstina ja analüüs – on algusest peale olnud minu jaoks paralleelselt olulised ja huvitavad,” ütleb Aaviksoo.
    Residentuuris saabus murrang. “Ühel hetkel tundsin, et inimeste aitamine ühekaupa võtab väga kaua aega ning vahel on tunne, et töö traumapunktis ei saa mitte kunagi otsa.” Nii töötaski ta paralleelset mõnda aega nii arstina kui ka väiksemate projektidega sotsiaalministeeriumi ja Nooremarstide Ühenduse juures, kuni võttis vastu sotsiaalministeeriumi rahvaterviseosakonna juhataja koha 2000. aastal.

    Ain Aaviksoo on parandamatu optimist

    Ilmar Kaur, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemkirurg, osakonna juhataja:

    Ain on väga laia silmaringi ja suure tutvusringkonnaga tark inimene, keda mainitud omadused ei sega vaatamast maailma imestuse ja huviga. Ta on parandamatu optimist. Julgen arvata, et Ain ei kannata rumalust, eriti selle teadlikku vormi ja ükskõiksust.

    Ain oskab hinnata ärksust, ettevõtlikkust ja selgroogu. Ta on avastaja, keda eksirännakud ei heiduta, kes usaldab ja hindab oma kaasteelisi, olgu nendeks siis pere, kolleegid või sõbrad. Teda iseloomustab lõputu leidlikkus, visadus ja mis salata, tihti ka tulemuslikkus täbarate olukordade lahendamisel.

     

    Konkreetsed eesmärgid
    Millised kaks kuni kolm asja plaanib Aavik­soo asekantslerina ellu viia või ära teha? Ta ütleb, et esiteks soovib infotehnoloogia ja infosüsteemide abil konkreetseid probleeme lahendada – näiteks parandada erinevate raviasutuste vahelist koostööd, luua võimalused personaalmeditsiiniks, kus arvestatakse inimeste eripära ja eelistustega, pakkudes neile nii ennetuses kui ka raviprotseduurides täppislahendusi.
    Oluline on ära teha ka tööhõivereform, mis looks eelduse, et meil on olemas andmed erinevate tervise ja sotsiaalvõimalustega inimestele töö pakkumiseks. Teiseks hakkavad e-teenused Aaviksoo sõnade kohaselt hästi toimima siis, kui toimub kultuuriline muutus teenuste ja protsessipõhise lähenemise suunas. “Et me ei toodaks lihtsalt määrusi, ega rahastaks tervisekeskusi, vaid meil oleks terviklik visioon, millist rolli mängivad mõlemad suuremas süsteemis.” 
    Kolmandaks tahab ta, et meditsiinisüsteem pööraks e-teenuste abil ka reaalselt näo inimese poole. “Loome süsteemid ja korraldame rahastamise ning reeglid selliselt, et see oleks keskendunud inimese, mitte spetsialisti ümber.” Aaviksoo usub, et infotehnoloogia abil on seda kõike võimalik teha. Ta usub, et kui mõtteviis muutub, ei pea me piirama enda ainult füüsilise maailma reeglitega.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Tugev dollar paneb Eesti firmadele põntsu, mõne taskud täidab aga miljonitega
Euro suhtes üha kallinev USA dollar Eesti majandusele midagi rõõmustavat ei tähenda: inflatsioon saab hoogu juurde, võitjaks käputäis ettevõtteid.
Euro suhtes üha kallinev USA dollar Eesti majandusele midagi rõõmustavat ei tähenda: inflatsioon saab hoogu juurde, võitjaks käputäis ettevõtteid.