Linnamäe sukeldus EASi toel IT-ärisse

Artikkel

- Uudised
- Piret Reiljan
- 29. märts 2015 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Linnamäe sukeldus EASi toel IT-ärisse
Ravimi- ja meediaärimees Margus Linnamäe sukeldus IT-ärisse.Foto: Postimees/Scanpix
Tänavu jaanuaris määras ettevõtluse arendamise sihtasutus (EAS) tugiteenuskeskuse rajamiseks üle poole miljoni euro toetust noorukesele IT-firmale OÜ Upitech, millest 50% kuulub Margus Linnamäele ja 19% reformierakondlasest IT-ettevõtjale Andre Lallile.
Upitech hakkab peamiselt tegelema tervishoiusektori e-lahendustega. Linnamäe on Upitechi omanik läbi UP Investi, mis kuulub Linnamäe Hollandis registreeritud MM Holdingsile. Lall omab osalust läbi Opus Online OÜ, mille kaudu on Upitechi väiksemad omanikud Linnamäe ja Lalli kõrval ka seitse Lalli kolleegi.
Upitech on ainus eestlastele kuuluv ettevõte, kes EASi tööstus- ja teeninduskontsernidele mõeldud tugiteenuskeskuste toetamise programmist osa on saanud. Kuuest seni toetuse saanust viis on välisomanikega kontsernid, kes on Eestisse toonud oma finants- või IT-keskused.
Upitech asutati mullu juulis ning juhatuse liikme ja ühe omaniku Lalli sõnul töötab ettevõttes üle kümne inimese. „Upitechi põhitegevus on IT-tugifunktsiooni pakkumine ning valdkonnaspetsiifiliste lahenduste arendamine Euroopa jaekaubauduse- ja tervishoiusektori ettevõtetele,“ võttis Lall kokku Upitechi tegemised. Ta selgitas, et IT-tugiteenust hakatakse mh pakkuma MM Grupile. See oli ühtlasi ka EASi toetusele kvalifitseerumise tingimus. Samas on Upitech ka tavapärane IT-ettevõte, kes hakkab erinevaid kliente teenindama.
EASi toetusprogrammist „tööstus- ja teenindusettevõtja investeeringu toetamine: tugiteenuskeskused“ on seni makstud kuus toetust alates mullu suvest. Paar toetust ootab veel lõplikku kinnitamist ja programmi eelarve ongi sellega täis. Juba makstud toetused jagunesid järgnevalt.
Kühne + Nagel AS (omanik Rootsi ettevõte Kuehne & Nagel Investment AB) sai 253 877 eurot tugiteenuse keskuse jaoks 10.02.2015. Ettevõte tegeleb veoste ekspedeerimisega ja osutab kontsernile IT-tugiteenuseid.
Ramirent Baltic AS (omanik Soome ettevõte RAMIRENT OYJ) sai 199 956 eurot tugiteenuste keskuse arendamiseks 10.02.2015. Ettevõte tegeleb ehitusmasinate ja –seadmete rentimisega. Eestis asub ettevõtte finantstugiteenuste keskus.
Parallels Software Estonia OÜ (omanik Küprose ettevõte Parallels Ltd, mis kuulub Vene ärimehele Sergei Beloussovile) sai 582 900 eurot tugiteenuskeskuse loomiseks 30.01.2015. Ettevõte asutati mullu novembris, kontsern tegeleb IT-lahenduste pakkumisega.
Upitech OÜ (omanikud Margus Linnamäe Hollandis registreeritud MM Holdingsile kuuluv UP Invest OÜ ja reformierakondlasest Andre Lallile (40%) ning veel seitsmele töötajale kuuluv Opus Online OÜ) sai 513 494 eurot tugiteenuskeskuse rajamiseks 27.01.2015. Ettevõte asutati mullu juulis ja kodulehe andmeil tegeleb tervishoiuvaldkonna e-lahendustega.
Orkla Accounting Centre OÜ (omanik Norra ettevõte Orkla ASA) sai 247 526 eurot tugiteenuskeskuse arendamiseks Eestis 16.09.2014. Ettevõte pakub finantstugiteenust oma kontsernile.
JELD-WEN EESTI AS (omanik Taani ettevõte JELD-WEN A/S) sai 395 625 eurot tugiteenuste keskuse loomiseks Eestisse 14.07.2014. Ettevõte pakub ukselahendusi.
