Uus seksikas amet: andmeekspert

Mobiilsus ja andmemahud seavad äridele uusi väljakutseid ka värbamisel ja talentide palkamisel, rääkis Eesti suurimal turunduskonverentsil Password (mille ettekanded toob Äripäeva tellijani 30. märtsil ilmuv erileht Password) tehnikavisionäär Rudy De Waele. Näiteks rõhutas ta, et andmeid lugeda, neid inimeste käitumisega siduda ning nende pealt tuleviku käitumist ennustada oskavad ametikohad muutuvad järjest enam olulisemaks. „Need on homsed kuldsed töökohad, kuigi neid täna veel õppida ei saa,“ rääkis ta konverentsil. „Andmeekspert on 21. sajandi seksikaim töökoht."

Sarnaselt tehnoloogiavisionäär Linnar Viigile leidis Rudy De Waele, et tehnoloogia pole konkurentsieelis ning jäljendatav tegevus muutub ettevõttele nõrkuseks, nii et kasulikum on tegutseda nišiturus. „Kui teid on lihtne kopeerida, võtavad suured teid üle. Looma peab midagi originaalset, mida kopeerida ei saa,“ kommenteeris ta.

Äri digitaalsus ja mobiilsus on tema sõnul järjest enam nii-öelda hügieenifaktorid. „20 ettevõtet teenib miljardikäivet ja on keskendunud vaid internetile – Twitter, Snapchat, Instagram jne. Internet on 21. sajandi elekter,“ rääkis ta. „Üle-eelmisel nädalal kuulutas Apple välja oma uue nutikäekella. See sündmus oli olulisem ja jälgitum kui ükski poltiiline või haridussündmus. Sellest valdkonnast saab läbimurre.“

Samuti maksab harjuda sellega, et igasse valdkonda võib juurde tulla niinimetatud häirijaid, kes väljakujunenud traditsioonidega sektorite toimimist ümber korraldavad. Näiteks rakendused Uber ja Taxify võtavad töö taksodispetšeritelt, TransferWise rahaülekannetelt pankadelt jne.

Uued tulijad toovad aga ka uued tavad. De Waele sõnul on üks oluline muutus näiteks see, kuidas uusi teenuseid luuakse rakenduste sisse. Näiteks Uberi ja muusika sotsiaalvõrgu Spotify kasutajal kõlab tellitud taksos sama muusika, mis mängis rakenduses näiteks tema kodus. Hotellidelt kliente ja käivet üle lööv majutusrakendus Airbnb aga on koostöös teiste rakendustega loonud võimalused, kus Airbnb klient saab läbi selle tellida ka teisi teenuseid, näiteks majutuse koristust pärast kasutamist.

Selleks, et muutuvates tingimustes kundede harjumustega kaasas käia, tasub tema sõnul 5% turunduseelarvest kulutada eksperimenteerimisele. „Sellest õpib, mis töötab, mis mitte ning see tasub end ära,“ soovitas ta.

Kuus trendi, mis ettevõtlust muudavad.

Teismelise nutitelefoni ekraanil on rakendused sorteeritud värvi, mitte funktsionaalsuse järgi. Järjest vähem kasutavad nad helistamist, eelistades näost näkku suhtlemise asemel rohkem läbi rakenduste või vahetada sõnumeid ning postitada pilte.

Tulevikus võib jaepood füüsiliselt olla koht, kus õpitakse retsepte, maitstakse tooteid või proovitakse neid selga, ning tooted tellitakse hoopis otse koju. Samuti muutub ostlemine automaatsemaks. Näiteks Amazoni teenuse Dash kasutaja ei pea enam ekraanilt tooteid valima, neid ostukorvi lisama ning tellimust kinnitama, vaid vajalik tellitakse häälkäsklusega või toodet skäneerides.

Esiteks muutub ruum, kui suurel pinnal saab kliendile teadet edastada. Kuna mobiilseid seadmeid kasutatakse järjest enam, asendab üle arvuti ekraani ulatuva suure bänneri pisike reklaaminurk või kirje mobiili ekraanil.

Kliendikaardid aga kolivad nutitelefoni, mis haldab nii soodustusi kui näiteks kundede seniseid oste. Lisaks väliskaubamajadele plaanib seda ka näiteks Tallinna Kaubamaja.

Mobiilsus on lähiaastate suur märksõna. Viimase viie aastaga on sündinud paarkümmend enam kui miljard dollarit käivet teenivat ettevõtet nagu Twitter, Instagram, WaZzap, Uber, Snapchat, Dropbox. Need ühendavad digitaalse ja päris maailma ning teenivad sellelt raha.

Lisaks kaasaskantavatele seadmetele muutuvad järjest nutikamaks ka kodud. Idufirma Nest lõi energiat säästva rakenduse. Samuti arendavad elektroonikatootjad koduseadmeid, mida saab juhtida nutiseadmelt. Näiteks Philips töötas välja targa LED-pirni, mida saab nutitelefonilt juhtida.

Järjest nutikamaks muutuvad ka autod. Prognoosi kohaselt on 10 aasta pärast kõik autod omavahel ühenduses, 20 aasta pärast aga liigub 75% autodest juhita. Kreeka katsetab juba tänavu juhita ühistransporti, Mercedes-Benz katsetab koostöös maailma suurima jaeäriga Walmart isesõitvaid veokeid Ameerikas.