Uudised
Urve Vilk
27. märts 2015 kell 8:30

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juhid kipuvad liigselt võistlema

Indrek TustitFoto: Toomas Huik/Postimees/Scanpix

Kui juhil on pingeid väga palju, hakkab organism hulluks minema, hoiatab füsioterapeut ja Gerd Kanteri treener Indrek Tustit.

Jüri Käo ja Indrek Tustit esinevad 14.–15. mail Pärnu Juhtimiskonverentsil, mille peaesineja on Jorma Ollila.

“Ei ole hea, kui füüsilist tegevust on liiga palju, või kui see üldse puudub,” lisab Pärnu Juhtimiskonverentsil esinev Tustit.

Tema sõnul on pingelise elu korral esikohal füüsiline tegevus ning teisel kohal õige elustiil koos sobiva toitumise ja piisava unega. Tustit ütleb, et kui pingeid on väga palju, hakkab organism hulluks minema. “Esimesena tekib väsimus, millega kaasnevad lihaspinged, rühihäired ja muud vaevused.”

Ehkki Tustiti hinnangul on üldine terviseteadlikkus tõusnud, ei teadvusta paraku 95% spordiga tegelejatest, miks ja mida täpselt tehakse. “On hea meel, et igal aastal lisandub spordiga tegelejaid aina juurde, aga samas ei mõelda, mida ja miks tehakse ja nii võib kasu asemel saada hoopis kahju,” ütleb ta.

Näiteks hakatakse kellegi eeskujul jooksmas käima, hoolimata sellest, et ala tegelikult ei meeldi. Või treenitakse liiga palju ja valesti – mahualadel nagu ratas, ujumine ja jooks esineb seetõttu palju ülekoormusest tingitud vigastusi.

Juhti motiveerib tulemus
Ettevõtja Jüri Käo
Juht peab olema meeskonna liider ja eestvedaja. Diktaatori tüüpi juht on minevik. Kui 20–30 aastat tagasi olid juhid rohkem autokraatsed, siis tänapäeval on see pigem negatiivne. Vanema põlvkonna juhtide jaoks on muutumine ilmset olnud keerulisem, mõned on kohanenud paremini, teised raskemalt. Ent kuna on mitmeid näiteid edukatest vanema generatsiooni juhtidest, ei saa öelda, et see sõltuks vanusest.
Juhi puhul on oluline karisma. Samas pole karismaatilisus ainus juhi roll. Juht on see, kes peab tegema lõpuks otsuse. Hea juht analüüsib olukorda ja küsib ka teiste arvamust, ent ei jää teemat lõpmatuseni arutama. Juht ei saa olla edukas, kui ta arutab ja arutab ja otsuseni ei jõua.Iga otsus on risk. Kui tahad riske võtmata elada, siis juht olla ei saa. Isegi kehvemat sorti otsusest võib olla rohkem kasu kui otsuse edasi lükkamisest. Otsustamatus tekitab ettevõttes stagnatsiooni.
Edukas olemine tähendab juhi puhul seda, et aktsionäridele teenitakse tulu, see on juhi peaülesanne. Juhi edukust määratakse tulu järgi. Aktsionärid on usaldanud oma vara juhtimise juhile ja ootavad sellelt tulu. Juhi roll on balansseerida kahte asja: inimeste motiveerimist ja tulu teenimist. Ega masinad ei teeni tulu, selleks on vaja inimesi.
Igal juhil on paremaid ja halvemaid aegu, olenevalt majanduskeskkonnast. Kui majandus kasvab, on edukaid juhte palju. Kui majandus on languses, selekteeruvad edukad välja. Ega asjata öelda, et edukad on need juhid, kes on üle elanud kaks majanduslangust.Juhi kiidusõnadeks on head tulemused. Edukuse mõõdupuuks on tulemused ja saavutusest tunnevad juhid rahuldust. Hea tulemuse korral on rahul nii töötajad, kliendid kui ka partnerid, see tekitab motivatsiooni.

Juhid konkureerivad teistest enam

“Juhtidel lööb konkureerimissoov eriti tugevalt välja,” ütleb Tustit. Nad tahavad ja on harjunud olema liidrid ning soovivad ennast maksma panna. Nad on konkureerimisega harjunud ja teevad seda ka spordis, sarnaselt tööeluga. “Olen näinud juhte, kes hakkavad rohkem tõestama, kui vaja on,” märgib Tustit.

Seetõttu soovitab ta igaühel läbi mõelda, miks ja milleks midagi tehakse. Kui harrastussportlasena oma füüsise heaks spordiga tegelda, piisab kahest-kolmest-neljast treeningkorrast nädalas, toonitab Tustit. Kui treenitakse juba tippsportlasega samal tasemel, on Tustit soovitanud valida, kas loobuda igapäevatööst ja tegelda treenimisega või jääda siiski harrastussportlase tasemele.

“Sportlased teevad kümme tundi nädalas trenni ja ülejäänud aja puhkavad ning taastuvad. Juhil pole seda võimalik põhitöö kõrvalt teha, ehkki nii mõnigi kipub arvama, et see on võimalik,” ütleb ta.

Tustiti juurde on jõudnud ka juhte, kes tema soovitustega pole nõus, keeldudes koostööst. “Kedagi sundida ei saa, igaüks tapab ennast nii, nagu soovib,” kommenteerib ta nende valikuid.

Loe pikemalt 30. märtsi Juhtimise kuukirjast.