Toetus tänu Magnumi kontsernile
„EASi vastaval meetmel on väga oluline roll, et vastav IT-kompetentsikeskus otsustati rajada Eestisse, mitte Lätti,“ väitis Lall. Koostöö kohta Linnamäega ütles ta, et Opus Online otsis partnerit, kellega asuda spetsiifilisi tarkvaralahendusi välja töötama ning kelle abil neid rahvusvaheliselt müüa. Nagu praeguseks on selgunud, oli Linnamäe kontserni kaasamine eriti kasulik, sest muidu poleks saadud EASilt suurkontsernide tugikeskustele mõeldud poolt miljonit eurot. „Olen Margus Linnamäega kohtunud ühe korra ja selle põhjal võin öelda, et ta on meeldiv inimene,“ sõnas Lall.
Kui EAS toetas Upitechi tugiteenuskesuse rajamise projekti poole miljoniga, siis ettevõte peab ise panustama teist sama palju. Küsimusele, mille jaoks kokku enam kui miljon eurot kulub, vastas Lall napisõnaliselt, et tugiteenuskeskuse rajamisega seotud investeeringud on peamiselt IT-kompetentside täiendamine ning teenuse osutamiseks vajalike investeeringute tegemine. Lall mainis ka laienemisest tingitud kolimist uutesse ruumidesse.
Kui Eesti rikkamate inimeste hulka kuuluv ravimi-, meedia ja kinnisvaraärimees Margus Linnamäe ja tema enam kui 300 miljoni eurose aastakäibega Magnumi kontsern tutvustamist ei vaja, siis vähem teatakse Opus Online'i. 2010. aastal tegevust alustanud Opus Online's töötab u paarkümmend inimest ning 2013. aastal teenis ettevõte 1,1 miljoni eurose käibe juures ligi 135 000 eurot kasumit.
Opus Online'i suurim omanik (40%ga) Lall kuulub alates 2011. aastast Reformierakonda. Varem oli ta IRLi hingekirjas, kus on senini ka omal ajal ERSPsse kuulunud Linnamäe, kes on ka IRLi üks rahastajatest. Lall ütles Äripäevale, et astus Reformierakonda oma sõbra palvel, kuid on seal passiivne liige.
Tomberg: Upitech vastas nõuetele
Avalikku tähelepanu pälvis Opus Online 2013. aastal riigikantselei tellimusel tehtud rahvakalendri nutirakendusega. Rakenduse eest maksis riigikantselei üle 32 000 euro, kuid projekti saatis ka skandaal, sest kalendris kasutatud arvukad tsitaadid olid esialgu igasuguse viiteta nende autorile ning rakenduse tegijaid süüdistati plagiaadis. Hiljem viited lisati. Opus Online'l on võimalik üles loetleda terve rida nimekaid kliente, kelle seas on ka riigiasutusi. Näiteks on reformierakondlasest Lalli juhitav Opus Online teinud lisaks rahvakalendrile muidki töid riigikantseleile, sh nende siseveebi, samuti on Opus Online teinud töid sotsiaalministeeriumile, registrite ja infosüsteemide keskusele ja kaitseväele.
„Upitech kuulub ravimikaubanduskontserni MM Grupp (grupp koondab Linnamäe ravimi-, meedia-, kinnisvara- jm äri – toim), mis vastab toetusmeetmes kontsernile kehtestatud nõuetele,“ kommenteeris Upitechile eraldatud toetust EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg. Ta lisas, et Upitechi projekti sisu on rajada Eestisse välisturgude ravimi- ja tervisesektori ettevõtetele suunatud IT-tugiteenuskeskus. „Samuti vastab toetuse nõuetele ettevõtte eesmärk luua tugiteenuskeskus, mis pakub teenuseid grupi ettevõtetele,“ sõnas Tomberg.
EASi nõukogu esimehe Ahti Kuninga (vasakul) ja EASi juhi Hanno Tombergi sõnul loovad suurkontsernide tugiteenuskeskused kõrgepalgalisi töökohti.Foto: Eiko Kink
Tugiteenuskeskus on Eestis registreeritud ettevõtja, mille projekt on suunatud tugiteenuse pakkumisele ning mis ekspordib vähemalt 80% oma pakutavatest tugiteenustest ja mille summaarne palgafondi kasv abikõlblikkuse perioodi jooksul on vähemalt võrdne 30kordse statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti keskmise palgaga.
Tugiteenus on raamatupidamise-, finants-, personali-, tarneahela-, hankimise-, insener-tehnilise projekteerimise-, klienditoeteenuse-, tehniliste teenuste (hooldus ja remont) osutamine ning informatsioonitehnoloogiaga seotud ja administratiivsete tugifunktsioonide täitmine Eestis registreeritud ettevõtja poolt.
Tugiteenuskeskuste puhul toetatakse meetme raames järgmisi tegevusi: 1) Eestis tugiteenuskeskuse loomiseks ja edendamiseks vajalik põhivara investeering või tugiteenuskeskuse toimimiskohana kasutatava hoone või hoone osa renoveerimine vajadusest lähtuvalt; 2) tugiteenuskeskuste loomiseks ja edendamiseks vajalike töötajate värbamine; 3) tugiteenuskeskuse loomiseks ja edendamiseks vajalike töötajate üldkoolitus.
Allikas: määrus „Tööstus- ja teenindusettevõtja investeeringu toetamise tingimused ja kord“
EAS toetab suurkontsernide tugiteenuskeskusi
EAS on vähem kui aastaga jaganud üle kolme miljoni euro toetusi peamiselt üleilmsetele suurkontsernidele, kes Eestisse oma tugiteenuste keskuse loovad või olemasolevat laiendavad.
Ühest küljest võib küsida, kui mõistlik on toetada niigi edukaid ärihiidusid, teisalt toovad Eestisse rajatavad tugiteenuste keskused hästi tasustatud töökohti ka eestlastele.
“Tugiteenuseid soovime siia, kuna seal luuakse kõrgema palgaga töökohti. Sageli on tugiteenuste kõrval põhiäri ning tugiteenuse siia lisaks toomine aitab juba Eestis olevaid ettevõtteid siia kinnistada või uusi ettevõtteid juurde tuua,” põhjendas rahakate ärihiidude toetamist EASi nõukogu esimees, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas. Ta lisas, et viimastel aastatel on suurtel kontsernidel Euroopas käimas tugiteenuste konsolideerimine, samas kui USAs on see etapp juba suuresti läbitud. “Tugiteenuste Eestisse toomisel konkureerime eelkõige Läti, Leedu ja Poolaga ning investeeringute meelitamise paketi osa on sageli ka toetus,” sõnas Kuningas.
EASi juhatuse esimees Hanno Tomberg ütles, et Eestisse tehtud otseinvesteeringute maht on viimastel aastatel langenud, samuti on ka Eesti osanikega suurettevõtted otsinud soodsamaid investeerimisvõimalusi mujal. Eestis loodud tugiteenuskeskuste abil luuakse Tombergi sõnul töökohti ja suurendatakse teenuste eksporti, mille tulu läheks vastasel juhul teistele investeeringute sihtriikidele. „Toetuse saamiseks peab kontserni konsolideeritud käive olema viimasel majandusaastal üle 100 miljoni euro. Käibe piiri seadmine on vajalik selleks, et tegemist oleks rahvusvaheliste ja suurte ettevõtetega,“ rääkis Tomberg.
Üks EASi tugiteenuskeskuse toetuse saaja on Ramirent Baltic AS, kes sai toetuse olemasoleva keskuse arendamiseks. Ettevõtte tegevjuht Heiki Onton ütles Äripäevale, et EASi toetus on oluline abi, kuid peamine põhjus, miks Ramirent valis tugiteenuste keskuse asukohaks Tallinna, on kõrgelt haritud ning hea keelteoskusega tööjõu saadavus, samuti sai määravaks soodne maksupoliitika. Ramirendi finantstugiteenuste keskus rajati Tallinna mullu oktoobris ning seal töötab üle 50 inimese.
EAS maksab Euroopa Liidu fondi ERDF (European Regional Development Fund) rahaga kinni 50% neist tugiteenuskeskuste investeeringutest, mida ta on otsustanud toetada. Toetuse summa ühe kontserni kohta on jäänud 200 kuni ligi 600 tuhande euro vahele. Tugiteenuskeskuste toetusi on mullu ja tänavu kokku jagatud kuuele ettevõttele ja paar taotlust ootavad veel lõplikku otsust. Programmi eelarve oli 3,3 miljonit eurot ja kuna koos veel lõplikult kinnitamata toetustega on eelarve juba täis, siis rohkem, alates 31. märtsist, tugiteenuskeskuse toetust taotleda ei saa.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Margus Linnamäe
Hetkel kuum